RahaFoorum

Kahjuks paywalli taga, aga tundub asjalik artikkel:
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/94049 ... mida-oelda

Jason Calacanis ka jõudnud Coffeezillaga vestlema. Video lõpus mainis, et tal plaan, kuidas korraga hunnik scammereid maha võtta. Loodetavasti jõuavad enne septembrit selle plaani siis ellu viia ja selliselt, et ka siinmail mõju tunda annab.

Üks põhjalikum ülevaade suuremast krüptoraha pettusest, mis pidi reklaami järig olema heategevusprojekt, aga tundub, et oli hoopis korralik pump and dump skeem.

Kiiresti rikastumise skeemidest natuke.

Kui mõnikord tundub imelik, et inimesed lasevad ennast petta mingil kauplemisgurul, siis tegelikult on isegi suured pangad samamoodi omale tünga lasknud teha. Aeg-ajalt isegi väga pikalt ja väga valusate tagajärgedega, nagu näiteks sellest videost näha.

Petised teesklevad kommentaarides tuntud ja usaldusväärseid inimesi ja pakuvad "häid investeerimisvõimalusi".

Vaatasin kunagi isegi James Jani videode all seda "Pinned by James Jani" tegelast, et mis mõttes ta mingit krüptoscammi promob. Võttis ikka paar hetke aega, enne kui aru sain, et see on fake kasutaja nimi, mitte mingi kinnitatud (pinned) kommentaar.

Mõnikord aitavad scammerid ise enda pettusele otsa peale teha. Nad võiksid seda tihedamini harrastada minu arvates.

Lühikene ülevaade Bernie Madoffi pettusest. Selle kohta olemas ka päris häid pikemaid dokumentaale, kellel rohkem huvi ning isegi täitsa hästi tehtud hollywoodi film (kõik detailid ilmselgelt ei olnud tõesed, aga laias laastus siiski küllaltki ok).

Pealinn kirjutas mõni aeg tagasi pettustest ühe mõnusa loo. Küsisid ka minu käest mõned kommentaarid.
https://pealinn.ee/2021/04/05/politsei- ... ba-rahale/

Pangad juba aastaid oma klientide huvide ees(t) seisnud.

Huvitav video, kus selgitab, kuidas telekamängude hinda manipuleeritakse nii, et jääks mulje, nagu need oleks ülihea tootlusega investeering. Kõik ikka ei ole kuld, mis hiilgab.

Tuleb välja, et nii mõnigi Instagramis paljastavaid pilte jagav naisterahvas on tegelikult väga edukas kaupleja, kes muuhulgas soovib ka sinule seda kauplemist õpetama hakata. Tagasihoidliku mõnesaja dollarilise tasu eest muidugi.

Mida muud sa oma fotoshootide vahel ikka teed, kui mõned 20%+ tootlusega kauplemistehingud?

Töötaja sai siseinfoga päris korraliku kasumi. Ei teagi, kui kurb ta selle vallandamise pärast oli, kui siseinfo korraliku summa kokku aitas kühveldada.

Üks kahtlane petuskeem on juba tükk aega ringi käinud erineval kujul, aga see vist ei ole liiga levinud. Sellegipoolest hea teada, sest tundub ka läbi facebooki reklaamide ringlevat.
Nii palju kui aru olen saanud, siis skeem toimib umbes nii:

• Facebookis või kuskil reklaamitakse mingit klikimagnetist pealkirja, mis lubab kiiresti rikastumist. Olen täheldanud, et see levib ka selle klassikalise skeemiga, kus su "sõber jagab" mingit postitust ja märgib sinu seal ära (koos 80+ teise inimesega). Kui sinna klikid, siis saad vist võimaluse oma kontole ligipääse jagada ja see spämmrobot kirjutab ka sinu nimel samasuguseid postitusi, kus su sõbrad ära märgib.

  

• Kui lähed sinna lehele, siis vastu vaatab midagi sellist, nagu pildil näha. Mõni aeg tagasi rääkis näiteks Kristo Käärmann mingitest ise rahaga täituvatest pangakontodest vmt jamast. Ehk see tuntud tegelane ja teema võivad ilmselt mingil määral haakuda parasjagu populaarsete/aktuaalsete teemadega. Wise minu arust kaasas tol ajal suure hunniku raha või plaanis börsileminekut ja oli meedias.
• Mis siin täpsemalt edasi saama hakkab, seda pole soovinud katsetama hakata. Igaljuhul saad kõikvõimalikele linkidele seal klikkida ja mingeid andmeid neile jagada. Ei välistaks, et seal mingit pahavara sulle pakutakse või siis mingisuguseid sensitiivseid andmeid neile jagada saad.

