Turuhinnaga tehingu (order) korral määratakse hinnaks turuhind. See tähendab, et kui sisestad aktsiate ostmiseks turuhinnaga tehingu, siis ostetakse turult selle hinnaga, millega teised investorid on parasjagu valmis sulle aktsiaid müüma. Müügi korral toimub asi vastupidi.
Oluliseks muutub siin vastava aktsia likviidsus. Kui tegemist on väga likviidse varaga, siis võib sageli turuhinnaga tehinguid ilma probleemita sisestada. Kui aga likviidsus on madal, siis ei tasu seda tehingu tüüpi kasutada.
Näiteks oletame, et soovid osta 1000 aktsiat A ja sisestad turuhinnaga ostutehingu. Kui sel hetkel on müügi poolel üleval 500 aktsiat hinnaga 5 €, 300 aktsiat hinnaga 5,10 € ja 200 aktsiat hinnaga 5,25 €, siis sinu ostuorder ostabki need kõik järjest ära.
Keskmiseks hinnaks tuleb sellisel juhul:
(500 * 5€ + 300 * 5,1€ + 200 * 5,25€) / 1000 = 5,08 €
Turuhind on siis 5,25 €, sest selle hinnaga tehti viimane tehing.
NB! Balti börsil turuhinnaga tehingud toimivad teisiti. Investorite kaitseks tehakse tehing ainult parima hinnaga aktsiatega ja ülejäänud osa tehingust tühistatakse. Näiteks eespool toodud näite korral ostaksid ära need esimesed 500 aktsiat, aga seejärel ülejäänud 500 aktsia ostusoov tühistatakse lihtsalt ära.
PS! Turuhinnaga tehingukorraldusega võib ka Balti börsil väga valusalt vastu näppe saada, kui see sisestada kauplemise välisel ajal. Näiteks IPO järel kauplemise esimese päeva eel sisestatud tehingukorraldus võidakse täita oluliselt kõrgema hinnaga, kui paar hetke hiljem turuhind olema saab. Reeglina tasub sellepärast eelistada limiithinnaga tehingukorraldust.
Vt ka limiithinnaga tehing