RahaFoorum

Hetkel palju teemaks olevast SWIFTist lihtsalt.

Vene sanktsioonide ja Ukraina sõja mõjudest majandusele. Muuhulgas räägib Vene reservide külmutamisest.

Tõenäoliselt võib oodata veelgi toiduhindade kasvu ja nii mõneski riigis toidu puudust. Nii mõnegi metalli tootmisega võivad samuti probleemid tekkida (pallaadium, nikkel, plaatina, titaanium).

Ukraina ja Venemaa on olulised C4F6 ja neoongaasi tootjad ehk senine kiipide tootmise probleem võib veelgi süveneda. Pangad saavad kindlasti pihta, kellel on Venemaal palju kliente või varasid.

Ja veel nii mõndagi.

Täna võib vist oodata Türgi liiri kursi paranemist? Rubla suhtes ma mõtlen.

Lisaks, kel Venemaa aktsiaid, siis mitteresidentidel müümist ei lubata, kui üldse börs avatakse. Üks näide sellest, kuidas poliitiline risk börsil realiseerub.
https://www.err.ee/1608514820/rubla-on- ... tuni-edasi

Veel mõtteid, mis mõjusid neil sanktsioonidel võiks olla.

Vene võlakirjadega ka kööga. Põhimõtteliselt Venemaa on oma võlakirjadega pankrotistunud/pankrotistumas?

Huvitav, kas ja kui palju Eesti pensionifondides vene kraami sees on? FTSE indeksis oli viimati 0,3% kanti, aga aktiivsetes fondides ka leidub?
https://finance.yahoo.com/news/russia-b ... 07551.html

Silvano ka päris valusalt pihta saanud. Valgevene ja Vene turgudel tegutsemise tõttu ilmselt ka põhjendatult ehk reaalselt saabki ilmselt äri praegu kõvasti kannatada. Nädalaga -50%.
https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/ ... 51/trading

Kui kellelgi on kopikaid või rubla münte, siis varsti võib kontrollima hakata, kas äkki oleks see metall rohkem väärt, kui raha ise.
https://en.wikipedia.org/wiki/Russian_ruble#Coins

SBERBanki aastatootlus -99,92%.

Me siin kurdame, kui pank võtab 2-3% valuutavahetuse eest. Venemaal on 30% valuutavahetuse tasu?
https://www.reuters.com/world/europe/ru ... 022-03-03/

Rublad liiguvad massiliselt krüptorahadesse.
https://sports.yahoo.com/ruble-denomina ... 26686.html

Venemaa reiting kukkus kuus kohta korraga rämpsu tasemele. Vene turu aktsiad visatakse indeksitest välja.
https://www.foxbusiness.com/markets/fit ... ng-to-junk

USD kuu ajaga rubla vastu üle 60% tugevnenud. 5 aasta peale 111%. EUR kuu ajaga 50% rubla suhtes tugevnenud. 5 aastaga 116%. Tasus ikka võtta neid rublades laene Mintosest 10% intressiga või mis nad seal pakkusidki?

Võrdluseks USD on Türgi liiri suhtes 1 kuuga 4% tugevnenud. 5 aastaga aga tervelt 279%. Türgis on venelane veel endiselt rikas. Kui mõni türklane muidugi rublat on nõus vastu võtma...

Moody's langetas reitingut veel:
https://www.moodys.com/research/Moodys- ... -PR_463675

Erinevate analüüside põhjal võiks arvata, et Aafrikas juba covid tõttu oodatud näljahäda tuleb ilmselt veelgi karmim, kuna Ukraina ja Venemaa on mõlemad üsna olulised vilja tootjad ja kannatada saab taaskord väetise tootmine (hinnad juba tõusid tänu elektrihinna tõusule). Aafrikas aga on just väetised hädavajalikud normaalse saagi saamise jaoks.

Teisest küljest, maavarade osas ilmselt hakkab Euroopa samuti järjest rohkem Aafrika suunas vaatama. Küll peab seal konkureerima juba paljudes riikides sooja positsiooni sisse võtnud Venemaa ja Hiinaga, kes ei kritiseeri sealseid juhte inimõiguste rikkumiste jms tegevuse eest.

Tasub vist juba täna vaim ette valmistada, et tuleb püksivööd koomale tõmmata ja nii mõnegi mugavuseta harjuda elama.

Kohe näide juba mõjudest võtta. Kui nafta hind tõuseb, siis tõuseb ka peaaegu kõige muu hind järgi, kuna selle tõttu on kaupade tootmine/transport kallim.
https://investor.postimees.ee/7470507/u ... ari-juurde

Üks asi, mis ka kindlasti mõju omab, on põgeniketulv. Mina ei oska seda mõju muidugi hinnata, aga tänaseks rohkem kui Eesti elanikkonna jagu põgenikke, kes paljud vajavad olulist abi ja tuge erinevate ressursside näol vähemalt mõnda aega.

