Tarmo Kuusmaa – Ettevõtja

ettevõtja Tarmo Kuusmaa

Tarmo (RahaFoorumis tuntud ka kasutajanimega pippen) on 28-aastane väikeettevõtja, kes aitab klientidel eurotoetusi taotleda ning ettevõtteid käima lükata. Lähiajal avab Tarmo alustavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele mõeldud e-keskkonna, kus saab vaadata videokoolitusi, lugeda firma stardipäevikut, alla laadida dokumendinäidiseid, suhelda teiste omasugustega jpm.

1. Kuidas sai sinust ettevõtja?

Töötasin 4 aastat palgatöötajana kontoris, siis hakkasin järk-järgult kaugtöö vormile üle minema. Algul tegin 1 päeva nädalas kodus tööd, siis 2-3 ja lõpuks käisin kontoris ainult kord nädalas koosolekul.

Sellist kaugtööd tehes hakkas meeldima, et olen enam-vähem iseenda aja peremees. Aga ei saanud valida tööülesandeid ja sissetulek sõltus ka tööandja võimalustest. Tahtsin täielikku iseseisvust ja nii tulingi palgatöölt ära ja 2006. aasta augustis registreerisin oma esimese firma.

2. Kui kaua sul kulus, et ideedest reaalsete tegudeni jõuda ehk ettevõte ära teha?

Palgatöötaja aastate jooksul käis pidevalt peas mõtteid, kuidas ise sama tööd teistmoodi korraldaksin. Eks see ongi tavaliselt esimene märk, et sinus on ettevõtja potentsiaal olemas.

Sellest mõttest, et tõesti firma ära registreerida kuni notaris käimiseni (siis ei saanud veel firmat internetis registreerida) kulus umbes 2 kuud.

3. Mis oli alguses sinu jaoks see kõige raskem osa?

Esimene samm on alati kõige raskem, minu puhul oli selleks just see notaris käik. Uksest välja astudes teadsin, et nüüd olen ettevõtja,  järgmine kuu enam palka kontole ei tule ja pean ise hakkama saama.

Paljud pelgavad seda, et alustamiseks on palju raha vaja. Tegelikult ei ole nii. Minul oli alguses ainult isiklik arvuti, mobiiltelefon ja printer. Töötasin kodus, kliendid tulid internetist kodulehekülje kaudu ja kohtumistel käisin kohvikus või kliendi kontoris. Praegu on palju asju internetis tasuta saada, näiteks kodulehekülje kujundusi ja raamatupidamisprogramme. Samuti on internet täis õppematerjale, vaja on ainult tahtmist õppida.

4. Mis on praegu kõige raskem?

Minu kõige suurem väljakutse täna on olla hea firmajuht ja tööandja. Enam ei tee ma kõiki töid üksi nagu firma algusaastatel vaid mul on kolm inimest abiks. Meeskonnatöö on lõbusam kui üksi pusimine, kuid pead ka vastutama teiste inimeste töö ja sissetuleku eest.

5. Millised on sinu arvates ettevõtluse eelised palgatööga võrreldes?

Minu jaoks on suurimaks eeliseks kindlasti vabadus – saad valida, mis tööd sa teed, kus sa seda teed ja millal sa seda teed. Sinu sissetulek ei sõltu enam tööandjast vaid otseselt sinu enda panusest ettevõttesse. Aga see eeldab ka suuremat vastutuse võtmist ja vähemalt firma algusaastatel ka suuremat töökoormust.

6. Aga puudused?

Ma ei tea, kas see on puudus, aga alguses tuleb tööd teha ja vaeva näha kõvasti rohkem kui palgatööl. Lisaks kaotad esialgu palgatööga võrreldes kordades oma igakuises sissetulekus. Õigem on öelda, et sissetulek on väga hüplik ja mõni kuu võib lausa 0 olla.

Paljudele tundubki seepärast palgatöö turvalisem ja mugavam, et iga kuu algul saad oma kindla rahasumma kontole (kui sa just töötuks ei jää). Aga see ongi normaalne, et osad inimesed sobivad palgatööle, osad ettevõtjateks. Peaasi, et inimene ise on oma eluga rahul.

