Categories
Tegemised ja mõtisklemised

8 aasta pärast finantsiliselt vaba?

Investeerimine finantsilise vabaduse nimelLõin täna jälle natukene numbreid kokku ja vaatasin oma investeeringute seisu üle ning otsustasin siin põgusa ülevaate teha.

Hea meel oli tõdeda, et eelmise kuuga olen kasvatanud investeeringute summat ettenähtud koguse võrra ja veidi pealegi, nii et tempo tundub justkui õige.

Samas otsustasin vaadata ka natukene laiemat pilti ja võtsin ette oma selle aasta kuueelarved, et näha, kui suure osakaalu sissetulekutest olen suutnud vahepeal ära investeerida.

Tabelist on näha, et hetkel olen kokkuvõttes ilusti 50% graafikus, kuid igakuiselt ei ole siiski suutnud seda eesmärki saavutada. Osaliselt on selle põhjuseks ka erinevused igakuiste tulude osas, kuid peamiselt siiski võib öelda, et peaksin tähelepanelikumalt oma seisu jälgima ja investeeringuid tegema.

Finantsiline vabadus

investeering finantsilise vabaduse nimelIsiklikult olen seadnud omale eesmärgiks finantsilise vabaduse saavutamise oma 35. eluaastaks ehk tegelikult just väga palju aega enam sedasi hooletult investeerimiseks jäänud polegi.

Minu jaoks algab finantsiline vabadus vähemalt 700 €/kuus passiivsest sissetulekust peale finantskohustusi (kõikvõimalikud laenumaksed) ehk teisisõnu, et 700 € jääks igakuiselt kätte.

Kindlasti ei tähenda see seda, et ma siis eesmärki saavutades viskaks jalad seinale ja vedeleks niisama. Tean juba niigi, et isegi kui tahaks, ei suudaks ma sedasi vegeteerida, sest mul on nii palju ideid, mis tuleb ellu viia.

Pigem tähendaks see seda, et käiksin tööl edasi, aga ehk mitte päris täiskohaga või siis leiaksin rohkem võimalusi töö ja enda isiklike projektide ühendamiseks, mis peaks olema siis ka tunduvalt lihtsam, sest ei pea nii väga sissetuleku pärast muretsema (tähendab, et võimalus oleks ka teoorias täiskohaga mõne vabatahtliku/mittetulundusliku tegevusega tegeleda).

Igatahes võtsin lahti oma vahetulemuseesmärkidega tabeli, mille kunagi välja arvutasin (samasuguse arvutustabeli saad ka tasuta finantseesmärkide töötoas) ja vaatasin, mis seis mul siis ikkagi tegelikult on.

Kahjuks pidin tunnistama, et esimese kahe aasta jooksul olen jõudnud täita ainult ca 65% oma vajalikust eesmärgist. Tabeli abil vaatasin ka, et soovitud ajaks oma eesmärgini jõudmiseks peaksin igakuist makset edaspidi nii palju suurendama, et kätte jääks tunduvalt vähem raha, kui igakuised kulutused kokku on.

Kuidas ikkagi eesmärgini jõuda?

Selleks on üldiselt 3 varianti:

1. Vähendan kulusid

Esimene variant on kulude vähendamine. Seda saan kindlasti teha, sest nagu ülevalpool väljatoodud tabelistki näha, siis tegelikult olen ikkagi üsna palju raha ilma asjata ära kulutanud ja saaksin vähemalt 50% kuus investeerida ilma, et midagi eluliselt vajalikku ostmata jääks.

Samas tuleb ka minul siin piir ette ja olenemata, kui palju ma neid kulusid vähendaksin, ei saaks ma tõenäoliselt nii palju investeerida, kui eesmärgi saavutamiseks vaja. Seega, ainult kulude vähendamisest jääb vajaka.

2. Suurendan tulusid

Teine variant on suurendada tulusid. Kuna siin teoreetiliselt ülemist piiri ei ole, siis see on ka üks variant, mille abil soovitava tulemuseni jõuda.

