Korrelatsioon (correlation) kirjeldab seost kahe sündmuse või nähtuse vahel. Kui korrelatsioon on 1 (ehk 100%), siis iga kord, kui juhtus sündmus A, juhtus ka sündmus B. Korrelatsioon võib olla vahemikus -1-st (negatiivne seos) kuni 1-ni.
Kui kahe sündmuse vahel on tugev positiivne korrelatsioon, siis sellest ei saa järeldada, kas sündmus A põhjustas sündmuse B, kas sündmus B põhjustas sündmuse A või oli see samaaegne toimumine lihtsalt juhuslik või sootuks sündmuse C poolt põhjustatud.
Näiteks on olemas selline korrelatsioon, et päevadel, mil süüakse rohkem jäätist, on ka rohkem uppumisi. Ilmselgelt ei ole siin süüdi jäätis. Pigem lihtsalt soojema ilmaga süüakse nii jäätist kui ka ujutakse tavapärasest rohkem.
Sama kehtib fondide ja investeerimise puhul. Sageli näitavad fondid või teenivad väikeinvestorid turust lühiajaliselt paremat tootlust, kuigi selle tootluse põhjus ei ole investori või fondijuhi edukas tegutsemises. Tootluse ja investori otsuste vahel saame küll sel juhul rääkida korrelatsioonist, aga mitte põhjuslikkusest.
Põhjuslikkusest rääkimiseks peaks sellel investoril olema kas mitu erinevatesse kohtadesse investeerivat fondi, mis enamuses sarnaselt turgu ületavad ja/või pikk investeerimisajalugu, mille jooksul ta on turgu ületanud.