Categories
Aktsiad, börs ja omakapital Investeerimine: raha sinu eest tööle

Millist mõju omab ESG kriteeriumite järgi investeerimine?

ESG kriteeriumid.

ESG kriteeriumite järgi investeerimine ja rohepööre on viimastel aastatel aina rohkem populaarsust kogumas ja teema tuleb üles isegi kohtadest, kust ei oskaks seda oodata.

Seega minu poolt üks pikem teemapüstitus, millega loodan, et aitate mul omajagu targemaks saada. Olen seda paaris kohas juba küsinud, aga siiani pole isegi ühtegi sisukat viidet veel saanud. Ise ka paraku ei õnnestunud leida.

Kuidas mõõta ESG investeerimise mõju?

Mulle pakub huvi info konkreetselt selle kohta, kuidas mõjutab ESG kriteeriumite järgi investeerimine meie planeeti ja ühiskonda. Just investeerimise mõju, mitte ESG kriteeriumite nõudmise mõju regulatsioonide või tarbijate poolt.

Selleks tuleks kõigepealt selgeks teha:

1. Mis on ESG järgi investeerimise eesmärk?

Tavaliselt, kui on soov mingit eesmärki saavutada, siis tuleks kõigepealt selgeks teha, mis see on. Näiteks antud juhul ilmselt üks lihtsamaid näiteid võiks olla soov vähendada CO2 emissioone.

ESG kriteeriumid on muidugi nii laiad, et siin peaks neid eesmärke olema oluliselt rohkem. Jään hetkel vastuse võlgu, mis need konkreetselt kõik olla võiksid, sest peamiselt räägitakse üldsõnalistest hägustest mõistetest. Mõõdetavaid eesmärke peab vist kuskilt dokumentidest sügavalt välja tuhnima?

paberist kasvav puu

2. Mille järgi aru saame, et eesmärk on täidetud?

Kui eesmärk teada, siis oleks vaja mõõdikut, mille järgi saame öelda, kas saime eesmärgi täidetud või mitte. CO2 näite puhul on taaskord asi veidi lihtsam. Mõõdik võikski olla näiteks see, kas ESG kriteeriumeid järgides on ettevõtete CO2 emissioonid langenud.

Ülejäänud eesmärkide puhul on ilmselt pilt oluliselt keerulisem.

3. Kuidas eesmärgi täitmist mõõta?

Seejärel tuleb keerulisem osa. Selle mõõtmiseks tuleb leida usaldusväärne meetod. Kui inimeste käest küsida, kui head nad mingis asjas on, siis enamus on enda hinnangul tavaliselt üle keskmise. Sotsiaalne soovitavus on üsna levinud nähtus.

Tõenäoliselt on ka ettevõtted asju ise raporteerides oluliselt tublimad, kui reaalselt statistika lubaks. Eriti kui sa neile ütled, et sellest sõltub nende rahastus, laenuintress vmt.

Kui mõni järelevalveasutus teeb mingisuguseid objektiivsemaid mõõtmisi ja arvutamisi, siis on ehk tulemus juba parem. Muidugi võidakse Volkswagenit teha, aga see on oluliselt ebatõenäolisem, kui laiemat pilti vaadata.1

Olukorras, kus CO2 numbrid soovitud tempos langevad, võikski siis justkui öelda, et eesmärk on täidetud. Muidugi siia kõrvale on vaja veel hunnik teisi eesmärke panna ja seda ka hinnata.

Reliaablus ja valiidsus

See meetod peab esiteks mõõtma õiget asja ja teiseks, mõõtma seda järjepidevalt sarnase täpsusega. Ehk kui soov on näiteks töötajate inimlikku kohtlemist mõõta, siis mõne dokumendi olemasolu ettevõttes seda väga palju ei näita.

Laiema mõju kontekstis on ka oluline, kas CO2 emissioonid reaalselt vähenesid või liigutati näiteks mingi saastavam tootmine lihtsalt ettevõttest välja alltöövõtjatele.

Antud ettevõte tõesti toodab siis vähem CO2, aga tänu nende tellimusele on planeedi kontekstis tulemus endiselt sama või hullemgi, kui mõnes arengumaas seda kõike oluliselt saastavamalt tehakse. Rääkimata siis tootele lisanduvast transportimisest ühest maailma otsast teise.

4. Kuidas tuvastada põhjuslikkust?

Nüüd tuleb aga kõige keerulisem osa. Kui ESG kriteeriumite järgi investeerimise eesmärk on muuta maailma paremaks kohaks (näiteks CO2 emissioonide vähendamine), siis tuleks tuvastada selle tegevusega põhjuslik seos.

