Categories
Aktsiad, börs ja omakapital

Kuidas osaleda IPO-del Tallinna Börsil?

Tallinna Sadama külastus enne IPOt
Tallinna Sadama külastus Investeerimisklubiga.

Tallinna Sadama IPO raames aktsiate märkimine käib täies hoos. Paljud seni investeerimisest eemale jäänud mõlgutavad mõtteid, et äkki märgiks ka. Samal ajal tundub olevat omajagu segadust, et mis, kus ja kuidas.

Mõisteid:

IPOInitial Public Offering ehk aktsiate esmane avalik pakkumine ehk esimest korda saab avalikult selle ettevõtte aktsiaid osta. IPO protsessist üleüldisemalt kirjutasin natukene siin.

Pakkumise hinnavahemik – hinnavahemik, mida on võimalik pakkuda ühe aktsia eest. Meiesugused väikeinvestorid saavad sageli teha pakkumisi vaid kõrgeima hinnaga. Aktsiad saavad kõik lõpuks kätte aga sama hinnaga, mis institutsionaalsete investorite pakkumise käigus välja kujuneb.

Märkimishind – hind aktsia kohta, millega sa avaldad soovi neid osta.

Pakkumisperiood – aeg, mille jooksul saad IPO käigus aktsiate ostmiseks soovi avaldada ehk neid märkida.

Noteerimine börsil – sellest päevast alates saab hakata IPO teinud ettevõtte aktsiatega börsil kauplema.

Miinimumjaotis – minimaalne kogus aktsiaid, mis igale pakkumise teinud investorile tagatakse, kui aktsiate järele nõudlus on suurem kui pakkumine. Näiteks kui miinimumjaotis on 1000 aktsiat ja sina märkisid 5000, siis suure investorite huvi korral saad vähemalt 1000 aktsiat. Ülejäänud 4000 aktsia jaotamine toimub sõltuvalt nõudluse suurusest, aga neid ei pruugi sa saada. Kui märkisid muidugi ainult 10 aktsiat, siis saadki need 10. Mõne eelistatud grupi jaoks võib olla määratud eraldi suurem miinimumjaotis – näiteks ettevõtte juhtidele, töötajatele või klientidele.

Prospekt – dokument, milles kirjeldatakse IPO tingimusi, ettevõtte seisukorda, plaane ja riske.

Aktsiate emiteerimine – uute aktsiate juurde tekitamine.

Stabiliseerimistehingud – reeglina näiteks esmast avalikku pakkumist läbiviiva panga poolt tehtavad ostud, et hoida aktsiahinda peale IPOt teatud perioodi jooksul stabiilsemana. Eriti juhul, kui aktsiahind peaks koheselt peale IPO tegemist langema hakkama.

Kui mõni mõiste jäi puudu või segaseks, anna kommentaarides teada.

Kuidas IPO-l osaleda?

Siinkohal oletame, et oled ära teinud vajaliku analüüsi ja töötanud läbi konkreetse IPO-ga seotud info, mille põhjal oma investeerimisotsuseid teed. Kui nüüd sellest lähtuvalt soovid ettevõtte aktsiaid märkida, siis protsess on järgmine.

1. Vajalikud kontod ja lepingud

Kui tegemist on Tallinna Börsile tuleva ettevõttega, siis on sul vaja esiteks:

  1. Pangakontot
  2. EVK (Eesti Väärtpaberikeskuse) kontot
  3. Investeerimisteenuste lepingut
  4. Piisavalt raha pangakontol

Selle kohta leiad lihtsa juhise siit artiklist.

Eraisikuna võiksid märkimiseks kasutada aktsiate ostuks-müügiks loodud eraldi pangakontot, et saaksid soovi korral lihtsalt kasutada investeerimiskonto süsteemi maksude edasilükkamiseks.

Ettevõtte kaudu märkimiseks aga läheb veel lisaks tarvis LEI-koodi.

LHV kaudu Tallinna Sadama IPO-l osalemine
Punktid 2 ja 3 saab LHV internetipangas ise ära teha. Kui hakkad mõnda aktsiatehingut tegema, siis kuvatakse sulle veateade koos linkidega, kus neid lepinguid sõlmida saad.

Kuna LHV on minule teadaolevalt ainus pank, kes Balti aktsiate eest haldustasusid ei võta, siis tundub aktsiate märkimine just nende kaudu kõige mõttekam.

