Categories
Investeerimine: raha sinu eest tööle Laenud ja ühisrahastus

Eesti kiirlaenuturu analüüs

sms-laenud ja kiirlaenud

RahaFoorumi Facebooki grupis jagas Vaiko hiljuti huvitavat analüüsi Eesti kiirlaenuturust.

Kuigi analüüsiks võetud andmed ei olnud küll päris viimaste aastate omad ja kohati olid andmed puudulikud, siis mitmeid huvitavaid ja mõneti murettekitavaid punkte tuli sealt välja siiski.

Näiteks tean, et mõned on muret tundnud, et mis saab Bondora võlgade sissenõudmisega Eestis, kui vahekohtute teema ära kaotatakse. Minu teada kasutatakse juba täna ka Bondoras aeg-ajalt maksekäsu kiirmenetlust vahekohtu asemel ja see lõik analüüsist annab ehk veel kinnitust, et see lahendus töötab.

Ligikaudu 80% kiirlaenuvõlgadega seotud kohtuasjadest lahendatakse maksekäsu kiirmenetluse korras.

Kui juba kiirlaenufirmad seda kasutavad ja nende tingimused on kohati üsna kahtlased ja antud analüüsi põhjal kohati ka sisuliselt seadusevastased või selle piirimail, siis miks ei peaks see töötama ka teiste laenude puhul.

Isiklikult usun, et suurt vahet taastumise osas ei ole, kas kasutatakse vahekohut või maksekäsu kiirmenetlust ja allolevad punktid annavad sellele ka mingil määral kinnitust.

Päris kõhedusttekitav on aga see arv, mis näitab eestlaste finantsseisu ja miks ka mitte finantsteadmiste puudujääki:

Arestitud arveldusarvetega isikute arv kasvab aasta-aastalt ja on ületanud 100 000 isiku piiri (arvestades kõiki võlgnevuste liike, mitte üksnes kiirlaenuvõlgasid).

Samuti on selge, et finantsharidust oleks kõige enam vaja just RahaFoorumi peamise sihtgrupi vanuserühmas ning teine probleemidesse sattuv grupp on ilmselt hea näide, miks esimeses vanusegrupis olles peaks finantsteemasid omale selgeks tegema ja tuleviku peale mõtlema.

Vanusegruppidest jäävad kiirlaenudega enim hätta noored inimesed (vanuses 25-39). Teine eristuv grupp on pensionieelikud, kelle sissetulekud tööturul on kokku kuivanud.

Ühesõnaga, kui oled alla 40, siis hari ennast finantsteemadel ja jaga RahaFoorumit ka sõprade ja tuttavatega ning kui siis 20+ aasta pärast pensionieelik oled, looda, et panid piisavalt raha kõrvale ja tegid õigeid otsuseid.

Mõtlema pani aga ka fakt, et üsna paljud seadused eeldavad, et laenaja peab enda õiguste kaitseks välja astuma ja üht või teist olukorda tõestama. Kui laenaja seda ei tee, ei saa ka kohus selles osas midagi teha.

80% kiirlaenuvõlgadega seotud kohtuasjadest lahendatakse maksekäsu kiirmenetluse korras, mis juhul (nagu mina aru sain) sisuliselt lepingutingimusi kohtu poolt ei kontrollida.

Samal ajal aga võtavad mõned laenuandjad intressi laenu põhisummalt, mitte põhiosajäägilt, arvutavad krediidikulukusemäära valede valemite alusel ja peidavad null-intressiga laenupakkumistes intressi erinevate nimedega lisatasude alla.

Mis aga minu jaoks kõige üllatavam oli, on see, et statistika põhjal 84% kohtuotsustest tehti tagaseljaotsustena ja 81% juhtudest ei saadud võlgnikule menetlusdokumente vahetult esitada, sest ei teatud tema asukohta.

Sisuliselt valdav enamus võlgnikest ei saa õigeaegselt teada, et neid kohtusse anti (inkassofirma avaldab lihtsalt teate) ja ei jõua, ei taha või ei suuda ennast ka kuidagi kaitsta.

Ühtlasi tundub, et kohtud on võlglaste suhtes üsna karmi käega ja eriti levinud ei ole ka eraisiku pankrotimenetlus. Viimane ilmselt eelkõige seetõttu, et sellega kaasnevad kulud ja juriidilise abi eest tuleb tasuda just võlgnikul, kellel selleks tavaliselt enam raha pole.