Teisest küljest, kindlasti nii mõnigi tahab kiirelt tööle asuda ja panustab ka kohalikku majandusse oma tegevusega. Lisaks on erinevad rahvusvahelised organisatsioonid ja riigid nüüdseks vist mitmete miljardite jagu toetusi välja kuulutanud. Kui see kuhugi korruptsioonikanalitesse ära ei kao, siis ilmselt mõjub ka kohalikele majandustele positiivselt.

Veel üks lühike video mõjude teemal.


Energiasektori vaatevinklist veel üks mõttekäik. Lääne-Euroopa pole Ida-Euroopa hoiatusi Venemaa suunal kuulanud ja nüüd on ennast ise täbarasse olukorda pannud.

Putin lubab Vene ettevõtetel omastada läänest liisitud lennukid. Kui nad seda teevad, siis on raske näha, et mõni ettevõte enam lähiaastatel Venemaale midagi liisida sooviks. Isegi peale sõja lõppu.

https://www.usnews.com/news/world/artic ... perty-tass

Erinevaid aspekte, kus ja kuidas Venemaa sõda Ukraina vastu majanduslikult mõjuda võib. Muuhulgas prognoos, et lähikuudel võib esialgne põgenikega seotud kulu olla ligi $50 miljardit ja globaalselt SKP kaotus $1 triljoni kanti. Lisaks inflatsioon jm kulud.

Praktikas on muidugi majanduses väga palju erinevaid seoseid ja teineteist mõjutavaid tegureid, nii et need ennustused ilmselt liiga täpsed ei ole.

Liibanonis on juba toiduga tõsiseid probleeme. Üks põhjus paljude seas on ka 2020. aastal Beirutis toimunud plahvatus, mis hävitas riigi viljavarud ja korralikus koguses muud toiduvaru.


Iroonilisel kombel toimus plahvatus eelduslikult vene ärimehelt konfiskeeritud ja aastateks vedelema jäänud väetise tõttu:
"The blast is believed to have emanated from a 2,750-ton cache of ammonium nitrate — commonly used as a fertilizer — left to sit in a port warehouse for some six years after it was confiscated from a Russian businessman, according to officials and reports."
https://nypost.com/2020/08/05/lebanons- ... explosion/

Ka Egiptuses juba probleemid kohal.
https://majandus.postimees.ee/7479537/s ... -rahakotti

Ukrainas toimuv sõda mõjutab ka muudel põhjustel raskustes piirkondi. Humanitaarabiks mõeldud toitu ei jätku kõigile, nii et Venemaa sõjast tekitatud humanitaarabi vajadus Ukrainas, vähendab abi võimalusi näiteks Aafrikas. Globaalses maailmas sündmused ühes piirkonnas mõjutavad inimesi ka teisel pool maakera.

Mõnes piirkonnas lapsed surevad nälga või kannatavad toidupuuduse tõttu ka täiskasvanuna (eeldusel, et üldse veab sellise vanuseni välja) nii füüsilise kui vaimse alaarengu all. Läänes ja meil aga viskavad poed minu teada endiselt täiesti korralikku toitu lukustatud prügikasti, et keegi jumala eest seda prügikastist endale ei võtaks. Tundub, nagu probleem, mida annaks, kui mitte lahendada, siis vähemalt oluliselt leevendada? Kui ainult võtmetegijad seda sooviks.

Video ei ole nõrgema närvikavaga inimestele. Kohati meenutab II maailmasõja natside vangilaagrite kaadreid.

Kõik McDonald'sid ja Burger Kingid ei pruugigi Venemaalt ära kaduda. Frantsiisilepingutes sellise lükke jaoks vajalikud klauslid justkui puudu?

Saavad ka USAkad pihta selle sõja mõjudega. Põllumajanduses kõik sisendiks vajalik kraam on korralikult kallinenud.

Kes lootis, et peale sõda tuleb suur ralli Vene aktsiatele, siis peab veel ootama. USA investoritel keelati Vene aktsiaid ja võlainstrumente osta. Isegi kui sõda läbi saab, võib selline piirang veel mõnda aega ilmselt püsida.

https://edition.cnn.com/2022/06/08/inve ... index.html

Hea ülevaatlik video jälle selle kohta, kes, kus ja kui palju maagaasi Euroopa riikidest tarbib.

Venemaa võlakirjadega on päris huvitav seis. Iseenesest on välismaalastele välisvaluutas väljastatud võlakirjade maksed suhteliselt väiksed. Venemaa suudaks neid täitsa edukalt teenindada. Probleemiks on aga sanktsioonid, mis põhimõtteliselt takistavad seda teha. Lõpptulemusena tundub, et Venemaa lihtsalt sunnitakse defaultima.


https://www.err.ee/1608641041/venemaa-p ... lga-tasuma

Huvitav trend, et üsna kasumlikul ajal lahkuvad Hiina naftatootjad oma läänes olevatest projektidest. Tõenäoliselt seotud Venemaa sanktsioonidega. Kas siis sellepärast, et Venemaal ahvatlevamad projektid ootel või hoopis soov vältida potentsiaalseid kaotusi võimalike tulevikusanktsioonide tõttu.