Muidugi kui eelmises punktis juba selgus, et CO2 langenud ei ole, siis vast ei pea siin punktis aega väga raiskama. Kui aga langes, siis läheb elu keeruliseks. Selle tuvastamiseks peab juba keerulisemaid statistilisi analüüse tegema ja peaks ideaalis omama mitut erinevat gruppi ettevõtteid.

saastavad fossiilkütused, naftareostus

Ühel juhul näiteks olukorda, kus ettevõtted avaldavad ESG kriteeriumeid, aga investorid seda investeerimisel aluseks ei võta vs teine koht, kus investorid langetavad selle järgi olulisel määral otsuseid.

Lisaks tuleks kuidagi välistada terve rida muid potentsiaalseid mõjureid, nagu regulatsioonide poolt nõutav CO2 vähendamine või süsinikukrediitide hinnatõus jne.

Põhjuslikkuse tuvastamine on, kui mitte võimatu, siis ilmselt ülikeeruline. Eriti kui räägime pooltest neist n-ö pehmetest väärtustest, mida ESG puhul hinnatakse.

Kas ESG investeerimise mõju on olemas?

Siinkohal saabus see koht, kus sina saad sõna võtta ja mind aidata. Mina ei oska sellele küsimusele vastata, sest:

1. Väga hägune definitsioon

ESG on väga lai ja hägune definitsioon, mida erinevad skoorijad hindavad erinevalt. Seega ei oska ma ka öelda, mis täpselt selle eesmärk olema peaks.

Laias Barnum statement stiilis üldsõnalises kontekstis tõesti, kus igaüks ise endale sobivaima tähenduse neile sõnadele mõtleb. Mõõdetaval, eriti objektiivselt mõõdetaval kujul, selgeid eesmärke ma kahjuks ei ole näinud. (võid siinkohal abiks olla ja viidata).

Üks populaarsemaid ESG ratingute hindajaid (Sustainalytics) rõhutab näiteks ESG riskide vältimist. Seega võiks koguni öelda, et looduse ja planeedi päästmine ei olegi üldse sellise lähenemise eesmärk?

Eesmärk on lihtsalt vältida oma portfellis selliste aktsiate omamist, mis ESG regulatsioonide või tarbijatepoolsete nõuetega pihta võivad saada. Kui sellised ettevõtted portfellist välja viskad, siis on ESG järgi investeerimise eesmärk täidetud.

Kas sellel ka planeedile mingit mõju on?

2. Pole suutnud leida mõjuuuringuid

Mõju osas olen küll näinud hunnikut (üsna lühiajalisi) analüüse selle kohta, kuidas selline lähenemine tootlust mõjutada võiks (valdavalt statistiliselt ebaolulised tulemused).

Selle kohta, kuidas selline investeerimine reaalselt ettevõtteid/planeeti mõjutab, ei ole paraku midagi sisukat leidnud. Küll jäi silma üks endise Blackrocki töötaja sõnavõtt, et see mõju on olematu.

Samuti mõned teised suhteliselt pealiskaudsed hinnangud, et mõju selles kontekstis pigem pole (sh valdkonna inimestelt, kes üritavad reaalse mõjuga investeeringuid teha).

Lisaks veel hunnik rohepesu teemalisi allikaid, mis viitavad, et isegi kui tundub jube ESG sõbralik ettevõte, siis reaalsus ei kipu väga sellega klappima.

A Bloomberg Intelligence analysis earlier this year showed that BlackRock’s ESG Aware holds a portfolio that closely tracks both the S&P 500 and BlackRock’s own top-selling S&P 500 fund, with two notable exceptions: The ESG fund has a “sustainable” label thanks to MSCI, and it’s more heavily weighted in 12 fossil fuel stocks than the actual S&P 500.


One other critical difference between the two BlackRock funds: Fees for ESG Aware are five times those for the S&P 500 fund. The ESG fund, now holding $24.8 billion, has grown by about $1 billion a month.

Allikas: Bloomberg

3. Segase definitsiooni tõttu mõõtmine keerukas

Kuna mõõtmisviisid ja kriteeriumid erinevate tegijate puhul erinevad, siis ilmselt on ka mõju hindamine seetõttu segasem. Põhimõtteliselt on iga ESG kriteeriumi looja ESG puhul tegemist mõnevõrra erineva nähtusega, mille võimalik mõju ja eesmärk on samuti mõnevõrra erinevad.

