Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Aktsiad, börs ja omakapital » II samba pensioni lammutamisest – mida ette võtta?
 

II samba pensioni lammutamisest – mida ette võtta?

Kuigi detailid tunduvad veel lahtised, jäi Suud puhtaks saatest mulje, et II samba vabatahtlikuks tegemise plaan on nüüdseks kindel. Isegi mitmed plaani vastased paistsid selles veendunud olevat.

Püüame veidi aru saada, mida see plaan siis hetkel ette näeb ja kas või kuidas selles valguses edaspidi käituda võiks. Paljud detailid on teadmata, seega püüame neid kuidagi lahti mõtestada.

Kogumispensioni lammutamine on täies hoos.

II pensionisamba muudatused

Väljumine II sambast

Kuigi ka edaspidi liidetakse inimesed II sambasse automaatselt, tahetakse luua võimalus avalduse alusel sellest väljumiseks. Seejuures on kirjas huvitav lause: “Väljunud inimesi koheldakse analoogselt nendega, kes ei ole teise sambaga liitunud.”

See justkui viitaks, et minimaalselt läheb edaspidi II samba asemel see 4% sotsiaalmaksust uuesti I sambasse. Kas see tähendab ka seda, et juba II sambas investeeritud 4% võetakse tagasi riigieelarve aukude lappimiseks?

Ühtlasi tasub arvestada, et välja võetud raha läheb tulumaksuga maksustamisele ja suurendab sinu aastatulu. Viimane võib omakorda vähendada maksuvaba tulu suurust.

Väljamaksed tehakse kahe aasta jooksul, tõenäoliselt fondide vahetamise tähtaegadega samal ajal. Kas see tähendab, et väljamaksed jaotatakse võrdseteks osadeks või mingi muu loogikaga, seda ei tea.

Soovi korral saab aga hiljem uuesti II sambaga liituda ja liitumise õiguse saavad ka inimesed, kes varasemalt otsustasid seda mitte teha.

Investeerimiskonto kasutamine II samba asemel või sellega koos

Tahetakse lisada kaks otsustuskohta investeerimiskontoga seoses:

  1. Saab avaldusega panna senised 2% + 4% II samba maksed oma investeerimiskontole laekuma.
  2. Saab liigutada olemasoleva II samba raha oma investeerimiskontole. See kantakse sinna samuti kahe aasta jooksul.

Pensionifondi osakuid saab vahetada hetkel kolm korda aastas, mis tähendab, et maksed laekuvad tõenäoliselt sinu investeerimiskontole kahe aasta jooksul kuues osas.

Huvitav tähelepanek: Esialgu tundub, et II sambast lahkudes läheb 4% tagasi I sambasse, aga investeerimiskonto kaudu saad välja võtta ka selle 4%.

Ühtlasi on lubatud laiendada investeerimiskonto kasutamise võimalusi. Mida see täpsemalt tähendab, ei tea.

Mida siis ette võtta?

Kui need muudatused ellu viiakse, läheb paljudel eestlastel otsuste tegemine väga keeruliseks. Reeglina tähendab see seda, et valitakse kõige lihtsamana tunduv valik ja loobutakse liigselt mõtlemisest.

Saame siis näha, kas see kõige lihtsam valik saab olema raha välja võtmine või asjade jätmine nii, nagu need on.

Otsustamiskohti on mitu. Esimene neist:

Kas jääda/liituda II sambaga või lahkuda II sambast?

See on ka kõige keerulisem otsus, mis vastu tuleb võtta.

Põhjuseid lahkumiseks või liitumiseks võib olla mitu. Näiteks, kui mõtled, et selle raha eest saaks lõpuks kodule laienduse ehitatud, soojamaareisile minna või autot tuunida, siis on vastus lihtne. Lahkuda ei tasu.

II samba raha on mõeldud pensionieas enda elementaarsete vajaduste eest hoolitsemiseks. Kui sul ei ole juba piisavalt palju investeeringuid tehtud, siis peaksid seda samal otstarbel kasutama. I sammas tulevikus vajalikku sissetulekutaset ei taga.

Kas I sammas on kasulikum kui II?

kas valida I või II pensionisammas?
Kumb on parem, kas I sammas või II samba pensionifond?

Olulisem põhjus on aga see, et II sambast lahkumine või sellega liitumine võib olla sinu jaoks majanduslikult mõttekam, sest tänu sellele saad tulevikus suuremat pensioni.

Erinevus tekib sellest, et II sambaga liitujatel läheb 4% sotsiaalmaksust I samba asemel II sambasse ja seetõttu väheneb tulevikus I sambast makstav pension. Teatud olukorras võib seega olla tulusam jätkata makseid I sambasse ja teisel juhul jällegi II sambasse.

See arvutus läheb aga nii keeruliseks, et vaevalt 95%+ eestlastest sellega hakkama saavad.

Sealhulgas ka mina, sest pole vajadust näinud I samba arvutusmetoodikat nii põhjalikult uurida, et enda pensioniea ja numbrite alusel selle erinevaid stsenaariume välja võiks arvutada. Veel vähem oskan ma 30+ aastat täpselt tulevikku ennustada.

