RahaFoorum

Hüperinflatsioonist on juba tükk aega räägitud ja kõikvõimalikke vähem ja rohkem huvitavaid ning hirmutavaid näitajaid välja toodud. Panen siia siis ka ühe video, kus päris mitu hirmutavat graafikut jällegi.

Ei tasu muidugi ära unustada, et majandusteadus pole just eriline täppisteadus. Isegi perioodidel, mis on enam-vähem normaalsed, ei suudeta just eriti tihti prognoosidega pihta panna. Mis siis veel sellistel aegadel, kus paljud sündmused juhtuvad ajaloos ilmselt esimest korda sellistes kooslustes.

Sellegipoolest, hea on siiski silmaringi avardada ja maailmas toimuva osas teadlikum olla.

Kiire ülevaade inflatsioonist, mis see on, kust tuleb ja miks selle üle nii palju vaieldakse.


Natukene (loodetavasti) lihtsam ja praktilisem ülevaade minu kunagises RahaRaadio saates siin:
https://rahafoorum.ee/inflatsioon-lihtsalt-ja-selgelt/

Päris hea analüüs ja vastulause ühele inflatsiooniteemalisele videole. Muuhulgas adresseerib ka seda paljudest kohtadest läbi käinud väidet natukene, et dollareid on ulmeliselt palju lühikese ajaga juurde trükitud. On tõesti palju, aga tuleb välja, et mitte päris nii palju, kui väidetakse.

Huvitav vaade, kuidas FED inflatsiooni numbreid "kohendab". Raske hinnata niimoodi pealiskaudse info põhjal, kui loogiline või mõistlik see kohendamine on, aga tundub kahtlane. Kuidagi palju kärbitakse neid ääri.

Hea lihtne ja huvitav ülevaade jälle, miks sa ilmselt jõulukinke sel aastal teha ei saa. Või ehk isegi võib puudus nii mõnestki olulisemast asjast tekkida. Mitte just eriti lootustandev prognoos, et tänased globaalsed logistilised probleemid leiavad lahenduse heal juhul 2022. lõpuks. Lisaks ka veidi mõtteainet, milliseid ohvreid on kaubalaevadel töötajad ja rekkajuhid selle pandeemia ajal toonud, et meie igapäevaelu endiselt toimiks. Ei tasu seda iseenesest mõistetavalt võtta. Mis sest, et siiani pole justkui suuri probleeme olnud.

Põgusalt ka järjekordselt puudutab seda, kuidas poliitilised otsused olukorda hullemaks on teinud või võivad edaspidi teha. Seda osa küll ei maininud, et USA ja teiste riikide massiivsed kulutamisprogrammid on siia kindlasti arvestatava panuse juba andnud.



Teine video inflatsiooni kontekstis veel otsa. Ulmeline mõelda, et 70'ndatel tõstis USA keskpank intressimäära enam kui 20% peale. Täna oleme nulli lähedal juba pikemat aega. Kujuta ette, mis sinu eluasemelaenuga juhtuks, kui euribor 20% kandis oleks? EURIBOR siiski üle 5% väga pole veel käinud vist.

Huvitav vaade praegusele energiakriisile ja rohepöördega seotud tagajärgedele. Näiteks ei olnud ma varem mõtelnud sellele, et erinevad seatud eesmärgid töötavad teineteisele kohati ka vastu. Kui eesmärk on palju tuulikuid ja päikesepaneele püsti panna, siis saastamist piiravad eesmärgid takistavad samal ajal nende ehitamiseks vajalikke materjale piisavalt kaevandada.

Kas taaskord näide, kuidas regulatiivne sekkumine mõtleb üsna piiratult ühe ala peale, aga sageli ei märka isegi, mida teine käsi samal ajal teeb?

Huvitav olukord, mida ka ette ennustati. Kuna tarnega on probleeme, siis tellivad paljud poed omale kaupa igaks juhuks rohkem kui vaja. Ilmselt ka paljud tarbijad ostavad rohkem kui vaja, sest äkki hiljem enam ei ole.

Mis on sellise tegevuse tõenäoline tagajärg? Ilmselt veelgi probleemsem tarneahel, veelgi suuremad puudujäägid ja arvestatavad hinnatõusud ehk veelgi suurem inflatsioon.

Iga üksiku ettevõtte/inimese vaatevinklist justkui arukas käitumine, aga suures pildis hoopis probleemi süvendav. Vähemalt nendes valdkondades, kus pole võimalik eriti kiiresti tootmist tõsta.

Kuigi jube tore oleks hästi lihtsa teooriaga ära selgitada kõiksugu nähtusi, siis maailm kipub paraku olema omajagu keerulisem. Ei saa päris nii öelda, et rahatrükk = inflatsioon.

Siin üks väike vaade Jaapanile, kus nn rahatrükk juba pikalt käinud, aga inflatsiooni ei paista. Üks põhjustest väidetavalt see, et inimesed on väga pikalt sama tööandja juures ja seetõttu pole ka palgatõusu väga põhjust anda. Laiemalt vaadates, kui ühiskonnas asjad muutuvad vähe, siis kipuvad ka ehk hinnad vähe muutuma.

Mida sa sellisest mõttest arvad?

UK on esimeste suuremate majanduste seas intressimäärasid tõstmas, et inflatsiooni vastu võidelda. 0,25% muidugi ei tundu teab mis suur lüke esialgu.

