Pettused, petuskeemid ja muidu tüngad, millest hoiduda

[Taavi]

Pangad juba aastaid oma klientide huvide ees(t) seisnud.

[Taavi]

Huvitav video, kus selgitab, kuidas telekamängude hinda manipuleeritakse nii, et jääks mulje, nagu need oleks ülihea tootlusega investeering. Kõik ikka ei ole kuld, mis hiilgab.

[Taavi]

Tuleb välja, et nii mõnigi Instagramis paljastavaid pilte jagav naisterahvas on tegelikult väga edukas kaupleja, kes muuhulgas soovib ka sinule seda kauplemist õpetama hakata. Tagasihoidliku mõnesaja dollarilise tasu eest muidugi.

Mida muud sa oma fotoshootide vahel ikka teed, kui mõned 20%+ tootlusega kauplemistehingud?

[Taavi]

Töötaja sai siseinfoga päris korraliku kasumi. Ei teagi, kui kurb ta selle vallandamise pärast oli, kui siseinfo korraliku summa kokku aitas kühveldada.

[Taavi]

Üks kahtlane petuskeem on juba tükk aega ringi käinud erineval kujul, aga see vist ei ole liiga levinud. Sellegipoolest hea teada, sest tundub ka läbi facebooki reklaamide ringlevat.

Nii palju kui aru olen saanud, siis skeem toimib umbes nii:

• Facebookis või kuskil reklaamitakse mingit klikimagnetist pealkirja, mis lubab kiiresti rikastumist. Olen täheldanud, et see levib ka selle klassikalise skeemiga, kus su "sõber jagab" mingit postitust ja märgib sinu seal ära (koos 80+ teise inimesega). Kui sinna klikid, siis saad vist võimaluse oma kontole ligipääse jagada ja see spämmrobot kirjutab ka sinu nimel samasuguseid postitusi, kus su sõbrad ära märgib.

  

• Kui lähed sinna lehele, siis vastu vaatab midagi sellist, nagu pildil näha. Mõni aeg tagasi rääkis näiteks Kristo Käärmann mingitest ise rahaga täituvatest pangakontodest vmt jamast. Ehk see tuntud tegelane ja teema võivad ilmselt mingil määral haakuda parasjagu populaarsete/aktuaalsete teemadega. Wise minu arust kaasas tol ajal suure hunniku raha või plaanis börsileminekut ja oli meedias.
• Mis siin täpsemalt edasi saama hakkab, seda pole soovinud katsetama hakata. Igaljuhul saad kõikvõimalikele linkidele seal klikkida ja mingeid andmeid neile jagada. Ei välistaks, et seal mingit pahavara sulle pakutakse või siis mingisuguseid sensitiivseid andmeid neile jagada saad.

PS! Ilmselt on see kas sarnane või seotud selle skeemiga, kus näidatakse mingi kuulsuse videot ja väidetakse, et ta jagab meeldivaks märkijatele raha vmt. Ka neist käis kunagi Käärmann läbi.

Kuidas aru saada, et see on pettus?

• Kasuta aju ja mõtle natukene. Need teemad on seal nii jaburad, et peaks päris kiiresti aru saama, et kahtlane asi.
• Veebiaadress ise on mingi arcangelis.....info. Ehk juba ainuüksi sellest võiks aru saada, millega tegu. Aadress tõenäoliselt muutub pidevalt, aga mõte on selles, et tegemist on mingi kahtlase veebiaadressiga.
• Veebisait antud juhul näitab, et see on Harju Elu koduleht, aga ilmselgelt isegi veebiaadressi vaadates ei ole.
• Kui kuskile klikkides hakatakse sinu käest mingisuguseid andmeid küsima, siis on juba päris kindel ohumärk. Kuigi sellistel lehtedel oleks targem üldse mitte kuhugi klikkida igaks juhuks.

[Taavi]

Selle põhjal tundub, et inimesed on valmis oma rahast ikka päris kergesti loobuma.

[Taavi]

Kas ma lihtsalt märkan seda pidevalt või ongi Bondora üks petiste lemmikkohti, kust ohvrite nimel raha laenata? Huvitav, kui suur protsent seal nüüdseks selliseid laene juba on? Kui kellelgi aega excelis möllata, siis saaks omajagu huvitavat infot ehk kätte.
https://www.postimees.ee/7366829/noor-m ... id-eurosid

Siin ka välja toodud, et Bondora kasutamine tundub täitsa trend isegi olevat. Go & Grow "investorid" ilmselt nopivad need laenud endale suures osas.
https://rus.delfi.ee/statja/94936675/pa ... i-i-biznes

Edit: Ja veel üks artikkel koos kolme ohvriga, kelle nimel taaskord Bondorast laenu võetud. Neid kirjeldusi lugedes jääb mulje, et Bondora ei küsi 10 000 € laenutaotluse jaoks isegi dokumendikoopiat?
https://rus.err.ee/1608389480/moshennik ... ye-kredity

[Taavi]

Tinderis ja veel mitmel muul moel petta saanud mehe kogemuslood.

[Taavi]

Ei teagi, kumb on naljakam, kas Patrick Boyle'i kommentaarid või fakt, et inimesed reaalselt sellist lollust kümnete miljonite eest ostavad.



Samas positiivsest küljest vaadates, lootus pole veel kadunud. Kes siin viimase päeva jooksul põhjast ostsid, on juba pea 50% plussis. Enne sai lausa kahekordistada oma raha jälle.

[Taavi]

E-smaspäeva, Musta reede jms suurte müügikampaaniate puhul tasub olla ettevaatlik. Väga levinud pettus on selline, et kuvatakse sulle väga suurt allahindlust, aga tegelikkuses on lihtsalt tavahinda märgitud oluliselt suuremaks. Näiteks -50% allahindlus 100 € tootelt, aga toode tavaliselt maksab hoopis 45 €.

Kõigi asjade puhul on tavahinda keerulisem kontrollida, kui ei ole varasemalt jälginud, aga IT tarvikute, kodutehnika jms puhul on väga heaks kohaks Hinnavaatluse leht. Otsid sealt omale huvipakkuva toote välja ja vaatad graafikult või konkureerivatest poodidest selle toote tavahinda.

Kui ostad midagi sellist, mida Hinnavaatluses pole, siis on ehk abiks, kui paned otsingusse selle toote nime ja otsid konkureerivate poodide pakkumisi. Kui konkurendi juures on tavahind juba 50% soodsam, siis ilmselt oled sama pettuse otsa sattunud.

Olen mõnikord neil päevil endale huvipakkuvaid tooteid otsinud ja see pettus on kahjuks ikka üsna levinud.

NB! Kui avastad, et oled mõne sellise pettuse otsa sattunud ja kogemata liiga kallilt toote tellinud, siis tagasta see toode julgelt. Ja teavita ka Tarbijakaitseametit selle e-poe tegevusest.
https://www.ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/tarbija-oigused-ja-kohustused/kaebuse-esitamine