Laenajate krediidiskoori muutused läbi aja

Ühisrahastus (Bondora, Omaraha, Mintos, Crowdestate, Estateguru, Twino jne), hüpoteeklaenud ja kõikvõimalikud muud tagatiseta ja tagatisega laenud.
Kasutaja avatar
Taavi
Postitusi: 1518
Liitunud: 16 Juul 2007, 13:38

Laenajate krediidiskoori muutused läbi aja

Lugemata postitus Postitas Taavi »

Rääkisin sellest kunagi ühisrahastuse süvakursuse kontekstis, aga vaevalt keegi seda nägi või isegi enam mäletab.

Inimestele laenu andes vaadatakse laenaja maksevõimekust ja arvutatakse välja mingisugune krediidiskoor. USA kontekstis on kasutusel FICO, Eestis vaadatakse peamiselt maksehäirete olemasolu või puudumist. Mobiilsidefirmad ja laenufirmad arvutavad ilmselt oma klientide pealt ka n-ö positiivsete maksete skoori ehk vaatavad senist makseajalugu kõrvale. Ilmselgelt võetakse võimalusel veel terve hunnik muid tegureid arvesse, aga laias plaanis määrab skoori sinu senine maksekäitumine.

See krediidiskoor on oluline, sest selle põhjal hinnatakse krediidiriski ja määratakse sinu intressimäär. Mida madalam risk, seda madalam intress ja vastupidi.
laenajate krediidiskoor.png
Aja jooksul on inimeste krediidiskoorid ülesmäge liikunud. Näiteks FICO näitel olid 2006.-2007. aastal skoorid seal 690 kandis. 2020. aastal on aga juba 711 peal. Kas see tähendab, et tänased laenajad on madalama riskiga ja neile võib ka läbi ühisrahastuse soodsamat laenu anda? Mitte tingimata...

Kui krediidiskoori arvutamisel võetakse arvesse näiteks viimase viie aasta statistikat, siis tänane 711 ei pruugi sugugi olla madalama riskiga kui 2006. aasta 690. Meil on tänaseks olnud 10+ aastat tõusvaid turge, kus finantsraskustesse sattumine on olnud ebatõenäolisem kui krahhide ajal. St, isegi halva finantskäitumisega inimesed on endiselt saanud palgatõusu, omale vajadusel uue töökoha leidnud või neil on kasvõi uue laenuga varasemaid refinantseerida õnnestunud.

Maksekäitumine on justkui tõesti parem, sest maksetega hätta ei jääda. Põhjus selleks aga ei tulene sellest, et laenaja oma finantsidega reaalselt paremini käituks. Lihtsalt raha on süsteemis rohkem ja seda on kergem saada. Nagu börsil saavad headel aegadel ka rumalad otsused sageli premeeritud, on ka laenuturul riskantsed laenajad parema maksekäitumisega, sest see on lihtsam.

Ühisrahastuse kontekstis tähendab see seda, et võid põhimõtteliselt anda kõrgema riskiga laenajatele madalama intressiga laenu, sest puhtalt majanduskeskkonna tõttu tundub risk madalam. Need laenud väljastatakse sageli kuni 5-aastaseks perioodiks. Kui keskpankadel tint printerist korraks otsa saab, siis aga hakkavad riskid jälle välja paistma ja see madalam intressimäär võib valusalt tagumikust hammustada.

PS! Tean, et lihtsustasin siin omajagu. Nii mõnigi krediidiskoor võtab arvesse ka majanduskeskkonna riske ja pikemalt tegutsenud laenuandjate hinnangud arvestavad kriiside ajal toimunut. Samas on ka mõned skoorid aastaid riske väga valesti arvestanud, nii et parem eeldada, et ühisrahastuses seda eriti hästi ei suudeta. Eriti kui ühisrahastusportaali huvides on võimalikult palju laene väljastada, mitte muretseda nende tagasimaksete pärast.
Õpi lihtsalt ja edukalt investeerima. Vaata: https://rahatasku.ee/
Vasta