Kui targemate arvutusi pensionisüsteemi kohta vaadata, siis lühiajaliselt tundub I sammas kasulikum olema (eriti võlakirjafondidega võrreldes), kuna sealseid makseid tõstetakse päris kiires tempos ja II samba väljamaksete süsteem on täna alla igasugust arvestust.

Viimane probleem kaob ära, kui II sambast lahkumine vabatahtlikuks tehakse.

Pikaajaliselt aga jääb I sammas tõenäoliselt II sambale alla. Isegi viimasel ajal meediast läbi käinud I samba osas optimistlike ja II samba osas pessimistlike eeldustega arvutuste puhul on II samba tulemus endiselt vägagi konkurentsivõimeline. Tundub, et isegi parem.

Tulemus on veelgi II samba poole kaldu, kui sa oled mõistliku pensionifondi valinud ning arvestad, et tasud on kordades langenud ja väljamaksed muutuvad mõistlikumaks.

Sellistes arvutustes kasutatakse tavaliselt keskmist tulemust, mis sisaldab kallite tasudega pensionifonde ja olematu tootlusega võlakirjafonde.

Sinu jaoks keerulisemaks ajab asja see, et väljamaksed on maksustatavad. Sõltuvalt summadest ja pensionini jäänud perioodist võib mõju olla arvestatav.

Oluline on aru saada ka sellest, et I sambas mingit raha tegelikult ei ole. See, kas ja millises summas sa sealt kunagi pensionit saad, on poliitiline lubadus, mille katteks täna raha ei ole. See tekib või ei teki sel ajal, millal sulle väljamakseid on vaja teha.

Tegelikult ei ole juba 2009. aastast alates isegi tänastele pensionäridele maksmiseks süsteemis piisavalt raha olnud. Puudujääki on kaetud muude kulude arvelt.

Lühiajaliselt ei ole sellest hullu, aga pikaajaliselt leiavad enamik prognoose, et meie demograafiliste näitajate valguses saab see mõnekümne aasta pärast tõsine probleem olema.

Ehk siis jääb valik, kas panustada sellele, et

  1. Eesti majandus jätkab kasvamist ebaloogiliselt kõrges tempos isegi töötajate hulga vähenemisega, riik leiab halbadel aegadel raha, mida tal isegi headel aegadel pole ja poliitikud järgneva 30+ aasta jooksul ei muuda süsteemi, mida nad juba varasemalt on muutnud (I sambale panustamine) või
  2. suurema aktsiate osakaaluga, kordades madalamate tasudega ja mõistlikuma väljamaksete süsteemiga II samba investeeringud saavad edaspidi näitama paremat tootlust

Lisaks on üks muudatus pensioniea tõstmine, millega võib juhtuda, et sa ei jõuagi kunagi oma I samba pensionini.

Hea teada: Kuna I sambas mingit vara ei ole, siis ei saa seda ka pärandada. II samba vara on see-eest pärandatav, kuniks sa ei ole kindlustusseltsiga pensionilepingut sõlminud. Investeerimiskontol olev vara on alati pärandatav.

Kas investeerimiskonto või II sammas?

Kui otsustasid I samba kasuks, siis saad oma 2% miinus maksud palgalisa ja jääd lootma, et pensionieas saad, mis lubatud. Kui pensionieani vastu ei pea, siis vähemalt tegid head ja toetasid praeguseid pensionäre.

Kui aga otsustasid, et senine 2%+4% kogumine pensionieaks tundub mõistlikum, siis on järgmine otsustuskoht, mida selle rahaga peale hakata. Kas jätta see pensionifondi või investeerida seda ise, näiteks läbi investeerimiskonto.

Investeerimiskontost, selle kasutamisest ja deklareerimisest olen teinud põhjaliku ülevaate.

Siin on taaskord väga raske hinnata, kumb variant majanduslikult mõistlikum oleks. Mõned mõtted, mis võiksid kaalukaussi investeerimiskonto suunas kallutada:

  • Sul on võimalik ise soodsamatel tingimustel sarnaseid investeeringuid teha. Näiteks lisades selle summa oma igakuistele investeeringutele. (Tuleva ja SEB passiivsetel pensionifondidel on tasud alla 0,50% aastas, ostu- ja müügitehingu tasusid ei ole)
  • Sa usud põhjendatult (näiteks 10+ aastat investeerimiskogemust, mis seda tõestab, sh vähemalt ühest kriisist läbi tulemine), et suudad iseseisvalt edukamalt investeerida, kui II samba indeksfondid.
  • Sul on kasutamata maksuvaba tulu ja saaksid selle raha maksujärgseks muuta, ilma makse tasumata. Sealhulgas näiteks soodsate tasudega III samba pensionifondi kaudu.
  • Kardad poliitilist riski: poliitikud otsustavad tulevikus ümber ja ei lase enam raha välja võtta või riigistavad II sambas olevad varad. Näiteks järgmise kriisi ajal I samba pensionite ja töötute toetuste jaoks vajaliku raha leidmiseks.

