Kas mul on veel võimalik finantsvabadusse jõuda?

RahaFoorumi lugeja küsis, kas tema olukorras on veel võimalik finantsvabadusse jõuda. Kuna see küsimus on ilmselt paljudel teistelgi, siis lahkan seda veidi laiemalt.

Mida pead silmas finantsvabaduse all?

Esimese asjana tasub enda jaoks võimalikult konkreetselt selgeks teha, mida sa finantsvabaduse all täpselt silmas pead. Selleks, et me siinkohal räägiksime samast asjast, defineerin antud kontekstis finantsvabadust nii:

Finantsvabadus: olukord, kus investeeringutest saadav passiivne¹ tootlus on piisav, et ära katta sinu igakuised kulud.

Kulude alt jätan välja investeeringuteks mineva summa, sest finantsvabana saad elada ka ilma selle kuluta.

Selleks, et mõttekäik siiski veidi konservatiivsem oleks, arvutan lõpptulemuses passiivset tulu 4% reegli, mitte portfelli tootluse järgi. Seega aastas 12 000 € kulude katteks peaks portfell olema vähemalt 300 000 €.

300 reegel aitab väga lihtsalt arvutada vajaliku portfelli suuruse.

Siin on päris palju nüansse, millega võib jäädagi lõputult vaidlema, kas see ikka on finantsvabaduseks piisav või on see hoopis liiga palju.² Lihtsalt võta teadmiseks, et antud juhul lähtusin sellisest mõttest. Kui tahad teisiti arvutada, võid seda alati teha.

Kas finantsvabadus peaks olema sinu eesmärk?

Enne arvutusteni hüppamist tasub endalt üle küsida, kas see on ikka sinu eesmärk? Finantsvabadus on täna küll väga populaarne eesmärk, aga populaarsus ei tähenda, et see tingimata hea oleks või et see sinu jaoks hea eesmärk oleks.

Muuhulgas tasub endalt küsida:

• Miks sa finantsvabadust tahad?
• Mida sa finantsvabaduse saavutamisega saada loodad?
• Kuidas mõjutab finantsvabaduse saavutamine sinu igapäevast elu?

Üldiselt võiks finantsvabadus kui eesmärk olla eesmärkide seadmise protsessi lõpptulemus (kui protsessi käigus sellise tulemuseni jõudsid), mitte alguspunkt.

Soovitan eesmärkide avastamise, prioritiseerimise, läbi mõtlemise ja seadmise jaoks ette võtta vastavad peatükid Alustava investori käsiraamatu 3. trükist.

Kui avastad, et see eesmärk on sinu jaoks, siis läheme edasi minult küsitud küsimuseni.

Kas jõuan veel finantsvabadust saavutada?

Lihtne vastus sellele küsimusele oleks: jah, kõigil on võimalik finantsvabaduseni jõuda. Sisukam vastus aga peaks seda täpsustama, et juhul, kui täidad selleks vajalikud tingimused ehk võtad piisavalt kaua aega, investeerid piisavalt suure summa ja teenid piisavalt head tootlust.

1. Investeeritav summa

Kõige lihtsamini mõjutatav osa, mis määrab ära, kas ja millal finantsvabaduseni jõuad, on sinu poolt selle nimel tehtav investeeringu summa. Tegelikult ei ole isegi oluline mitte summa, vaid protsent sinu sissetulekust. Pole vahet, kas paned 10 000 € palgast kõrvale 1 000 € või 1 000 € palgast 100 €.

Mida suurema protsendi oma sissetulekust investeerid, seda kiiremini finantsvabaduseni jõuad.

10% tootluse ja 5% säästumäära korral kulub finantsvabaduseni jõudmiseks umbes 39 aastat. Kui säästumäära tõsta 20%-ni, kulub 24 aastat. 50% korral aga pisut alla 13 aasta. Ekstreemsema 80% säästumääraga võiks tulemuseni jõuda aga veidi vähem kui 5 aastaga.

Teisisõnu, kui suudad 50%+ oma sissetulekust kõrvale panna, siis finantsvabaduse saavutamine on kümmekonna aastaga üsnagi saavutatav.

Säästumäära tõstmiseks on suuresti kaks viisi:

1. Teadlik kulude juhtimine ning oma soovide ja tahtmiste kriitilise pilguga üle vaatamine (loe: ebaoluliste soovide peale aja ja raha mitte raiskamine).
2. Tulude suurendamine.

Parima tulemuseni jõuad mõlemat kombineerides. Ära lase ennast häirida klassikalisest vaidlusest, kas tulude suurendamine on olulisem või hoopis kulude teadlik juhtimine. Mõlemad on olulised ja suuremate finantseesmärkide saavutamiseks on vaja mõlemat teha.

2. Aeg

Nagu eespool välja tuli, siis finantsvabaduse saavutamiseks kulub tavaliselt omajagu aega. Põhjus on selles, et investeerimisest saadava suurima tulu annab liitintress. Liitintressi suurimad võidud aga tekivad just viimastel aastatel.

Kui tahad finantsvabaduseni jõuda 3 aastaga, siis enamus inimeste jaoks ei ole see saavutatav. Kui sul on aga aega 10, 20 või rohkem aastaid, siis väga suur osa inimestest võiksid finantsvabaduseni jõuda küll. 40+ aastaga oleks see praktiliselt kõigi jaoks võimalik.

Aja rolli saad samuti mõjutada kahel moel:

1. Investeeri varem.
2. Sea tähtaeg hilisemaks.

Keegi meist ei saa ajas tagasi minna ja siis varem investeerima hakata. Kui sa aga täna veel ei investeeri, siis saad vastu võtta otsuse, kõrvaldada takistused ja alustada investeerimisega juba täna.