Ehk pika jutu lõpetuseks minu küsimuse mõte lühidalt:

Kas see, et ma ei osta börsilt sinu käest Philip Morrise aktsiat, paneb ettevõtet tootma tervislikumat või loodussõbralikumat tubakat või loobuma selle tootmisest? Või paneb see suitsetajaid mõtlema, et nad peaksid vähem suitsetama, sest selle ettevõtte aktsiahind või maine on langenud?2

Boonusküsimus: ESG investeerimise psühholoogiline mõju?

Laiemalt peaks ka vaatama ESG investeerimise mõju investori käitumisele. Paljud sellised tegevused sisaldavad endas olulist psühholoogilist soovi olla enda ja oma kogukonna silmis hea inimene.

Virtue signalling ja moral licensing?

See on positiivne, kui me tõesti selle mõttega hästi käitume ja ESG järgi investeerimine maailma paremaks muudab. Sellel võivad aga olla hoopis negatiivsed tagajärjed, kui teeme seda n-ö virtue signalling eesmärgiga ja ESG järgi investeerimisel reaalne mõju puudub.

Virtue signalling – the action or practice of publicly expressing opinions or sentiments intended to demonstrate one’s good character or the moral correctness of one’s position on a particular issue.

Allikas: Oxford Languages

Erinevatest uurimustest on välja tulnud selline nähtus, nagu moral licensing. Ehk kui teed ühes kontekstis head, siis tunned alateadlikult õigustust teises olukorras halvasti käituda.

Näiteks eksperimendi korras inimesed säästsid rohkem vett, aga samal ajal tarbisid rohkem elektrit. Kui poes kõigepealt laod korvi puu- ja köögivilju (need on põhjusega tavaliselt sissepääsu ees), laod suurema tõenäosusega pärast ka maiustusi juurde. Peale heategu või “rohelisest” poest shoppamist, käitud suurema tõenäosusega ebamoraalsemalt jne.

See mõju ei pruugi olla suur, aga kui sa arvad, et investeerid mõne protsendiga oma palgast ESG fondi ja päästad sellega maailma, siis on ehk lihtsam endale õigustada maasturiga igapäevaselt tööle ja koju sõitmist ja üle tänava autoga poes käimist?

Oleks huvitav sel teemal ka uurimusi näha.

ESG investeerimise alternatiivkulu

Teine negatiivne mõju võib olla see, kui arvame, et ESG investeeringutega päästame maailma, siis jätame tunduvalt olulisemad sammud tegemata. Juba teeme ju selle nimel midagi ja kõike ka ei jõua.

Kui ESG järgi investeerimisel aga positiivset mõju pole, siis meie peas eksisteeriv puhas südametunnistus paraku maailma ei päästa.

Umbes nagu need süsiniku jalajälje skeemid, kus saad osta mingi sertifikaadi omale, mis justkui tõestab, et sa oma reisimisega näiteks ei saastanud planeeti.

Tegelikkuses pole seal sertifikaadi taga suurt midagi või ostetakse lihtsalt kelleltki olemasolevat metsa, mis jällegi planeedi kontekstis midagi ei päästa.

Üldjoontes mulle tundub, et siin kehtib lihtsalt investeerimisklassika:

Kui investorid soovivad millessegi investeerida, siis finantssektor leiab viisi selle pealt raha teenimiseks.

Tõesta vastupidist ja veena mind ümber. Jaga minuga infot, et see asi reaalselt töötab ja muudab maailma paremaks kohaks.

PS! Kui selgub, et ESG investeerimine erilist mõju ei oma, siis mis viisidel saaksime reaalselt positiivset mõju maailmale avaldada?

Teamseas eemaldab ookeanist plastikut ja prügi.
Seniks panen omalt poolt väikse toetuse pigem siia. Ehk õnnestub projektsiooni natukene edasi lükata ja 2045. asemel oleme “alles” 2050. aastaks kõik viljatud tänu nendele mikroplastikutele jm mürkidele, mida sisse sööme.

Märkused

1 Kui see järelevalveasutus on muidugi samasugune äri, mis oma sertifikaatide müügi pealt raha teenib, siis pole need sertifikaadid ka paraku eriti midagi väärt, nagu senine kogemus kipub näitama.

2 Mingi mõju on kindlasti olemas sellel, kui börsiväliste investeeringute ja laenude väljastamisel/võlakirjade märkimisel neid ESG kriteeriumeid rakendada. Iseasi, kas see mõju on ettevõtete tegevuse muutumise näol või pigem rohepesu näol. Antud hetkel aga huvitab mind just börsil ehk järelturul selle põhjal tehingute tegemise mõju olemasolu või puudumine.

Lisainfoks:

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.