Alustame sellest, mis intellektuaalse omandi alla võib kuuluda. Näiteks:
- autoriõigused
- patendid
- kaubamärgid
- ärisaladused
Sarnaselt on raske näha kasutegurit selles, kui mõne fotograafi tehtud pildid peaksid kõigile tasuta kättesaadavad olema. Või loodud laulud, maalid, luuletused, kirjatükid jne. Kõigi nende tegevuste tegemine nõuab ressursse ja oskusi. Muidugi ei ole ükski looming täiesti originaalne. Kogu nähtud, kuuldud jne info on sisendiks.
Sellegipoolest, väga head loomingut luua on väga raske. Edukalt suudab seda teha väga väike protsent kõigist proovijatest. Kopeerida seda on aga (väga) kerge. Kui kõik võiksid edukaks saanud kraami kopeerida ja enda nime alt müüa, siis ei oleks mõtet seda enam toota ja/või enamik loomeinimesi sureks lihtsalt nälga. Raske on jällegi näha, kuidas lõpptarbija sellest võidaks.
Tõsi, lauludest tehakse mõnuga covereid ja nii mõnigi on päris hea. Ehk raske on siinkohal selget piiri tõmmata, kustmaalt on ok kopeerida ja kustmaalt mitte. Minu jaoks tundub tänane lahendus mõistlik, et autor ise otsustab.
Sama kehtib ka erinevate tehnoloogiate puhul. Kui millegi uue arendamine nõuab ohtralt ressurssi, siis sageli on just patenteerimise võimalus põhjuseks, miks sinna investeeringuid üldse tehakse. Kui sa tead, et peale sadu miljoneid või mitmeid miljardeid investeeringut saavad teised sinu leiutatut kohe kopeerima hakata, siis ei ole paraku mõistlik sellist investeeringut teha.
Uuenduse välja mõtelnud ja arendanud ettevõte peab ka sellele arendusele kulunud raha tagasi teenima. See on üsna lihtne matemaatiline valem: eeldatav tulu $100k - eeldatav investeering $2 mld. Sellised kõige enam väärtust loovad ettevõtted lõpetaks tegevuse või läheks pankrotti.
Kopeerijatel R&D kulu puudub või on marginaalne, nii et nemad saavad seda oluliselt soodsamalt müüa. Miks näha vaeva uurimis- ja arendustööga, kui sa võid lasta ebaõnnestuvad lahendused teistel läbi proovida ja õnnestunuid lihtsalt kopeerida?
Lühiajalise mõju osas olen temaga nõus. Kui kõik saaksid kõiki uusi avastusi kohe kasutada ja edasi arendada, jõuaksid vinged uuendused inimesteni kiiremini. Pikaajaliselt aga kahtlustan, et neid vingeid uuendusi ei oleks enam nii palju. Ehk pikas plaanis jõuaksid need meieni siiski oluliselt aeglasemalt, kui üldse.
Kuskilt maalt peaks siiski piir minema, et mida saab patenteerida ja mida mitte. Eriti ei tohiks saada patenteerida asju nii, nagu seda teevad patenditrollid. Suhteliselt jabur on ka näiteks see, et ilmselt tänu patentidele peab mul olema miski 15 erinevat laadimisjuhet.
Alustuseks äkki mingi lisareegel, et kui sa mõistliku x perioodi jooksul peale patendi esitamist seda ise reaalselt ei kasuta mõnes klientidele müüdavas tootes/teenuses, siis on kõigil õigus seda kasutada?
Mis sa arvad?