Kuidas riik hüvitab pensionimaksete peatumise?

[surf]

Kuidas riik hüvitab pensionimaksete peatumise?

17.04.2009, E24
Rahandusministeeriumi ametnikud vastasid tulevaste pensionäride küsimustele, pensionimaksete külmutamine puudutab enam kui poolt miljonit inimest.

Kui kauaks on riigi maksed teise pensionisambasse külmutatud?
Maksete tegemine peatatakse 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010, seega kokku pooleteiseks aastaks.

Miks ei saa raha välja võtta, kui lepingu tingimusi ühepoolselt muudetakse?
Maksete peatamise ja osalise vähendamise näol ei ole tegemist süsteemi põhimõttelise muutmisega, vaid ajutise lahendusega. Sissemaksed taastuvad osaliselt juba aastal 2011 ja täies ulatuses aastal 2012. Pensionifondi kogunenud raha saab kasutada üksnes pensioniks. Inimesel on õigus näiteks oma pensionifondi vahetada või makseid uude fondi suunata. Sissemaksete ajutine peatamine ei muuda seni fondi kogunenud vahenditega seotud õigusi ja kohustusi.

Mis mõtet on üldse koguda, kui raha fondis ei kasva?
Alates süsteemi käivitamisest 2002. aastal on olnud head aastad ja raha pensionifondides on kasvanud. Üldine langusperiood maailmamajanduses algas eelmisest aastast, mis muuhulgas avaldas mõju ka pensioniinvesteeringutele. Majandus on tsükliline ning parematel aegadel fondides olev raha kasvab, halvematel mitte. Praegust perioodi võib võtta ka õppetunnina -fondivalitsejaid sunnib praegune olukord kindlasti rohkem pingutama ja kogujaid oma säästudel silma peal hoidma. Kuna pensioni kogutakse aastakümneid, siis kokkuvõttes peaks inimene vara pensionifondides siiski kasvama.

Millal saab makseid jätkata?
Soovi korral saab jätkata maksete tegemist 2010. aasta algusest, selleks tuleb kirjutada avaldus oktoobris või novembris 2009. Riik jätkab omapoolsete maksetega 2011. aastal (2%) ning tavapäraste maksetega aastal 2012 (4%). Inimene, kes on rahul sellega, et 2009. aasta teisel poolaastal ja 2010 aastal tema II samba fondi mingeid sissemakseid ei laeku ning aastal 2011 tehakse sissemakseid praegusega võrreldes poole väiksemas ulatuses, ei pea avaldust esitama.

Millal ja kuhu tuleb minna soovijail avaldust kirjutama, et vabatahtlikult makseid jätkata?
Kui on soov, et maksed jätkuksid juba 2010. aasta algusest, siis tuleb kontohaldurile (nt pank) või registripidajale esitada vastav avaldus. Avaldusi saab esitada käesoleva aasta oktoobris ja novembris (NB! Avalduse esitamise kuupäevad võivad tehniliste võimaluste selgumisel eelnõu menetlemise käigus veel täpsustuda.) Avaldus on ühekordne, hilisemal perioodil seda enam esitada ei saa ning esitatud avaldust hiljem tagasi võtta samuti mitte.

Kuidas riik kompenseerib maksete peatumise?
Kui inimene on maksnud vabatahtlikult 2010. aastal II sambasse raha, ilma, et riik sellele omalt poolt 4% lisaks, suurendab riik selle inimese eest sotsiaalmaksu arvelt tehtavaid sissemakseid. Nii hakkab sissemakse suurus olema aastatel 2014 - 2017 2% (inimese osa) + 6% (riigi osa).
Kui inimene otsustas makseid mitte jätkata, siis on tal võimalus teha hiljem avaldus sissemaksete suurendamiseks. Sellise avalduse saab esitada 2013. aastal ning siis on sissemaksed järgneval neljal aastal 3% (inimese osa) + 6% (riigi osa). Kui majanduskasv ei ole piisav, et suuremate maksete tegemist käivitada, siis on valitsusel võimalik seda edasi lükata ning käivitada kõrgendatud maksete võimalus hiljem. Juhul kui majandus kasvab nominaalselt enam kui 5%, käivitub nelja-aastane tsükkel, mil inimene maksab 3% ja riik 6%.

Mis saab kogutud rahast sellel ajal, mil makseid ei tehta?
Fondihaldurid investeerivad pensionifondides olevat raha edasi, mis tähendab, et juhul, kui osakute väärtus hakkab kasvama, suureneb ka seni kogutud raha. Osakute väärtuse kahanedes fondides olev raha väheneb. Silmas tasub pidada seda, et pensionifonde on erinevaid, mis tähendab, et inimesel on võimalik valida erineva riskisusega fondide vahel.