Nimelt, eraisiku pankroti jaoks on vaja isikul hankida õigusabi, kuna reeglina puuduvad tal teadmised, mis võimaldaksid õigesti hinnata pankrotimenetluse alustamise otstarbekust ning koostada kohtule vajalikud dokumendid. Järgmisena on vaja tasuda ajutise halduri tasud, kes määratakse võlgniku olukorda uurima. Pankroti välja kuulutamisel peab võlgnik arvestama, et tema vara arvelt tasutakse esmajärjekorras pankrotimenetluse kulud (pankrotihalduri tasu ja muud kulud), mis võivad kujuneda arvestatavaks, sest pankrotimenetlus võib kesta väga pikalt. Seega ei sobi eraisiku pankrot, kui võlgnevus on väiksem kui pankrotimenetluse kulud.

Ühesõnaga lühidalt kokku võttes:

  1. Probleemidesse satuvad kõige enam nooremad inimesed, kes ilmselt üle oma võimete elades on raskustesse sattunud ja ei oska sealt välja tulla ning vanemad inimesed, kes ilmselt noorena ei saanud oma finantside osas suurt midagi teha ja hiljem pole suutnud või taibanud selles osas midagi ette võtta. (Kindlasti on siin sada erandit muidugi.)
  2. Need, kes probleemidesse satuvad, ei oska või ei suuda valdavalt enda kaitseks midagi ette võtta ja tihtipeale lasevad ennast seetõttu ära kasutada ning satuvad veelgi raskemasse seisu.
  3. Kohtu ega ka pankrotimenetlus sind üldjuhul võlgadest ei päästa, kui juba sinnamaale asi on jõudnud.

Mida sellest õppida?

Ilmselt tasub oma finantsharidusse juba võimalikult vara aega ja raha investeerida, et sellistesse jamadesse sattumise tõenäosus oleks võimalikult väike.

Kui omad hetkel omajagu kiirlaene, siis oleks ilmselt mõistlik pöörduda mõne võlanõustaja poole ja olukorrale võimalikult varakult lahendus leida.

Pilt: Seth Anderson

7 replies on “Eesti kiirlaenuturu analüüs”

Kurb on see tõesti. Nii võin tuua tosin näidet sellekohta kuidas mainekad eesti inkassofirmad saadavad minu korteritesse kirju eelmise üürniku võlgade kohta. Alguses saatsin Omniva kaudu tagasi aga nüüd olen loobunud. Ma ei saa firmadest aru et kontrollige palun sissekirjutuse järgi, et inimene ei ela enam seal kus vanasti. Aga ma olen aru saanud et firmasid ei huvitaga mis aadressile nad kirju saadavad sest niikuinii tehakse otsus tagaselja, JOKK!

Eks see paljude SMS-laenukontorite ärimudel tundub tõesti selline, et kui maksetega hilineb, siis oodatakse piisavalt kaua, et summa kasvaks, siis “püütakse” ühendust saada lootuses, et ei saa ning edastatakse nõue enda inkassofirmale.

Sealt edasi ehk siis juba (sageli laenuandja enda) vahekohtusse või maksekäsuga kiiresti menetlusest läbi ja kohtutäituri kätte, et hakata üüratuid viiviseid, intresse ja kõikvõimalikke lisatasusid sisse nõudma.

Ja mis kõige hullem, kõik saab alguse sellest, et võetakse tihtipeale mõttetute asjade jaoks SMS-laene. Siiani meeles üks vanem naisterahvas, kes oli kümneid tuhandeid kroone SMS-laenu võtnud, et tütrele pulmapidu korraldada ja siis lootis Bondorast (tol ajal isePankur) laenu saada, et need ära maksta.

Kuna tol ajal oli see ajataotlus, siis tehti veel 2-3 erinevat taotlust väiksemate intresside peale lootuses, et ehk saab ikka madalama intressiga laenu. Tihtipeale selle põhjendusega, et SMS-laenul ju intress kõigest 15%. Sellest faktist ennast eriti häirida ei lastud, et see on kuuintress ja selle 2-3 nädala jooksul kogunenud SMS-laenu intress oli ilmselt 3-4x suurem, kui see paar % intressivõitu, mis selle katsetamise käigus lõpuks saada oleks võinud…

Näen ise siin kahte probleemi:1) kultuuri eripära, eestlased on liiga leplikud ja tagasihoidlik rahvas, kuid seda muuta ilmselt ei saa 2)olematu finantsharidus, seda annab parandada.

Erinevalt Vaikost leian ma, et seda leplikust ja tagasihoidlikkust saaks ka kindlasti muuta! See ei ole mingi asi, mis on geenides. See on omandatud sellega, et on siinsetes kommentes ja suhtumistes üles kasvatud. Esimene ja ilmselt kõige tõhusam asi, mis seda muuta aitaks oleks see, et kui iseendale ja teistele ei sisestataks koguaeg seda, et eestlased juba ongi kord sellised vagased ja arad ja õnnetud kujud ning seda ei saa juba enam muuta.

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.