7. Kuidas näeb välja sinu tüüpiline tööpäev?

Olen aastate jooksul leidnud endale sobiva töörütmi ja oma tööpäevad sellele vastavalt kujundanud. Mulle meeldib alustada oma tööpäeva keskendumist vajavate ülesannetega. Selleks sobivad kõige paremini varajased hommikutunnid,  kui pea on värske ja telefon ei helise.

Pean vajalikuks hoida oma vaimne ja füüsiline pool tasakaalus, seepärast käin pärast hommikust suuremat mõttetööd sporti tegemas. Sellele järgneb lõunasöök ja siis jooksvate tööasjade korraldamine – kohtumised klientidega, e-mailidele vastamine, jne.

Üritan õhtuti mitte tööasju teha, kuid kiirematel aegadel (projektide tähtajad) tuleb ka õhtud ja nädalavahetused töö jaoks ohverdada. Aga kui sa teed tööd, mis sulle tõeliselt südamelähedane on, siis naudid ka pingelisemaid tööpäevi.

Pean ennast siiski rohkem nn. elustiili-ettevõtja tüübiks. See tähendab, et ma ei tee kogu aeg 80-tunniseid töönädalaid, et firmale rohkem raha teenida. Ettevõtjaks olemine tähendab minu jaoks huvitava töö kõrval ka seda, et saan rohkem aega koos oma sõprade ja lähedastega olla, teha sporti, käia looduses, vaadata häid filme, lugeda raamatuid. Ehk siis tegeleda just sellega, mis naudingut pakub. Ei ole mõtet elada selleks, et ainult tööd teha ja mõelda, et kunagi pensionieas hakkan elu nautima. Elada tuleb nüüd ja praegu.

8. Kui vaatad tagasi oma senisele kogemusele ettevõtluse valdkonnas, siis mis oleks see üks ja kõige tähtsam sõnum neile, kes on juba pikemat aega mõelnud, et tahaks ettevõtlusega tegeleda, aga ei ole seda siiski mingil põhjusel veel teinud?

Loen hetkel raamatut „Kolm sammu kullani“. Seal on hästi ära seletatud, mis vahe on arvamusel ja nõuandel. Arvamus tuleb inimeselt, kes asjaga kokku puutunud ei ole. Nõuanne tuleb reaalset kogemust omavalt inimeselt.

Kui sinu tuttavad räägivad, et ettevõtja on raske olla, aga ise on nad eluaegsed palgatöötajad, siis on see arvamus. Seepärast tasub sul suhelda ka tegutsevate ettevõtjatega ja küsida neilt nõu. See aitab sul paremini mõista ettevõtjaks olemise plusse ja miinuseid. Nii saad omale reaalsema pildi ja sul on lihtsam otsustada, kas ise hakata ettevõtjaks.

Alati on võimalus ka palgatöö kõrvalt ettevõte luua. Tean paljusid, kes käivad täisajaga kontoris tööl, aga neil on ka firma, mis näiteks investeerib aktsiatesse. Kui ettevõtlusega tegelemine ei lähe vastuollu sinu töölepinguga ja ei sega palgatööd, siis miks mitte seda varianti proovida. Alati saad tagasi ainult palgatööd tegema minna.

9. Üks levinud põhjustest, miks ettevõtlusega ei alustata, on see, et “mul ei ole head ideed”. Mida soovitaksid sellistel inimestel peale hakata?

Kahjuks räägitakse meedias liiga palju sellest, et Eestile on vaja uut nokiat, innovatsioon ja teadmiste põhine majandus on meie tulevik ja palju muud sellist juttu. Tegelikult tuleb teha seda, mis omal silma särama paneb. Kui sinu unistuseks on oma kohvik või autopesula, siis tegutse oma unistuse nimel, muidu jäädki ootama seda „geniaalset äriideed“.

Inimestel on tegelikult väga head ideed mõtetes olemas, aga nad hakkavad erinevatel põhjustel ise kahtlema, et äkki see ikka ei olegi nii hea idee. Mina soovitan teha 1-2 leheküljeline äriplaan ja kasvõi lihtsas Exceli tabelis tulude-kulude ülevaade. Sellest näed kohe ära, kas tasub ideed edasi ajada või mitte.