Kui palju kaotab maksete peatamise tõttu inimene pensionipõlves raha?
Täpne mõju sõltub sõltub inimese vanusest, fondide tootlusest ja I samba indeksist. Üldistatult saab öelda, et 2 aasta maksete peatamine vähendab I ja II samba pensioni kokku ca 1-1,5%, miinimumpalga puhul on mõju väiksem. Juhul kui inimene soovib jätkata oma 2% sissemakset ja/või saada hilisemat "kompenseerimist", siis on mõju pensionile marginaalne.

Kui maksed on külmutatud, siis kas vastavasse ikka jõudvad noored peavad ikka kohutuslikult liituma pensionisambaga?
Jah, sest süsteem ise ei muutu, vaid maksed on ajutiselt peatatud. Kui liitumine kohustusliku kogumispensioniga toimub enne käesoleva aasta novembri lõppu, on liitujal võimalik esitada soovi korral ka avaldus omapoolsete maksete tegemiseks alates 2010. aasta algusest.

Kas need maksed on tulumaksuvabad?
Ka selles osas midagi ei muutu, sissemaksed II sambasse on maksuvabad.

Artikkel: https://www.pensionikeskus.ee/?id=2988&year=2009



Kommentaarid???
Endal on II-sammas Swedbank Pensionifond K3.

Selle fondi investeeringu tootlus/kasum on ka päris "kena" ma peaks ütlema..
Tegelik tootlus (31.12.2008 aruanne)
1 aasta -29.13%
3 aastat -6.58%
5 aastat +1.40%




Siin on minu isiklik PENSIONIVARA
II samba pensionifond (30.04.2009)
SWEDBANK PENSIONIFOND K3 (KASVUSTRATEEGIA) Pensionikonto avamise kuupäev on Juuni 2003 (kehtiv alates 01.01.2004)
Sissemaksed: 38 960.00
Väärtus: 32 218.51
Kasv: -6 741.49 EEK

[Taavi]

Ma ütleks, et täielik lollus...praegu on just see hetk, kus peaks pensionit sinna fondidesse juurde maksma, et üldse lähiaastatega languses kaotatud raha tagasi teenida, selle asemel, et kuskil kauges tulevikus ülehinnatud aktsiaid jälle ostma hakata ja siis kolinaga uuesti alla tulla.

Selline käitumine teeb pensionisammaste olukorda hullemaks, kui see niisama on. Selliste hajutatud sissemaksetega investeerimisstrateegiate mõte ongi ju see, et ostetakse iga hinnaga kindla perioodi tagant teatud summas/koguses juurde ja niimoodi ajapikku tuleb keskpärane hind ja võidetakse üldise kasvu, mitte lühiajaliste liikumiste pealt. Samas, kui ostad tipust ja languse korral enam ei osta, siis keerad oma keskmist hinda mõnusalt p**** ja sellega pidurdad ka märgatavalt kasumit.

[surf]

deathace, sul on selles osas õigus. Ei kujuta üldse ette, mis saab fondis oleva rahaga, kui tehakse nn. "7 kuud kõigile vahepeatust" . Arvan ise ka, et raha tuleks ikka sinna fondidesse edasi panna, kuna langus on olnud ikka meeletu. Tundub, et see kõik on tingitud sellest, et Riigil endal ei ole seda raha (4%), mida aastaid tagasi suure hurraaga garanteeriti, enam kuskilt lisada (või ei taheta lisada), sellepärast otsustati ka rahakorjamine pooleli jätta, et inimesed vähem kobiseks.. Mis juhtub aga aastatate jooksul inimeste palgast mahaarvestatud rahaga, ei koti kedagi.

Ma ei tea, ma mõtlen siin üldse hetkel seda, et kas see idee, paigutada inimeste raha fondidesse üldse õige on. Aeg näitab juba, et see on liiga riskantne investeering. Vaadates näit. 5 aastat hiljem kõikide sammaste fonditulemusi, tekib küll arvamus, et see raha seisab niisama seal.. Ükskõik, mis sammast või kasvustrateegia tulemusi ka ei vaataks, nende tootlus on olnud 5 aastat hiljem minimaalne. Isegi II samba Pensionifond K1, mis pidi olema "konservatiivse strateegiaga" e. investeeringud 100% ainult võlakirjadesse, selle tegelik tootlus on 5. aasta jooksul olnud ainult +0.04%.
Kas siis inflatsioon, mis vähendab olemasoleva raha väärtust seda kasumit nagu ära ei söö??
Kohustuslik kogumispensioni loodigi ju selleks, et see oleks peamiseks toeks riiklikule pensionile ja mille eesmärk oli leevendada demograafilistest muutustest tulenevaid probleeme ning pakkuda pensionieas täiendavat sissetulekut.

