Börsikauplemine kui elatusallikas?

Börsikauplemine tundub paljudele põnev ja ahvatlev võimalus rikkusi kokku ajada. Isegi alustasin ammustel aegadel börsil just kauplemisega, mitte investeerimisega.

Päevakauplejad panustavad aktsiahinna lühiajalistele liikumistele. Olgu siis mõnest sekundist kuni mitme tunnini. Reeglina pannakse positsioonid päeva lõpuks kinni. Sellest ka nimi päevakauplemine.

Brasiilias on päevakauplemine kogunud tugevalt populaarsust ja seetõttu otsustasid majandusteadlased Fernando Chague, Rodrigo De-Losso ja Bruno Giovannetti uurida, kuidas on kauplejatel läinud.

Lühidalt:

• 97% päevakauplejatest kaotasid raha
• ülejäänud 3%, kes plussi jõudsid, teenisid üsna vähe ja seda arvestatava riski juures
• kauplejad ei muutunud aja jooksul osavamaks
• HFTd teenivad individuaalsete kauplejate arvelt lisa

Vaata rohkemate uurimuste ülevaadet siit.

Milliseid päevakauplejaid uuriti?

Kuna andmed saadi kohalikult nö Finantsinspektsioonilt, siis vaadeldi kõiki 2013.-2015. aastal alustanud päevakauplejaid (19 646 inimest). Keskenduti eelkõige neile, kelle kauplemiskarjäär kestis vähemalt 300+ päeva.

Kui edukad kauplejad olid?

Uurimuse tulemused sõltuvalt kauplemisperioodist.

Plussis kauplejate osakaal on arvutatud sel ajal lõpetanud kauplejate hulgast.

Tabelist on näha, et plussis kauplejate osakaal aja jooksul vähenes märgatavalt. See on loogiline, kui tulemused on juhuslikud ja õnne tagajärjel tekkinud. Ainult ühe päeva kaubeldes on väga lihtsalt võimalik kogemata kasumisse jõuda.

300+ päeva tegutsenute seas on plussis kõigest 3% kauplejatest. See on alustanud 19646-st päevakauplejast 0,2%.

Kõigest 0,2% alustanutest suutis jätkata päevakauplemisega rohkem kui 300 päeva ja seejuures teenida teoreetiliselt kasumit. Lisaks oli see kasum reeglina suhteliselt väike (17 inimest teenis üle miinimumpalga) ja päevast-päeva väga kõikuv.

Keskmine päevane kasum oli -$48,81, mediaan -$23,21, halvim tulemus -$2715,88 ja parim tulemus $310,21.

Õpi kauplemist läbi praktika?

Levinud mõte on see, et börsikauplemise õppimine võtab aega ja nõuab kogemust. See kõlab loogiliselt, sest iga asi nõuab harjutamist ja õppimist, enne kui see hästi välja hakkab tulema.

Kui kauplemise puhul kogemus toob edu, siis aja jooksul kukuvad halvemad päevakauplejad välja ja edukate osakaal allesjäänute hulgas kasvab.

Paraku selle uurimuse autorid ei tuvastanud, et Brasiilia päevakauplejad oleksid ajaga osavamaks muutunud. Oodatav tootlus oli negatiivne ka perioodi lõpus ja tulemused ei läinud aastaga paremaks. Seda näeme ka ülevalt tabelist.

Küll aga täheldati sellist trendi, et kui turule tekkis rohkem HFTsid (High-frequency Trader), siis päevakauplejate kaotused läksid suuremaks. Ehk HFTd teenivad selliste individuaalsete kauplejate arvelt.

Kui suur osa päevakauplemise tehingutest tehti HFTde poolt.

Seejuures avastati, et tulemused ei läinud ajaga paremaks isegi siis, kui HFT mõju välja jätta.

Kokkuvõtteks

Kui vaadata reaalse elu andmeid, siis need haakuvad suuresti sellega, mida ma varasemalt olen siit-sealt nö linnalegendi tasandil kuulnud. Valdav enamus kauplejatest kaotavad raha. Olgu see siis börsikauplemine või Forexil kauplemine.

See on igati loogiline, sest kauplemisel on ainus viis raha teenimiseks see, kui sa võtad seda kelleltki teiselt ära. Nagu pokkeris, on tegemist negatiivse summaga mänguga.

Samuti on loogiline, et õppimine ja kogemus ei pruugi aja jooksul su tulemusi paremaks muuta. Teised turuosalised õpivad ja hangivad kogemusi sinuga samal ajal.

Paljudel on seejuures juba mitmekümneaastane kogemus, mitmesaja miljoniline eelarve, kaubanduskeskuste suurune serveripark ja 100+ pealine tarkade täiskohaga inimeste armee abiks nii õppimise, analüüsimise, algoritmide programmeerimise kui ka kogemuste hankimisel.

See, et keegi paar tundi päevas töö kõrvalt õppides suudab neile koha kätte näidata, on teoreetiliselt küll võimalik, aga see tõenäosus on kaduvväike. Eriti väike on aga tõenäosus, et see keegi oled just sina, mitte mõni teine neist sadadest tuhandetest, kes sellist mõtet omavad.

Kas see kaotajate protsent on nüüd 90%, 95% või koguni 99,8%, ei olegi nii väga oluline. Tegemist on ettevõtlusega, mille oodatav tulusus on negatiivne või parimal juhul üsna nigel.

Seega, kui sul on tõsine kiusatus päevakauplemisega tegelema hakata, siis soovitaksin pigem mõne muu hobi peale mõelda. Miks mitte näiteks pokkerit proovida?

Kui aga mõtlesid kauplemise peale lihtsalt sellepärast, et pidasidki seda tegevust investeerimiseks (nagu mina algusaegadel), siis soovitan alustada investeerimisega.

NB! Tegemist on ühe uurimusega, mis tähendab, et võib olla on mujal tulemused teistsugused. Minu praegune põgus otsing viitas siiski sellele, et ka teistes riikides ja muul ajal tehtud uurimused on pigem jõudnud sarnaste tulemusteni. Kui sul on põhjust teisiti väita, võid kommentaaridesse uurimuste viiteid lisada muidugi.

Artiklis mainitud uurimus: Day Trading for a Living? – Fernando Chague, Rodrigo De-Losso ja Bruno Giovannetti

*Tõenäoliselt optimistlik tulemus. Makse pole maha arvestatud. Maakleritasude arvestamiseks kasutati turu kõige soodsama pakkuja hinnakirja. Ilmselgelt kõik seda teenusepakkujat ei kasutanud. Lisaks vaadati ainult päeva jooksul avatud ja suletud tehinguid. Inimestel on kalduvus halvasti lõppenud tehinguid pikemalt õhku jätta. Samuti ei arvestatud erinevaid kauplemisplatvormi kasutamise, koolituste, kursuste ja enda harimisega seotud kulusid, sealhulgas alternatiivkulu ajakasutuse näol.