—————————————-

Tarmo on nõustunud nädala aja jooksul (kuni 19.12.2010.) vastama teie küsimustele ettevõtluse kohta. Väikeseks motivatsiooniks on Tarmol ka kõige parema, asjalikuma, huvitavama, või mis iganes muu kriteeriumi järgi ta otsustab oma valiku teha, küsimuse esitajale välja panna auhind (väärtuses 930.-) ehk 6 kuud tasuta liikmelisust tema peagi käivituvas alustavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele mõeldud e-keskkonnas.

Lisaks pakun RahaFoorumi poolt välja ka Elo Odrese raamatu “Kuidas hakata ettevõtjaks: ideest kasumini” (väärtus ~400.-).

Et kvalifitseeruda auhinnale, peaksid kindlasti lisama ka oma kommentaarile töötava e-maili, kuna selle aadressi kaudu võtame sinuga ühendust, kui osutud võitjaks (veel kindlam on omale wordpressi alla kasutaja registreerida ja selle alt kommenteerida). Vastasel juhul ei saa lihtsalt tuvastada, kellele auhind saata tuleks 😉

Edukat küsimist!

Hoia ennast uute intervjuudega kursis ja pane meililisti kirja.

14 replies on “Tarmo Kuusmaa – Ettevõtja”

Tervist! Minu küsimuseks oleks, et kuidas Te ettevõtjana raamatupidamisega hakkama saate? Kas Te olete palkanud raamatupidaja? Või siis teete ise selle töö ära. Endal on ka äriplaan ning kui õnnestub, siis teatud aja pärast on endalgi plaanis firma registreerida.

Tere Henri,
Kui ma alustasin, siis aitas mul üks tuttav raamatupidaja põhitõed selgeks saada. Kui need omandatud, siis edasi oli lihtne ise raamatupidamise foorumitest konkreetsetele küsimustele vastused leida.

Praegu on saadaval häid eestikeelseid raamatupidamisprogramme, mis on väikese firma jaoks täiesti tasuta ja mida on lihtne kasutada. Raamatupidamine ei ole midagi üle mõistuse keerulist.

Tegin kuni eelmise aastani ise oma firmade raamatupidamist, nüüd on mul inimene tööl, kes sellega tegeleb. Samas hoian ise alati silma peal, mis seisus firmad on.

Olen soovitanud alustavatel ettevõtjatel vähemalt see selgeks teha, mis on bilanss ja kasumiaruanne ning kuidas neid lugeda. Nagu üks mu sõber ütleb: “kui sa ei tea midagi numbritest, siis ei sõida mitte sina Hummeriga, vaid sinu raamatupidaja”:)

Loodan, et sul õnnestub oma äriplaan peagi teoks teha!

Tere jälle! Tänud vastamise eest. Nimelt veel paar küsimust.
1.Ometigi peate ka Teie ju makse maksma!? Siit ka küsimus, et mis makse ja mitu % ja kuidas?
2.Pole varem kokku puutunud. Ning ettevõtjana peaks ju maksuametile tõestama oma sissetuleku suuruse. Kuidas see kõik käib?
3.Kui on tulud juba üsna suured ja ei soovi tulumaksu maksta, siis tasuks ju OÜ registreerida? Et saaks dividendidena kasumi välja võtta?

Ette tänades 🙂

Tere taas,
1. Kirjutasin Bisness.ee portaalis sellise artikli: Kuidas töötaja palka arvutada?, sealt leiad maksud, mida pead töötajate eest maksma. Lisaks on käibemaks 20%, mida maksad toodete ja teenuste käibelt ning dividendide pealt makstav tulumaks 21%, kui kasumit firmast välja võtad.
2. Kui maksuamet küsib, siis pead saatma neile oma lepingud ja arved ning vajadusel käima selgitusi jagamas. Minult pole maksuamet 4,5 aasta jooksul midagi küsinud.
3. Ettevõtlusega tegelemiseks on igal juhul parem ennast mingiks ettevõtlusvormiks registreerida, kui väiksem tegevus, siis sobib FIE, suurema äritegevuse puhul OÜ. Eraisikuna äri tehes on jamamist rohkem kui asi väärt.

Tervist,
Mis on teie ettevõtlusega seotud suurim ebaõnnestumine ja mida sellest õppisite ?