2. Aktsiate märkimine

Aktsiate märkimiseks vali menüüst “Väärtpaberite märkimine”. Seejärel vali õige pangakonto, soovitav väärtpaber ning määra kogus ja hind.

Tallinna Sadama aktsiate märkimine

Hea teada! Miinimumjaotis kehtib igale investorile. Seega saab seda kasutada iga pereliige. Samuti saab seda eraldi kasutada iga juriidiline isik, mis omab LEI koodi.

3. Kinnita märkimine

Peale tingimustega tutvumist ja veendumist, et sisestasid ikka soovitud numbrid, kinnita tehing ära.

Aktsiate märkimisega teenustasu ei kaasne, kuid märgitud summa broneeritakse kontol ära kuni aktsiate jaotamiseni. Kui pakkumine mingil põhjusel tühistatakse, saad vähem aktsiaid kui noteerisid või aktsia lõplik hind on sinu pakutud hinnast madalam, vabaneb ülejääv raha sinu pangakontole.

4. Saad alustada kauplemisega

Peale börsil noteerimist, saad soovi korral aktsiaid juurde osta või maha müüa.

Kas IPO-del tasub osaleda?

Mingit kindlat rusikareeglit siin ei ole. On nii selliseid näiteid, mis peale IPO-t on tõusnud ja aastaid korralikku tootlust näidanud kui ka selliseid, mis langevad ning 10+ aasta jooksul ei suuda IPO pakkumishinna lähedalegi jõuda.

Lõppkokkuvõttes peaks otsuse langetama ikkagi lähtudes sellest, kas sa sooviksid omada seda börsile tulevat ettevõtet sellise hinna juures või mitte.

Muidugi kui oled alles täiesti investeerimisvõhik, siis on IPO ka hea võimalus käsi valgeks saada, sest märkida võid soovi korral kasvõi 1 aktsia. Tõsi, sellisel juhul ei saa sa seda kunagi maha müüa, ilma et selle lõbu eest peale ei maksaks.

See-eest aga saad mingi kogemuse kätte ja võimaluse proovida, mis tunne on ühte suurt ettevõtet omada. Mis sest, et kõigest 0.0000…01% sellest. Võid võtta kui õppematerjalikulu ja ehk viitsid isegi mõnele aktsionäride koosolekule kohale minna tähtsaid otsuseid langetama ja saiakesi sööma.


Kui väikeinvestor soovib IPO-l osaleda näiteks €500-€1000 panusega, siis ilmselgelt ei ole mõttekas liiga palju aega analüüsile kulutada ega kogu 300+ lk prospekti läbi lugeda. Mis on sinu arvates see minimaalne info, mis sellisel juhul siiski kindlasti selgeks tuleks teha? Anna kommentaarides teada.

21 replies on “Kuidas osaleda IPO-del Tallinna Börsil?”

Prospektini jõuab nv vast (või siis kokkuvõtteni) 😀

Aga viin kurssi mis toimub, ust-luga 2020 laiendused, vuosaari lng teemad ja riia-vene transiit jms. Huvitav teema iseenesest.

Tänud postituse eest. Kas ainult Eesti residendid saavad aktsiaid märkida? Millegi pärast minu LHV konto “aktsiate märkimine” sektsioonis valitseb tühjus.

Tõesti päris ahvatlev pakkumine – praktiline õppeharjutus + saiakestega olengud. Peaks vist ka LHV investeerimiskonto tegema. Aga selleks oleks vaja nagu ID-kaarti ja see ID-kaart maksab 25 €. Seni pole nagu vaja olnud ja see on üks koht, mille arvelt ma kulud-tulud tasakaalus hoian.

Ettevõtte alt märkimiseks jah. Tegin ka artiklisse täienduse ära. Mõtlesin küll, et panen selle ka kindlasti juurde, aga tundub, et läks kirjutamise käigus meelest.

Täiendus: Tegelikult oli artiklis isegi mainitud 2. punkti all. Ju siis topelt ei kärise.

Ennast huvitab märkimise hind. Oskad öelda, mis põhjusel on vahemik 1.8 – 1.8? Et ainult siis 1.8-ga saabki märkida?

