Epic Meal Time’i Youtube’i kanal tundub päris hea näide erinevatest probleemidest, mis võivad ettevõtluses ette tulla.
Konfliktid asutajate/töötajate vahel
Kõrvalt on raske hinnata, kes kelle suhtes ebaõiglaselt käitus või halvasti kommunikeeris. Küll aga tekkisid konfliktid, kus ühe asutaja arvates töötaja hakkas liiga palju nõudma. Töötaja arvates aga oleks ta pidanud olema osanik.
Hea näide, et isegi (ja võib olla eriti) sõprade ja sugulastega koos äri tehes on oluline rollid ja ootused väga hästi selgeks rääkida.
Kõige kergemini muidugi tekibki vist probleeme siis, kui alustad mingit projekti n-ö nalja pärast ja see saab ootamatult üliedukaks. Selliste projektide puhul ei oskagi alguses sageli arvata, et peaks selliseid asju selgeks rääkima.
Kui hobist saab töö
Klassikaline “follow your passion” ja “teeni oma hobiga raha” soovitus on tõenäoliselt teinud lugematul hulgal inimesi õnnetuks. Seal on väga oluline vahe, kas sa teed midagi naudingu/kulgemiskogemuse tõttu või raha pärast.
See võib psühholoogiliselt tunduda kuidagi väga erinev tegevus. Eriti kui seda suuremas mahus ja pikaajalisemalt teha.
Natukene nagu tunne, kui sa aitad sõbral uude kodusse kolida ja ta siis tänutäheks mingi eine asemel sulle 10 € pakub. Meil on peas erinevad n-ö “arvestussüsteemid”.
Ühel juhul on see sotsiaalne tegu sõbra aitamiseks, teisel juhul aga muudab raha selle majanduslikuks vahetuseks, kus pigem tekib mõte, et nii väikse raha eest ma küll poleks seda tööd ette võtnud.
Samamoodi saab näiteks lastel mingi tegevuse osas sisemise motivatsiooni ära kaotada, kui neid selle eest premeerida. Mõttekäik tundub olevat, et kui mulle selle tegevuse eest n-ö maksti, siis järelikult ei ole see asi, mida niisama peaks tegema.
Lisaks kaasneb äritegevusega lõputu hulk muid kõrvaltegevusi, mis ei ole sinu hobiga kuidagi seotud. Arvete esitamine, raamatupidamine, turundus, sponsorite leidmine ja kokkulepete tegemine, otsingumootoritele optimeerimine, toodete hinnastamine, müük, töötajate otsimine, juhtimine jne jne jne.
Selle kohta on raamatus E-myth revisited päris häid hoiatavaid näiteid. Kui sa oled omal alal hea spetsialist või oskustööline, ei tähenda see automaatselt, et oleksid samas valdkonnas ka hea ettevõtja.
Šokiväärtusel või uudsusel põhinev tähelepanu
Kui su ettevõtte loodav väärtus baseerub sellel, et teed midagi šokeerivat või kõmutekitavat, siis see ei saa paratamatult eriti jätkusuutlik olla. Esialgu võid tõesti saada viraalset suust-suhu liikuvat turundust.
Hiljem aga inimesed harjuvad sellega ära ja asi pole enam uudis. Halvemal juhul hakkad järjest hullemaid tegusid tegema, et uuesti šokeerivalt mõjuda. See aga ei lõppe üldjuhul hästi.
Inimeste vaimustumine millestki on üsna lühiajaline. Nagu Louis C.K. nali interneti teemal lennukis. Alles leiutati võimalus ja juba on inimesed rahulolematud, kui see kogu aeg ideaalselt ei tööta.
Kergelt järgi tehtav äri
Äri, mida on kerge järgi teha, tehakse kohe kindlasti järgi, niipea kui on selge, et see toob raha sisse. Kahtlane ebatervisliku toidu söömine ei ole eriti unikaalne asi, mida oleks raske järgi teha. Buffetti stiilis väärtusinvestori jaoks puudub sellisel äril vallikraav (moat).
Kui sul konkurentsieelist pole, siis tuleb liikuda väga kiiresti ja arvestada, et õige pea oled vaid üks tilk terves “mina-ka” tegijate ookeanis.
Boonus: Äri kolmanda osapoole pinnal
Seal videos küll sellele liigselt tähelepanu ei pööratud, aga kogu nende põhitegevus sõltus Youtube’i keskkonnast ja algoritmist. Isegi kui nemad kõike õigesti teevad, võib Youtube nende vaatajaskonna mujale suunata.
Üks väike muudatus algoritmis ja enam nende videosid ei soovitata, videod demonetiseeritakse või koguni kustutatakse kanal ära. Kõike seda on nii mõnigi Youtube’i kasutaja kogenud.
Mis õppetunde sa siit veel kaasa võtaksid? Kas oled ise midagi sarnast läbi teinud? Mis tulemusega see lõppes?
Täiendus: Illustreerimaks, et tegemist ei ole ühekordse haruldase nähtusega. Väga paljude paralleelidega näide taaskord Youtube’st, kus saab suures osas samu õppetunde kaasa võtta.