Millist mõju omab ESG järgi investeerimine?

Investeerimisstrateegiad, aktsiate ülevaated ja diskussioonid. Kinnisvarainvesteeringud, strateegiad ja diskussioonid.
Kasutaja avatar
Taavi
Postitusi: 1518
Liitunud: 16 Juul 2007, 13:38

Millist mõju omab ESG järgi investeerimine?

Lugemata postitus Postitas Taavi »

ESG ja rohepööre on viimastel aastatel aina rohkem populaarsust kogumas ja teema tuleb üles isegi kohtadest, kust ei oskaks seda oodata. Seega ka minu poolt üks pikem teemapüstitus, millega loodan, et aitate mul omajagu targemaks saada.
ESG investeerimise kriteeriumid.jpg
Mulle pakub huvi info konkreetselt selle kohta, kuidas mõjutab ESG kriteeriumite järgi investeerimine meie planeeti ja ühiskonda. Just investeerimise mõju, mitte ESG kriteeriumite nõudmise mõju regulatsioonide või tarbijate poolt.

Selleks aga tuleks kõigepealt selgeks teha:

1. Mis on ESG järgi investeerimise eesmärk?
Tavaliselt, kui on soov mingit eesmärki saavutada, siis tuleks kõigepealt selgeks teha, mis see on. Näiteks antud juhul ilmselt üks lihtsamaid näiteid võiks olla soov vähendada CO2 emissioone.

ESG kriteeriumid on muidugi nii laiad, et siin peaks neid eesmärke olema oluliselt rohkem. Jään hetkel vastuse võlgu, mis need konkreetselt kõik olla võiksid, sest peamiselt räägitakse üldsõnalistest hägustest mõistetest.

2. mille järgi aru saame, et eesmärk on täidetud?
Kui eesmärk teada, siis oleks vaja mõõdikut, mille järgi saame öelda, kas saime eesmärgi täidetud või mitte. CO2 näite puhul on taaskord asi veidi lihtsam. Mõõdik võikski siis olla näiteks see, kas ESG kriteeriumeid järgides on ettevõtete CO2 emissioonid langenud. Ülejäänud eesmärkide puhul on ilmselt pilt oluliselt keerulisem.

3. Kuidas eesmärgi täitmist mõõta?
Seejärel tuleb keerulisem osa. Selle mõõtmiseks tuleb leida usaldusväärne meetod.

Kui inimeste käest küsida, kui head nad mingis asjas on, siis enamus on enda hinnangul tavaliselt üle keskmise. Sotsiaalne soovitavus on üsna levinud nähtus. Tõenäoliselt on ka ettevõtted asju ise raporteerides oluliselt tublimad, kui reaalselt statistika lubaks. Eriti kui sa neile ütled, et sellest sõltub nende rahastus, laenuintress vmt.

Kui mõni järelevalveasutus teeb mingisuguseid objektiivsemaid mõõtmisi ja arvutamisi, siis on ehk tulemus juba parem. Muidugi võidakse Volkswagenit teha, aga see on oluliselt ebatõenäolisem, kui laiemat pilti vaadata.

Olukorras, kus CO2 numbrid soovitud tempos langevad, võikski siis justkui öelda, et eesmärk on täidetud. Muidugi siia kõrvale veel need hunnik teisi eesmärke vaja panna ja seda ka hinnata.

See meetod peab esiteks mõõtma õiget asja ja teiseks, mõõtma seda järjepidevalt sarnase täpsusega. Ehk kui soov on näiteks töötajate inimlikku kohtlemist mõõta, siis mõne dokumendi olemasolu ettevõttes seda väga palju ei näita.

Laiema mõju kontekstis on ka oluline, kas CO2 emissioonid reaalselt vähenesid või liigutati näiteks mingi saastavam tootmine lihtsalt ettevõttest välja alltöövõtjatele. Antud ettevõte tõesti toodab siis vähem CO2, aga tänu nende tellimusele on planeedi kontekstis tulemus endiselt sama või hullemgi, kui mõnes arengumaas seda kõike oluliselt saastavamalt tehakse.