PS! Ilmselt on see kas sarnane või seotud selle skeemiga, kus näidatakse mingi kuulsuse videot ja väidetakse, et ta jagab meeldivaks märkijatele raha vmt. Ka neist käis kunagi Käärmann läbi.

Kuidas aru saada, et see on pettus?

• Kasuta aju ja mõtle natukene. Need teemad on seal nii jaburad, et peaks päris kiiresti aru saama, et kahtlane asi.
• Veebiaadress ise on mingi arcangelis.....info. Ehk juba ainuüksi sellest võiks aru saada, millega tegu. Aadress tõenäoliselt muutub pidevalt, aga mõte on selles, et tegemist on mingi kahtlase veebiaadressiga.
• Veebisait antud juhul näitab, et see on Harju Elu koduleht, aga ilmselgelt isegi veebiaadressi vaadates ei ole.
• Kui kuskile klikkides hakatakse sinu käest mingisuguseid andmeid küsima, siis on juba päris kindel ohumärk. Kuigi sellistel lehtedel oleks targem üldse mitte kuhugi klikkida igaks juhuks.

Selle põhjal tundub, et inimesed on valmis oma rahast ikka päris kergesti loobuma.

Kas ma lihtsalt märkan seda pidevalt või ongi Bondora üks petiste lemmikkohti, kust ohvrite nimel raha laenata? Huvitav, kui suur protsent seal nüüdseks selliseid laene juba on? Kui kellelgi aega excelis möllata, siis saaks omajagu huvitavat infot ehk kätte.
https://www.postimees.ee/7366829/noor-m ... id-eurosid

Siin ka välja toodud, et Bondora kasutamine tundub täitsa trend isegi olevat. Go & Grow "investorid" ilmselt nopivad need laenud endale suures osas.
https://rus.delfi.ee/statja/94936675/pa ... i-i-biznes

Edit: Ja veel üks artikkel koos kolme ohvriga, kelle nimel taaskord Bondorast laenu võetud. Neid kirjeldusi lugedes jääb mulje, et Bondora ei küsi 10 000 € laenutaotluse jaoks isegi dokumendikoopiat?
https://rus.err.ee/1608389480/moshennik ... ye-kredity

Tinderis ja veel mitmel muul moel petta saanud mehe kogemuslood.

Ei teagi, kumb on naljakam, kas Patrick Boyle'i kommentaarid või fakt, et inimesed reaalselt sellist lollust kümnete miljonite eest ostavad.



Samas positiivsest küljest vaadates, lootus pole veel kadunud. Kes siin viimase päeva jooksul põhjast ostsid, on juba pea 50% plussis. Enne sai lausa kahekordistada oma raha jälle.

E-smaspäeva, Musta reede jms suurte müügikampaaniate puhul tasub olla ettevaatlik. Väga levinud pettus on selline, et kuvatakse sulle väga suurt allahindlust, aga tegelikkuses on lihtsalt tavahinda märgitud oluliselt suuremaks. Näiteks -50% allahindlus 100 € tootelt, aga toode tavaliselt maksab hoopis 45 €.

Kõigi asjade puhul on tavahinda keerulisem kontrollida, kui ei ole varasemalt jälginud, aga IT tarvikute, kodutehnika jms puhul on väga heaks kohaks Hinnavaatluse leht. Otsid sealt omale huvipakkuva toote välja ja vaatad graafikult või konkureerivatest poodidest selle toote tavahinda.
Kui ostad midagi sellist, mida Hinnavaatluses pole, siis on ehk abiks, kui paned otsingusse selle toote nime ja otsid konkureerivate poodide pakkumisi. Kui konkurendi juures on tavahind juba 50% soodsam, siis ilmselt oled sama pettuse otsa sattunud.

Olen mõnikord neil päevil endale huvipakkuvaid tooteid otsinud ja see pettus on kahjuks ikka üsna levinud.

NB! Kui avastad, et oled mõne sellise pettuse otsa sattunud ja kogemata liiga kallilt toote tellinud, siis tagasta see toode julgelt. Ja teavita ka Tarbijakaitseametit selle e-poe tegevusest.
https://www.ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/tarbija-oigused-ja-kohustused/kaebuse-esitamine

Kuidas päästa loodust? Valeta, et sul on mingi ülihea ettevõte. Kaasa sadu miljoneid või veel parem miljardeid. See raha jääb inimestel kulutamata ehk loodus jääb selle arvelt risustamata.