Mõned võimalikud variandid, mida siin saaks kasutada:

  • Lisada blogisse reklaamid, nagu foorumiosas. Kuigi see muudaks kasutuskogemuse halvemaks ja väga palju lisatulu ei teeniks, nii et väga ei soovi seda teha.
  • Täiendada oma e-töötoa materjali ja see uuesti avada.
  • Korraldada Bondora-teemalisi töötube/kohtumisi, kus osalejatega erinevaid nüansse detailsemalt vaadata ja õpetada näiteks dataseti analüüsima jmt.
  • Teha personaalse finantsi ja investeerimisteemalisi töötube.

Võimalusi on tegelikult lõputult palju, aga esialgu eelistaksin pigem neid võimalusi, mis on seotud just nende valdkondadega, milles ma juba niikuinii tegev olen ja mis minu huvidega seotud on.

Ilmselt tuleb ka tulude suurendamise osas midagi ette võtta.

3. Suurendan investeeringute tootlust

Kuna praegune tootlus on juba üsna hea, siis väga palju arenemisruumi siin ilmselt enam ei ole, ilma et see ei nõuaks kordades suuremat ajakulu (millegi uue selgeks tegemiseks või investeeringute mikromajandamiseks).

Sellegipoolest näen veidi ka siin potentsiaali, et paari protsendipunkti võrra võiks keskmist tootlust siiski veel suurendada saada.

4. Lükkan tähtaega edasi

Ja muidugi, kui kõik eelmised punktid tunduksid ebarealistlikud, siis jääks üle veel oma eesmärki edasi lükata mõnele realistlikumale kuupäevale. Kuna esimese 3 punkti puhul aga nägin, et tegelikult seal on võimalusi ja need on ka üsnagi realistlikud ning mul on veel oma mitu aastat aega, siis selle punkti jätan kellelegi teisele rakendamiseks.

Ise vaatan hetkel esimese kolme punkti suunas ja püüan teha, mis teha annab. Sel kuul on juba üleliigsed kulutused paraku tehtud, aga eks annab ka siin veel mõningaid võimalusi leida isegi selle esimese punkti osas.

Kokkuvõtteks

Nagu näha, siis on oluline teha regulaarselt kokkuvõtteid oma finantsolukorrast. Kui ma oleksin vaadanud ainult seda, kui palju ma igakuiselt investeerin, siis oleks võinud isegi rahule jääda ja öelda, et olen oma eesmärgini jõudmiseks täpselt õiges kohas.

Tänu sellele, et vaatasin ka suuremat pilti, sain siiski aru, et tegelikult olen graafikust tublisti maas, sest eelmisel aastal tänu Tartusse kolimisele ja veidi valele karjäärivalikule investeeringutega nii hästi ei läinud ja tegin hoopis suure tagasilanguse.

Kuna avastasin selle praegu, on mul veel 7 aastat ja mõned kuud aega seda parandada, mistõttu on veel kõik kolm esimest punkti eelmisest peatükist realistlikud ja võivad aidata mul eesmärgini jõuda.

Kui oleksin selle 7 aasta pärast avastanud, siis oleks ilmselt ainukene variant rakendada 4. punkti või 5. punkti, mis ütleks, et loobu ebarealistlikest unistustest. Teised oleksid juba kas täiesti kasutud või ulmeliselt keerulised, et nende abil eesmärk soovitud ajaks saavutada.

Tean, et siin lugejaskonnas on tublisti üle 100 inimese, kes finantseesmärkide töötoa läbi on teinud ja lugematu hulk teisi, kellel endil juba varasemast eesmärgid silme ees olid. Kui sina oled üks neist, siis kirjuta kommentaarides kui kaugel sa oma eesmärkidest oled? Millal sa viimati enda seisu vaatasid? Kas oled ikka graafikus?

10 replies on “8 aasta pärast finantsiliselt vaba?”

Kuna sa oled oma 8 aastasest eesmärgist maas ning hetkel üritad suurendada sissetulekuid, siis hea oleks teha pidevalt ka arvutused, kui palju sa peaksid peale igat kokkuvõtet lisatulu teenima, et 8a pärast eesmärk täidetud saaks. Kui igakuiselt pikema aja jooksul pole suutnud eesmärki täita, siis sisuliselt iga päevaga suureneb see summa, mida sa peaksid lisaks teenima, et eesmärk ka reaalselt täidetud saaks. Ühel päeval muutub see lisasumma nii suureks, et eesmärk pole enam reaalne. Ma tegin omale ühe sellise keerulisema tabeli, kus mul on kirjas 20+ aasta kohta iga investeeringu liigi kohta sissemaksete suurused, tootlused nende lõikes eraldi, inflatsioon ja sissetulekute võimalik muutus aasta lõikes. Kokkuvõttes arvutab tabel ise ära, millal ma saan nö 1. astme finantsvabaduse, millal 2. astme. Kui mulle tekib lisatulu, lisan selle tabelisse ning automaatselt muudab tabel ise ära palju aega finantsvabaduseni jäänud.