Ette tänades,
Rasmus

Tere Rasmus,

Ma ise ei kasuta sellist mõistet nagu ebaõnnestumisi, väikesed tagasilöögid on pigem õppetunnid teel eduni:)

Üks oluline õppetund on näiteks see, et äri alustades ei ole vaja kesklinna kontorit, liisingusse uut autot, jne. Need sellised uhkeldamise asjad, pärast võib-olla maksad kallist kontoriüüri ja liisingut, aga omal pole leiva jaoks raha.

On olemas selline ütlus, et mis vahe on rikastel ja vaestel – vaesed ostavad omale kõige pealt luksusasju, rikkad ostavad luksusasju kõige viimase asjana.

1.Mida kartsite kõige rohkem alguses?
2.Kust saite toetust äri alustamiseks?
3.Mis andis teile tõuke alustada oma äri?
4.Mis on raskeimad asjad äri alustamisel?
5.Kuidas te teate, näiteks võtate tööle inimese, et see on see õige keda ma vajan?
6.MIda soovitaksite inimestele, kes alles tahaksid alustada oma äriga?
7.Mis on Teie arust tugeva juhti omadused?
8.Kuidas suurendada enesekindlust ja eesmärke äri alustades kui sa oled üksi?
9.Kuidas tulete toime vigade, kaebuste ja kriitikaga?
10.Mida arvate ütlusest: „Juhiks sünnitakse mitte ei saada“?
11.Kui tähtis on teie arust lojaalsus äris?
12.Kas te lõite äri selleks et õppida midagi või rohkem raha teenimise eesmärgil ?
13.Kui vanalt te lõite oma äri ?
14.Mis hetkest tuli teil mõte alustad oma äriga(lapsepõlvest juba, kooli ajast, majanduslanguse tõttu vms).

Tere Ken-Kristjan,
1.Alustavale ettevõtjale on omane see, et ta usub 200% endasse ja oma ideesse. Nii oli ka minul. Uskusin, et suudan ettevõtjana läbi lüüa ja et hingega asja juures olles on kõik võimalik.
2.Suhtlesin teiste ettevõtjatega ja nägin, et need on täiesti tavalised inimesed, kellel on julgust oma unistused teoks teha. Palju tuge sain raamatutest ja ettevõtlusteemalistest filmidest. Olen neist mõned ka Bisness.ee portaali kirja pannud – bisness.ee/raamatud/ ja bisness.ee/videod/
3.Soov olla iseenda ja oma aja peremees, teha seda, mida ise kõige rohkem tahan teha.
4.Palgatöölt ettevõtjaks hakates on ilmselt sissetuleku vähenemine päris raske katsumus. Keeruline on kindlasti ka klientide leidmine, inimesed kipuvad arvama, et teevad oma poe või muu äri lahti ja kliente hakkab kohe sisse voolama. Nii see kindlasti ei ole.
5.Ega alguses ei teagi, inimene võib intervjuul ja oma CV-ga väga hea mulje jätta, aga alles päris töö käigus tulevad tema tõelised isikuomadused välja. Eks tuleb oma sisetunnet jälgida ja kui inimene ikka ei sobi tööle, siis tuleb leida keegi uus, kes sobib.
6.Arutada seda oma lähedastega ja teiste ettevõtjatega. Uurida oma äriideed, mõelda, kas on sellisele ärile turg olemas, teha väike tulude ja kulude arvutus, jne.
7.Kuulamisoskus, avatud suhtleja, energilisus, visiooni omamine, tasakaalukus,…
8.Otsida teisi ettevõtjaid ja nendega suhelda, lugeda raamatuid ja ettevõtjate edulugusid, vaadata filme,…
9.Vigasid tehakse selleks, et neist õppida. Kui kaebused ja kriitika on asjakohased, siis tuleb nende järgi oma äritegevust parandada. Kui aga kriitika on alusetu, siis pole ka põhjust selle pärast põdeda.
10.Mõnele inimesele on sündides juhiomadusi natuke rohkem antud kui teistele. Samas usun, et kõiki omadusi on võimalik endas arendada, kui tahtmine on olemas. Ettevõtjate kohta kasutan ise hoopis sellist lauset “Ettevõtjaks ei sünnita, ettevõtjaks hakatakse”.
11.Väga tähtis, nii koostööpartnerite kui klientidega suhtlemisel. Usalduse loomine on pikk protsess, kus ühe hetkega on võimalik kogu tehtud töö lõhkuda. Kui oskad oma klientide eest hästi hoolt kanda, siis võivad nad sinu juurde jääda aastateks või isegi aastakümneteks. Paljud teevad selle vea, et otsivad uusi kliente, aga vanad unustatakse. Uut klienti on uuringute järgi viis korda raskem leida, kui vana hoida.
12. Lõin äri selleks, et olla iseenda peremees ja teha midagi, millel oleks väärtus. Kui nüüd näen neid ettevõtmisi, millele olen aidanud eurotoetusi saada, siis tunnen, et olen teinud õige otsuse.
13. Oma esimese osaühingu tegin 24-aastaselt, enne seda olin varem natuke ka FIE-na tegutsenud.
14. Palgatööd tehes tundsin, et see pole minu jaoks, tahan ise midagi teha. Lapsepõlves ja kooliajal ei osanud veel ettevõtjaks olemisest mõelda.