Investeerimiskonto kasuks otsustades tuleb valida, kas tood investeerimiskonto alla ainult edasised maksed või ka varasemalt kogutu.

Minu viidatud põhjuste korral tundub mõttetu olemasolevat vara pensionifondi jätta. Võib muidugi leiduda ka põhjuseid, mille puhul see on mõttekas.

Hea teada: Investeerimiskontole liigub maksueelne raha ehk selle edasi investeerimiseks tulumaksu tasuma ei pea. Tulumaksukohustus tekib alles peale investeerimiskontolt raha välja võtmist.

Kes sellest võidab?

Üheks suureks kaotajaks on kindlasti kindlustusseltsid ja võitjaks inimesed, kes plaanisid lähiaastatel II samba pensioni kasutusele võtta. Pensionilepingu asemel on tulusam see raha muul moel välja võtta ja kasvõi hoiusele panna.

Muus osas aga olen nõus Tõnu Pekiga, et inimene tänavalt võib suures plaanis olla siiski kaotaja rollis.

II samba puhul on täna valik tegelikult lihtne. Sul on valida, kas võtta rohkem riski või vähem ja kas uskuda kõrgete tasudega aktiivset fondijuhti või soodsat passiivset indeksinvesteerimist. Samuti on olulise punktina seadus täpsustanud ja piiranud tasude suurust.

kas II samba raha lüüakse laiaks?
Kas kogumispensionist vabanev raha lüüakse laiaks?

Raha välja võtmise lubamine tähendab aga seda, et ühel hetkel võime kaubanduskeskustes kohata müügiinimesi, kes mitte ei müü meile pensionifondi, vaid meelitavad meid pensioniraha liigutama mõnda “põnevamasse” investeerimistootesse.

Näiteks sellisesse, mille tasu reklaamitakse väga madalana, aga mille sees olevate fondide tasud on ülemõistuse kallid. Investeerimiskauged inimesed ei saa sellest aru ega mõista, kui palju 1% kõrgem tasu pikaajalist tulemust mõjutab, aga see on viga, mis läheb väga kalliks maksma.

Ühtlasi võime ainult spekuleerida, kui paljud oleks oma pensionisäästud krüptoraha buumi tipus õhku lasknud, kui vaid selleks võimalust oleks olnud. Järgmise sellise maania ajal on see võimalus olemas.

Samuti tekib võimalus II sambaga liitunutel järgmise kriisi ajal põhjast paanikas müüa ehk omale kaotused garanteerida. Kui ajaloost midagi õppida, siis võib kindel olla, et nii mõnigi seda võimalust kasutab.

Kokkuvõtteks

Laias laastus tekib meile edaspidi kolm võimalust:

  • Võtta raha tarbimisse
  • Jääda II sambasse
  • Proovida raha ise investeerida läbi investeerimiskonto

Saab olema huvitav jälgida, mis toimuma hakkab ja kuidas inimesed käituvad. Isiklikult pakun, et see eksperiment hästi ei lõppe.

Heidi Reinsoni kirjeldatud võimalused tunduvad üsna realistlikud. Eriti arvestades, et inimestel on senise kogemuse põhjal täiesti põhjendatult negatiivne hoiak pensionifondide suhtes.

Küll aga võiks see II sambast loobumise avaldus sisaldada prominentset lauset stiilis:

“Kinnitan, et võtan enda elu ja tuleviku eest täielikult vastutuse enda kanda. Kui pensionieas enda tänaste rumalate otsuste tõttu nälga suren, on see 100% minu enda süü ja keeldun põhimõtteliselt igasugusest riigipoolsest abist.”

Paneks ehk vähemalt mõtlema, enne kui uue telefoni jaoks seda raha välja võtma tormata.

Millise variandi kasuks sina otsustaksid? Miks? (oletades, et need lahendused toimivad minu kirjeldatud viisil)

  1. Väljun II sambast, et raha kasutusse võtta
  2. Väljun II sambast, et I sambasse lisa teenida
  3. Väljun II sambast, et seda pensioniks kasutada
  4. Jätan raha II sambasse
  5. Võtan raha investeerimiskontole, et ise investeerida

Olenemata sinu otsusest, tuleb IV sammas endale endiselt ise ehitada.

4 kommentaari

  1. Ping from Margo:

    Esialgu nr.4
    See kogu info on alles väga värske ning mingit kindlat kokkulepet veel pole.
    Nr.4 sellepärast, et (pensioni)fondid suudavad väiksemate kuludega oste teha. Üksikinvestor ühes kuus mõndasadat investeerides maksab tegelikult päris palju teenustasudeks.

  2. Ping from Tanel:

    Kui valida variant nr.5, et võtan raha investeerimiskontole, kas sel juhul kehtivad samad invest.konto tingimused, et kui väljavõetav summa on väiksem kui sissemakseteks makstud kogusumma, siis tulumaksu kohustust ei teki ?

    • Ping from Margo:

      Täpselt nii. Samas on kõik need muudatused alles plaanimisel. Kes teab mis uue aasta alguses välja mõeldakse. Väidetavalt 2020 alguses hakatakse tegema reaalseid muudatusi.

Jaga oma arvamust!

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.