4. Kuidas tuvastada põhjuslikkust?
Nüüd tuleb aga kõige keerulisem osa. Kui ESG kriteeriumite järgi investeerimise eesmärk on muuta maailma paremaks kohaks (antud juhul siis näiteks CO2 emissioonide vähendamine), siis tuleks tuvastada selle tegevusega põhjuslik seos.

Muidugi kui eelmises punktis juba selgus, et CO2 langenud ei ole, siis vast ei pea siin punktis aega väga raiskama. Kui aga langes, siis läheb elu keeruliseks.

Selle tuvastamiseks peab juba keerulisemaid statistilisi analüüse tegema ja peaks ideaalis omama mitut erinevat gruppi ettevõtteid. Ühel juhul näiteks olukorda, kus ettevõtted avaldavad ESG kriteeriumeid, aga investorid seda investeerimisel aluseks ei võta vs teine koht, kus investorid langetavad selle järgi olulisel määral otsuseid.

Lisaks tuleks kuidagi välistada terve rida muid potentsiaalseid mõjureid, nagu regulatsioonide poolt nõutav CO2 vähendamine või süsinikukrediitide hinnatõus jne.

Põhjuslikkuse tuvastamine on, kui mitte võimatu, siis ilmselt ülikeeruline. Eriti kui räägime pooltest neist n-ö pehmetest väärtustest, mida ESG puhul hinnatakse.

Kas ESG investeerimise mõju on olemas?
Siinkohal nüüd saabus see koht, kus sina saad sõna võtta ja mind aidata. Mina ei oska sellele küsimusele vastata, sest:
  1. ESG on väga lai ja hägune definitsioon, mida erinevad skoorijad hindavad erinevalt. Seega ei oska ma ka öelda, mis täpselt selle eesmärk olema peaks. Laias Barnum statement stiilis üldsõnalises kontekstis tõesti, kus igaüks ise endale sobivaima tähenduse neile sõnadele mõtleb. Mõõdetaval, eriti objektiivselt mõõdetaval kujul, selgeid eesmärke ma kahjuks ei ole näinud. (võid siinkohal abiks olla ja viidata).

    Üks populaarsemaid ESG ratingute hindajaid (Sustainalytics) rõhutab näiteks ESG riskide vältimist. Seega võiks koguni öelda, et looduse ja planeedi päästmine ei olegi üldse sellise lähenemise eesmärk? Eesmärk on lihtsalt vältida oma portfellis selliste aktsiate omamist, mis ESG regulatsioonide või tarbijatepoolsete nõuetega pihta võivad saada.

    Kui sellised ettevõtted portfellist välja viskad, siis on ESG järgi investeerimise eesmärk täidetud. Kas sellel ka planeedile mingit mõju on?
  2. Mõju osas olen küll näinud hunnikut (üsna lühiajalisi) analüüse selle kohta, kuidas selline lähenemine tootlust mõjutada võiks (valdavalt statistiliselt ebaolulised tulemused).

    Selle kohta, kuidas selline investeerimine reaalselt ettevõtteid/planeeti mõjutab, ei ole paraku midagi sisukat leidnud. Küll jäi silma üks endise Blackrocki töötaja sõnavõtt, et see mõju on olematu ja mõned teised suhteliselt pealiskaudsed hinnangud, et mõju selles kontekstis pigem pole (sh industry inimestelt, kes üritavad reaalse mõjuga investeeringuid teha).
  3. Kuna mõõtmisviisid ja kriteeriumid erinevate tegijate puhul erinevad, siis ilmselt on ka mõju hindamine seetõttu segasem. Põhimõtteliselt on iga ESG kriteeriumi looja ESG puhul tegemist mõnevõrra erineva nähtusega, mille võimalik mõju ja eesmärk on samuti mõnevõrra erinevad.
Ehk pika jutu lõpetuseks minu küsimuse mõte lühidalt:
Kas see, et ma ei osta börsilt sinu käest Philip Morrise aktsiat, paneb ettevõtet tootma tervislikumat või loodussõbralikumat tubakat või loobuma selle tootmisest? Või paneb see suitsetajaid mõtlema, et nad peaksid vähem suitsetama, sest selle ettevõtte aktsiahind või maine on langenud?