FED plaanib samal ajal esialgsest kiiremini oma kokkuostuprogrammi aeglustada ehk vähendavad oma igakuiseid oste esialgu. Ja vist loodavad, et sellest piisab viimase 40a kõrgeima inflatsiooni pidurdamiseks.

https://finance.yahoo.com/news/bank-of- ... 22502.html

Huvitav mitmekülgne vaade inflatsioonile. Toob välja erinevaid inflatsiooni põhjustajaid ja nende mõjusid. Mõnus vaheldus äärmuslikele seisukohtadele ühes või teises otsas.

Milton Friedman ütles 1980. aastal tabavalt:

Inflation is just like alcoholism. In both cases when you start drinking or when you start printing too much money, the good effects come first. The bad effects only come later. That's why in both cases there is a strong temptation to overdo it. To drink too much and to print too much money.

Täna näeme neid rahatrüki tagajärgi. Kuigi keskpankurid ja poliitikud ei taha siiani paljuski tunnistada, et nende tegevus inflatsioonile õla alla on pannud.

Mõni lausa arvab, et suurem rahatrükk ja toetuspaketid aitavad inflatsiooni vähendada. Lisaks Erdoganile on lausa Janet Yellen sarnaseid mõtteid mõlgutanud (küll piiratumalt mõningatest toetustest rääkides).

Tea, kas võib ka teise paralleeli alkoholiga tuua, et rahatrüki mõjude all hakkavad inimesed rumalusi rääkima ja tegema?

Eelmise aasta lõpus olnud logistilised probleemid lahendati osaliselt ära. Näiteks saadeti nii mõnigi USA sadamates ootav laev kaldast veidi kaugemale ootama. Peaaegu sama hea lahendus, kui tolmu diivani alla lükkamine.

Hea põhjalik ülevaade inflatsiooni erinevatest aspektidest jälle Money & Macro kanalilt. Kes soovib sügavamat ja mitmetahulisemat teemakäsitlust, mitte lihtsalt sensatsioonilisi pealkirju, mis juba peas olemasolevat arusaama toetaksid.

Mõned graafikud USA majandusest joonistavad päris hea pildi. Toetuste näol visati rahvale rohkem raha, kui nad muidu said. Sellest läks suur osa säästudesse, mitte tarbimisse. Samas juba mõne aja pärast olid need lisasäästud laiaks löödud. Suures osas kaupade peale, mis, kui just ei tekitanud, siis kindlasti soodustas kaupade defitsiiti ja logistilisi probleeme. Mis omakorda aitas kaupade hindasid korralikult üles lükata ehk inflatsioonile mõnuga hoogu anda.

Alguspunkt tundub olevat seal toetuseks jagatud stiimultšekkides ja toetustes. Või vähemalt see on see lugu, mida mina siit välja loen, aga võib olla on see lihtsalt kinnitusprintsiip, mis siin varasemalt nähtud info põhjal selle loo mulle luua aitas. See ei tähenda, et see ka tõesti nii oli.

Siin muid huvitavaid graafikuid ja kommentaare ka lisaks.
https://fullstackeconomics.com/18-chart ... n-economy/

Videos Ryan Petersen (esimene video osa) juhib tähelepanu ühele olulisele uuele regulatsioonile, mis võib logistilisi probleeme veelgi hullemaks teha juba üsna lähiajal.

Nimelt, alates 1. jaanuarist 2023. peavad kõik laevad vähendama oma süsinikuemissioone 13% võrra. Täna saab seda saavutada näiteks nii, et laevad sõidavad 30% aeglasemalt. Tõsi, lõpptulemusena saastab see siiski sama palju, aga lihtsalt võtab kauem aega (saastamine tunnis on väiksem, aga sõit on selle võrra pikem).

Kui see tõesti nii on, siis taaskord klassikaline näide seadustest, kus lihtsa sekkumisega loodetakse saavutada häid tulemusi, aga mõõdikud pole korralikult läbi mõeldud ja tagajärjed võivad hoopis soovimatuid negatiivseid tagajärgi tuua.

Hea näide sellest, miks on ohtlik inflatsiooni põhjuseid selgitada mingi lihtsa universaalse teooriaga. Ühtlasi leiab siit ka põhjuse, miks ei ole arvatavasti mingit universaalselt alati inflatsioonilisel perioodil selle vastu kaitsvat varaklassi. (Jah, kullafanaatikud, teist räägin.)


Isiklikult kaldun ka sinna suunda, et keskpank ei peaks mitte ainult vaatama inflatsiooni numbreid, vaid päris paljusid erinevaid tegureid, mis selles rolli võivad mängida. Ehk kõrgema inflatsioonini võivad viia mitmed erinevate tegurite kombinatsioonid.

Üksikisikuna muidugi lõpptulemuse mõttes väga vahet pole, mis põhjus seal taga parasjagu võiks olla. "Inflatsioon = hinnatõus" on endiselt täitsa asjakohane lihtsustus igapäevaelus selle nähtuse mõistmiseks. Eeldusel, et sa pole keskpankur või majandusteadlane, kes selle suhtes midagi tegema peaks.

Kes siin kurtnud on, et Eestis kõrge inflatsioon. Isegi top 20 sekka ei saa maailmas. Leedu pani ka mööda (septembris). Tõsi, Leedu on vist ka ainus riik meist ees, mida saaks vähegi arenenuks lugeda, aga ei maksa nüüd asja sedasi pessimistlikult vaadata... Ukraina pani ka alles praegu meist mööda törtsuga. Kuigi raske hinnata, kui esinduslik see statistika seal hetkel üldse olla saab. Kuu aega varem olime Pakistanist veel ees, aga kaotasime nüüd neilegi koha ära.