Räägitakse, et majanduskriis on kohe-kohe tulemas. Võib-olla sellepärast nii suurtele rahvamassidele seda reklaamitaksegi, et otsitakse lolle, kellelt enne suurt kriisi raha välja pumbata. Ja mäletate, kuidas nov-dets haibiti pea igas lehes krüptoraha.

Sellest kohe-kohe tulemisest hakkasid esimesed inimesed rääkima juba 2012. aastal. Selles mõttes ei maksa liiga tõsiselt igasugu rääkimisi võtta.

Kui need rääkijad reaalselt teaks, millal krahhid tulevad, siis nad oleks näiteks eelmistel kordadel juba korralikult rikkaks saanud. Soovitan uurida, mis nad eelmiste krahhide ajal teinud on ja mis aastast nad seda kohe-kohe juba ennustanud on.

Selge on muidugi see, et ega krahh tulemata jää ja ajalises mõttes oleks justkui juba mõnda aega olnud aeg. Samamoodi on ka selge, et IPO-sid tehakse ikkagi headel aegadel, kus saab osaluse eest rohkem raha küsida. Ja head ajad on muidugi enne mitte nii häid aegu.

Krüptoga ei näe siin erilist seost. See oli lihtsalt hea üles haibitud teema, mis tõi klikke.

Proovisin SEB pangas aktsiaid märkida, panin andmed kirja, siis tuleb täita küsimustik, et pank saaks hinnata minu finantsalaseid teadmisi, täitsin ära ja siis tuli selline kiri ette: Küsimustiku vastused näitavad, et Teie investeerimisalased teadmised ja kogemused ei pruugi olla piisavad valitud (investeerimis)tootega seotud riskide asjakohaseks hindamiseks ja ei saagi aktsiaid märkida

Kas keegi ei võiks selle küsimustiku kuhugi üles panna, et saaks õiged vastused eelnevalt valmis mõelda…

Need küsimused polnud kuigi keerulised. Kui hätta jääd saab alati googeldada ka. Need olid sellised elementaarsed küsimused stiilis “kas aktsiate väärtus kujuneb nõudluse ja pakkumise tulemusel” jne.

ma proovisin nendele küsimustele erinevat moodi vastata, ikka tuleb kiri ette, et minu investeerimisalased teadmised ei pruugi olla piisavad valitud tootega seotud riskide hindamiseks. Tundub, et ma ei saagi aktsiaid märkida.

Kui sa oleks need küsimused siia üles pannud, oleks me saanud võib-olla kollektiivselt aidata vastuseid välja mõelda. Teisest küljest, kui need võimalikud vastused pole jah/ei variantidega või väga konkreetsed, siis võib-olla lihtsalt su nägu ei meeldinud 😀

Tegelikult on need küsimused minu mäletamist mööda ikka küllaltki lihtsad ja vastamisel puudub ka ajaline limiit. Kui neile vastata ei oska, siis äkki võiks tõesti ennast teema osas veidi harida eelnevalt.

Ei ole vähemalt küll kuulnud, et neid vahepeal kuidagi väga palju raskemaks oleks muudetud.

Tekstis: Aktsiate märkimisega teenustasu ei kaasne…
LHV hinnakirjast näen, et haldustasu ei võeta, aga Eesti, Läti ja Leedu väärtpaberite ost/müük ja ka märkimine on 3 €. ???
Võiks olla nii, et ainult müük on teenustasuga. 🙂 Pank teenib päris hästi nende teenustasude pealt – kõigest ühe ostu-müügi tehingu pealt maksab ostja 3 € + 0,2% ja müüja 3 € + protsendid, kokku siis üle 6 €?

Hinnakirjas ta võib nii olla, aga tasud kattis seekord näiteks Tallinna Sadam. Ei mäleta, kas olen mõnel IPO-l märkimise eest pidanud tasusid maksma. Enda arust vist mitte, aga pead ei anna.

Eks need tasud on täitsa viisakad Eestis jah. Kui tehingute summad suured, siis kisub ulmeliselt suureks see tasu. Sellepärast suuremate summadega välismaaklerite juurde kolitaksegi. Ja sellepärast ka tüüpiline jaeinvestor sisse-välja tõmblemisega suudab oma tootluse ära hävitada.

Müüja ja ostja muidu ei pruugi sama maakleri kliendid olla ehk tasu saavad nad siiski ainult enda klientide tehtud tehingute pealt.

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.