Boonusküsimus: ESG investeerimise psühholoogiline mõju?
Laiemalt peaks ka vaatama ESG investeerimise mõju investori käitumisele. Paljud sellised tegevused sisaldavad endas olulist psühholoogilist soovi olla enda ja oma kogukonna silmis hea inimene. See on positiivne, kui me tõesti selle mõttega hästi käitume ja ESG järgi investeerimine maailma paremaks muudab. Sellel võivad aga olla hoopis negatiivsed tagajärjed, kui teeme seda n-ö virtue signalling eesmärgiga ja ESG järgi investeerimisel reaalne mõju puudub.

Erinevatest uurimustest on välja tulnud selline nähtus, nagu moral licensing. Ehk kui teed ühes kontekstis head, siis tunned alateadlikult õigustust teises olukorras halvasti käituda.

Näiteks eksperimendi korras inimesed säästsid rohkem vett, aga samal ajal tarbisid rohkem elektrit. Kui poes kõigepealt laod korvi puu- ja köögivilju (need on põhjusega tavaliselt sissepääsu ees), laod suurema tõenäosusega pärast ka maiustusi juurde. Peale heategu või "rohelisest" poest shoppamist, käitud suurema tõenäosusega ebamoraalsemalt jne.

See mõju ei pruugi olla suur, aga kui sa arvad, et investeerid mõne protsendiga oma palgast ESG fondi ja päästad sellega maailma, siis on ehk lihtsam endale õigustada maasturiga igapäevaselt tööle ja koju sõitmist ja üle tänava autoga poes käimist? Oleks huvitav sel teemal ka uurimusi näha.

Üldjoontes mulle tundub, et siin kehtib lihtsalt investeerimisklassika:
Kui investorid soovivad millessegi investeerida, siis finantssektor leiab viisi selle pealt raha teenimiseks.
Tõesta vastupidist ja veena mind ümber.
Õpi lihtsalt ja edukalt investeerima. Vaata: https://rahatasku.ee/
Kasutaja avatar
Taavi
Postitusi: 1518
Liitunud: 16 Juul 2007, 13:38

Fondi jätkusuutlikkus mõjutab investeerimisotsuseid

Lugemata postitus Postitas Taavi »

Samuel M. Hartzmark ja Abigail B. Sussman jõudsid järeldusele, et investorid kasutavad investeerimisotsuste tegemisel Morningstari jätkusuutlikkuse (sustainability) näitajaid. Seejuures olulist mõju omavad just skaala äärmused ehk kõige parema hinnanguga fondid said rohkem raha juurde ja halvima hinnanguga fondidest liikus raha välja. Üheks põhjuseks on investorite ootus, et parema jätkusuutlikkuse skooriga investeeringute tootlus saab olema parem.

Huvitav on seejuures hüpotees, et see ootus võib tuleneda näiteks sellest, et jätkusuutlikult investeerimine tekitab positiivse emotsiooni ja seeläbi hinnatakse ka potentsiaalset tootlust läbi positiivsema prisma. Praktikas selleks positiivsemaks tootluseks liiga palju alust ei olnud. Pigem isegi vastupidi, kuna suure hurraaga oli kõiksugu rohesektor jms korralikult üles ostetud juba (meenutagem vana head LHV rohelist pensionifondi).

Küll on see uurimus viimati uuendatud 2019. aastal. ESG fondide tootlused on viimastel aastatel omajagu kannatada saanud, nii et raske öelda, milline on investorite meelestatus praegu.
Allikas: Do Investors Value Sustainability? A Natural Experiment Examining Ranking and Fund Flows
Õpi lihtsalt ja edukalt investeerima. Vaata: https://rahatasku.ee/
Vasta