Valikuline lisavõimalus: Kasuta kaasatud raha reaalselt looduse päästmiseks. Näiteks aita ookean ära puhastada või miskit muud kasulikku.

Mõnus ülevaade Luckin Coffee saagast.

Suuremate ostupühade ajal sagenevad erinevad pettused, mis just millegi ostmise-müümisega seotud. Nii on viimasel ajal ka sagenenud Facebooki marketplace või mõne muu kuulutuste portaali kaudu tulevad pettused. Näiteks soovitakse petta inimesi, kes sealtkaudu midagi müüvad. Ära tunned skeemi selliste sõnumite kaudu.
Skeem ise on suures plaanis lihtne:

1. Petis võtab sinuga ühendust ja soovib sinu müüdavat eset osta.
2. Maksta soovib ta selle eest nii, et raha toob sulle mingi kuller. Võib olla UPS, FedEx või midagi muud.
3. Kui sa oled sellega nõus, siis võivad järgneda erinevad variandid.

Näiteks:

• Petised tahavad teada sinu personaalset infot ja detaile. Selle info annad neile suuresti siis, kui selgitad, kuhu kuller rahaga tulema peaks. See võimaldab halvimal juhul kuidagi identiteedivargust teha (kui natukene liiga agar oled info jagamisel) või vähemalt ähvardada sind sellega, et nad teavad, kus sa elad.
• Tüüpiline on see, et küsitakse sinu käest kindlustusmakset. Kuna kuller toob sulle raha ümbrikus, siis seda on vaja kindlustada. Petis küll lubab, et maksab sulle selle tagasi, aga millegipärast pead praegu sina selle eest tasuma...
• Sa võid saada meilile teavituse oma pakist või skeemitaja saadab sulle lingi, et mine sinna ja täida mingid vormid ära. Seal on kas link või fail, mida avades paned omale arvutisse mõne trooja, ransomware'i vmt pahavara. Selliseid kirju saadetakse ka niisama, ilma selle esimese skeemi osata.
• Võid saada meilile teavituse, et pakki ei õnnestunud kohale toimetada või see jäi tolli kinni. Jällegi öeldakse, et kliki linki või helista ja anna mingeid andmeid. Selliseid kirju saadetakse ka niisama, ilma selle esimese skeemi osata.
• Mõnes riigis saadetakse ka näiteks võltsitud tšekk või valeraha reaalselt kulleriga kohale. Siis selgub tavaliselt, et kogemata pandi sulle kaasa liiga palju. Palun mine nüüd ja tee tšekk rahaks või pane see valeraha panka ja tagasta ülejääk. Selle eest saad ka mingi summa kingituseks. Ehk lühidalt, sina oled see, kes vahele jääb, kui pank pettusest aru saab.
• Eestis tšekimajandus ei toimiks, aga siin kasutatakse näiteks võltsitud maksekorraldust ja öeldakse, et oih, liiga palju läks, maksa osa kohe tagasi. Kui oled jube agar ja maksadki, siis andsid lihtsalt petistele raha ja mingit laekumist sa enda kontole ei näegi. Sarnaselt võltsitakse ka maksekorraldust ja öeldakse, et pane kohe kaup teele. Tasub ikkagi ära oodata laekumine.

Eriti popp on selline skeemitamine pühade jms ajal, kus paljud ootavad pakke erinevatest poodidest. Näiteks võidakse sulle saata kiri, mis on justkui Amazonilt tulnud, aga siis klikid seal lingil ja oih...

Sama skeemi kohta ka üks artikkel:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/95123 ... apidi-veab

Ja siin lisaks erinevaid pettusi kirjeldatud:
https://pealinn.ee/2021/11/08/petturid- ... a-pealegi/

Hispaania vangiga meenub üks juhtum, kus ühe USA ettevõtte tipptöötajale helistas tema ülemus ja palus mõnemiljonilise pangaülekande teha. Hiljem selgus, et ülemuse hääl oli AI abil genereeritud ehk nn deep fake. Tulevikus võib ilmselt oodata järjest rohkem sedalaadi kõnesid oma "pereliikmetelt" või "sugulastelt", kes kuskil välismaal näiteks oma rahakoti ära kaotanud ja soovivad ülekannet vmt.

Enam ei pea petistega suhtlemiseks vene keeles rääkima? Lõpuks ometi.

Või siiski, see eesti keel kõlab sellisena, et rohkem lauseid sealt ei pruugi tulla.
https://twitter.com/UrmetTambre/status/ ... 7218910208