Ja siin on minu arust üks kõige naljakam seletus. Tsitaat oma esimesest postitusest:

Mis mõtet on üldse koguda, kui raha fondis ei kasva?
Alates süsteemi käivitamisest 2002. aastal on olnud head aastad ja raha pensionifondides on kasvanud. Üldine langusperiood maailmamajanduses algas eelmisest aastast, mis muuhulgas avaldas mõju ka pensioniinvesteeringutele. Majandus on tsükliline ning parematel aegadel fondides olev raha kasvab, halvematel mitte. Praegust perioodi võib võtta ka õppetunnina -fondivalitsejaid sunnib praegune olukord kindlasti rohkem pingutama ja kogujaid oma säästudel silma peal hoidma. Kuna pensioni kogutakse aastakümneid, siis kokkuvõttes peaks inimene vara pensionifondides siiski kasvama.

Mis sa kostad? 8O Kena õppetund küll neile, raha kaotame aga meie. Ka riigipoolne 4%-ne osa fondides kaudses mõttes kuulub ikkagi ka meile, see on ju nii või naa tulumaksudelt laekunud.
Kasulikum oleks vist juba 5 aastat igaühel see 2% oma palgast lisada näit. mõne panga säästuhoiusele (BIG säästuhoiusele ) ja riik lisaks sinna veel 4%.


Mõned väljavõtted ka Hansa Pensionifond K3 majandusaasta aruanne 31.12.2008 lõppenud majandusaasta kohta:

Investeeringu tootlus
Fondiosaku puhasväärtus vähenes 2008. aastal 29,1%.
...
Investeerimispoliitika
Terve aasta jooksul olid globaalsed aktsia- ja riskantsemad võlakirjaturud suure surve all ning aasta kokkuvõttes leidis enamikel nendel turgudel aset viimaste aastakümnete suurim hinnalangus. Nii näiteks kukkus globaalseid aktsiaturge iseloomustav MSCI World aktsiaindeks eurodes mõõdetuna pea 40% võrra ning arenevaid riike iseloomustav aktsiaindeks enam kui 50% võrra.

Ülemaailmse krediidi- ning majanduskriisi tingimustes vaatasid investorid radikaalselt üle oma riskihinnangud erinevate regioonide ning varaklasside suhtes. Selle tulemusena kannatasid kõige enam keskmisest suurema võlakoormusega riigid ning ettevõtted.

Kõige rohkem mõjutasid fondi negatiivset tootlust 2008.a Kesk- ja Ida-Euroopa ning Venemaa aktsiaturgude kukkumine. Esimese puhul hakati üha suuremaks riskiks pidama viimaste aastate jooksul kiirelt kasvanud välisvaluutas nomineeritud laenude mahtu. Nii olid eriti suure surve all fikseeritud vahetuskursiga riikide turud (Baltikum, Bulgaaria), kus sellised laenud on majanduses suurima osakaaluga. Venemaa aktsiale jätsid seevastu negatiivse jälje toorainehindade kiire langus aasta II poolel ning taas esile kerkinud ootamatu riiklik sekkumine ettevõtlusesse ja välispoliitilistesse suhetesse naaberriikidega.

Ainsa suurima varaklassina kuhu pensionifond investeerib, tõusid vaid arenenud riikide valitsuste võlakirjade hinnad. Positiivselt majutasid fondi tootlust ka lühiajalised eesti kroonis ja Läti latis nomineeritud deposiidid, mille intress küündis kohati enam, kui 10%-ni.
.

[Taavi]

Ega tegelikult ju ei ole neil pensionifondide haldajatel erilist põhjust väga pingutada ka. Nemad saavad oma haldustasu igaljuhul kätte. Eriti vähe on põhjust pingutada Swedbankil ja SEBil, kellel turuosa niigi suur ja ega suurem osa rahvast eriti ei vaata ju, kus ja millega nad liituvad, nii et klientide kaotamist halbade näitajate korral ei ole ka vaja karta eriti. Kui nad pingutavad, siis pigem sellega, kuidas enda pensionifonde teistega võrreldes paremini reklaamida (a la käivad SEB esindajad koolis oma pensionifondidest rääkimas ja näitavad graafiku peal võrdlust mingi perioodi kohta, kus nende omad kõige paremaid tulemusi näitavad, kuigi LHV on välja võetud sealt graafikult, sest nemad olid peajagu üle jmt).