1.Kuidas/mille põhjal jagatakse eurotoetusi ning millistes valdkondades neid peamiselt jagatakse?
2.Mida peate ettevõtte alustamise juures kõige tähtsamaks?
3.Kuidas kliente ligi meelitada?
4.Milline oleks miinimum kapital millega oleks mõtet üldse ettevõtte alustamise peale mõelda?

Tere Kristjan,

1. Eestis on raha jagamise aluseks “Struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007 – 2013”. Lähemalt saab selle kohta lugeda siit: struktuurifondid.ee/struktuurivahendite-kasutamise-strateegia-2007-2013/

Ettevõtlustoetuste puhul on peamisteks märksõnadeks: uued ettevõtted, noorte ja naiste ettevõtlus, innovatsioon, eksport, maaettevõtlus ja turism, töökohtade loomine, jne.

2. Soov aidata inimesi ja soov olla ise oma elu peremees. Kui kõige tähtsam on raha teenimine, siis edu ei saavuta.

3. Aita inimestel nende probleeme lahendada, paku neile informatsiooni tasuta ja nad on nõus selle eest maksma. Nt. mina pakun oma blogis ja e-raamatutes tasuta infot ettevõtlustoetuste kohta ja inimesed soovivad minu käest raha eest projekti kirjutamise teenust pakkuda.

4. 0 eurot ja suur kirg ettevõtlusega tegeleda. Raha on lihtsalt vahend, kui on tõeliselt suur soov oma äri teha, siis leitakse ka kõik vajalikud vahendid.

Tere.
Tean et EAS-ist on võimalik toetust saada, kuid seda asjade ostmiseks.
Kuid minu küsimus on selles, et ka on võimalus saada ka maalapi seotamiseks toetust? Kuna minu projekt koosneb selles, et minu rajatisel või ärimudelil on vaja maalappi, et saaksin sinna rajada selle projekti. Sinna peale muretsen juba ise vastavad asjad ja muu vajaliku. Kuid maa (kinnisvara) pole vist asi, kuigi samas sellele rajav ehitis on suunatud inimestela,kes hakkavad seda rentima jne.
Kuidas on mul mõistlik edasi tegutseda.

Tere Janek,
Tõsi on see, et kinnisvara soetamist ja kinnisvara arendamist ei toetata ühestki programmist. Seega ei saa osta toetusega maalappi, hoonet, vms. Kui lubataks, siis keeraks see kinnisvaraturu üsna pea peale (saaks näiteks osta tänu toetusele krunte turuhinnast poole soodsamalt). Nii et see on välistatud.
Minu soovitus on leida muud vahendid maalapi soetamiseks (või kui sinu äriideega sobib, siis miks mitte ka rentimiseks). Kui on vettpidav äriplaan, siis pole ilmselt probleem saada pangast laenu või leida mõni asjast huvitatud investor.
Teine variant, mida võid kaaluda, on leida omale sobiva maatükiga äripartner. Plussiks, et ei pea omale rahalisi kohustusi võtma, miinuseks et peab hea partneri leidma ja hiljem ka kasumit jagama.
Kui maalapp leitud, siis rajatiste jaoks saad juba toetusprogramme kasutama hakata (EAS, PRIA, jne).

Tere. Mul oleks ühe idee kohta küsimusi ja abi vaja kas oleksite nõus abistama. Kirjutaksin meili teel edasi. Edukat päeva.

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.