Seda kokkuvõtet ma tegingi jah. Kõige lihtsam olemasoleva tabeliga seda teha polnud, aga ajas asja ära küll. Lihtsalt pikas perspektiivis pean ilmselt tabelit selles osas täiendama pisut.

Huvi pärast viskaks sinu tabelile ka pilgu peale, kui jagada raatsid ja näiteks mulle meilile saadaksid? Tundub huvitav lahendus olevat.

Selline tabel huvitab kindlasti peale Taavi ja minu teisigi. Äkki Mairo oleks nõus seda ka mulle ja teistelegi jagama?

Inflatsiooni ja diskontomäära arvutate muidugi sisse? 🙂

Muidu on kadestamist väärt distsipliin ja pole kahjuks võimalust kõigil nagu kasvõi minul enesel hetke olukorras nii vabalt säästmisega tegeleda.

Tuleb tunnistada, et distsipliin on lahjaks läinud, kuna tulemused igakuiselt nii palju kõiguvad. Aga suurem mõju on tegelikult harjumusel kui distsipliinil tegelikult.

Inflatsioon on mingil määral arvutustesse sisse arvestatud jah. Ilmselt mitte päris teadusliku täpsusega, aga see selleks.

Ega see ei tähendagi, et igaüks peaks sellistes protsentides säästma. Igaühele omad eesmärgid ja alustada võib ka vabalt paarist protsendist ainult.

Vähehaaval kasvatades või näiteks kasvõi neidsamu võtteid kasutades, millest Alustava investori käsiraamatu e-raamatus rääkinud olen, võib vabalt protsenti kasvatada, kui selline soov peaks olema.

Ei taha olla pessimistlik, kuid finantsvabaduse saavutamine kaheksa aastaga, investeerides ainult Bandorasse – tundub vähe tõenäoline. Arvestades pahade laenude osakaalu seal ja seda, kuidas eestis tuntud investeerijad (eesotsas Roosaare) sealt oma rahasid välja võtavad, ei tundu portaal ka väga jätkusuutlik. Ise olen oma investeeringud teinud Omarahasse, mis on näitanud head tootlikust ja mille tagatisfond loob kindlama tunde. Samuti, ei investeeri ma laenudesse, kus laenuandja skoor on alla 900. Teiseks, peaksid kindlasti mõtlema ka dividendiaktsiatesse investeerimisse ja miks mitte ka luua endale pikaajalisem plaan usa börsil. Väiksed lisa mõtted siia blogisse. Aga edu tegemistes!

Kust võtad seda infot, et ma ainult Bondorasse investeerin? Olen juba pikemat aega rääkinud, et see on muutunud kohaks, kuhu tasub pigem panna vaid sellist raha, mille peale sa pahane oled.

Tänaseks on Bondora osakaal portfellist umbestäpselt 0%.

Kuigi minu investeering lõppes seal vägagi edukalt keskmise annualiseeritud maksueelse tootlusega 28%+.

https://rahafoorum.ee/investori-kogemus-bondoras/

Roosaare kohta ei ütleks, et ta sealt väljumas on? Alles detsembri kokkuvõttes mainis, et pani musta kasti raha hakkima ja soovitas isegi teistel proovida. Kuigi on vist välja võtnud tõesti võrreldes varasemaga.

Samas, ei maksa oma investeerimisotsuseid blogijate ega teiste investorite käitumise põhjal väga teha. Lähtu ikka enda eesmärkidest ja vajadustest ning investeeringuga seotud numbritest.

See, et keegi 1% oma portfelliga lollusi teeb või meelelahutust taga ajab, ei tähenda, et keegi teine 50% portfelliga järgi peaks tegema 😉

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.