Samuti saame aja mõju suurendada seeläbi, et leiame kiiremini suuremaid summasid, mida investeerida, nii et iga investeeritud euro saab oma tööd pikemat aega teha. Täiesti alguses muidugi soovitan siiski alustada väikeste summadega, et potentsiaalsed õppetunnid liiga kalliks ei läheks.

3. Tootlus

Tootluse suurendamine on asi, millele kiputakse kõige rohkem aega, raha ja energiat kulutama. Samal ajal on see kõige vähem positiivses suunas mõjutatav aspekt. Negatiivses suunas on seda muidugi väga lihtne mõjutada ja regulaarselt kipume seda ka tegema.

Ühtlasi on isegi suured võidud selles vallas algusaastatel väga väikese mõjuga. Näiteks, kui sa suudad eespool toodud näites 50% säästumääraga teenida 15% tootlust 10% asemel, siis jõuad finantsvabaduseni 12,5 aasta asemel 10,4 aastaga.

Nii suurelt pikaajaliselt turu ületamine nõuab juba väga palju aega, oskusi ja/või õnne. See on ebarealistlik ja alternatiivkulu läheb reeglina kalliks maksma. Kindlasti aga tasub tüüpilisemad nn madalal rippuvad viljad ära noppida:

• Hoiusel, pangakontol, madratsi vahel või sukasääres hoidmise asemel investeeri ehk teeni oma raha pealt tootlust.
• Tee omale põhiasjad selgeks ehk väldi tüüpilisemaid vigu ja tõsta selle arvelt oma tootlust märkimisväärselt.
• Tee omale investeerimistulude maksustamise aspektid selgeks ja kasuta võimalikke maksusoodustusi.
• Vähenda tehingu- ja kontotasusid ehk kasuta sinu valitud strateegia jaoks sobivaid soodsamaid ja usaldusväärseid teenusepakkujaid.

Sealt edasi on juba tootluse paremaks muutmine raske. Kui sa pole just investeerimise kui tegevuse fänn ja su portfell pole vähemalt 6-kohaline (ja siinkohal ei pea silmas komakohti), siis reeglina ei ole mõistlik sellele liigselt keskenduda.

Kokkuvõtteks

Kas võiksid siis finanstvabadusse jõuda? Kui sul on vähemalt 20 aastat aega, on vastus pigem jah. Kui aega on 10 aastat, siis peab juba oluliselt rohkem selle eesmärgi nimel pingutama, aga siiski paljude jaoks tehtav.³

Kui aga aega alla 10 aasta, siis tuleb korralikult vaeva näha, üle poole sissetulekust investeerida ja veidi õnne ei teeks ka paha. Noh, näiteks, et alustad teekonnaga ajal, mil turgudel on suuremad langused.

40+ aastase ajahorisondiga võiksid päris kindlasti finantsvabaduseni jõuda. Vähemalt, kui finantsvabaduse saavutamise võimalikkust majanduslikust/matemaatilisest vaatenurgast vaadata.

Kõige olulisem tegur: sina

Matemaatiline pool on lihtne osa. Palju keerulisem ja olulisem on psühholoogiline pool. Oskus, võimekus ja järjepidevus, et teha vajalikke samme, mis aitaksid sul seda matemaatikat reaalsuseks muuta.

Kõige olulisemaks teguriks, mis võib su edu tõenäosuse nulli lükata või hoopis positiivse koefitsiendiga seda tõsta, oled sina ise. Kui see on sinu jaoks väga oluline ja motiveeriv eesmärk, siis sa leiad palju rohkem võimalusi selleni jõudmiseks.

Kui see eesmärk sind sugugi ei kõneta, ei pruugi isegi 40 aastat piisav ajaperiood olla. Kui teed rumalaid vigu ja ei taha neist õppida, siis ei aita sind ka pikk investeerimisperiood ja korralik säästumäär.

Õpi teiste kogemusest, väldi asjatuid vigu, hoia asjad lihtsad ja loo omale süsteem, mis aitab sinu eripäradest lähtuvalt oma eesmärkide suunas sihikindlalt edasi liikuda.

Kui kardad paaniliselt igat riski, hüppad iga pankuri sõnavõtu peale strateegiat muutma ja kogud raha sukasäärde, siis on lootus finantsvabaduseni (või isegi elamisväärse pensionini) jõuda väike.

Selle saavutamise tõenäosus sõltub sinust endast. Kas punnitad üksi või kasutad mõnda õlekõrt? Kas loodad tahtejõule või lood omale toimivad süsteemid? Kas keskendud asjadele, kus võit kõige suurem ja kergem või võistled tohutu konkurentsiga aladel väikeste võitude nimel? Kas õpid teiste vigadest, enda vigadest või astud korduvalt sama reha otsa? Valik on sinu.

Kuidas finantsvabaduseni kuluvat aega arvutada?

Kui tahad minu poolt kasutatud näiteid oma numbritega läbi mängida, siis saad seda teha näiteks nii:

1. Tee selgeks, mis on sinu keskmine igakuine kulu, mille peaksid passiivse tuluga ära katma. (1000 €)
2. Korruta see kulu 300-ga läbi (300 reegel). (1000 € * 300 = 300 000 €)
3. Kasuta seda sisendina näiteks siin kalkulaatoris erinevate stsenaariumite läbi katsetamiseks. Piilu ja katseta ka seal kõrval olevat teist kalkulaatorit.

Viited/märkused

1 Oluline sõna on siinkohal “passiivne”. Kuigi mõni edukas kaupleja võib näiteks investeerimistegevusest teenida piisavalt suurt tootlust, et oma kulud ära katta, ei ole ta finantsvaba. See tegevus on töö või ettevõtlus. Kui ta otsustaks kauplemise ära lõpetada, siis kaoks vastav tulu ära.

2 Näiteks võiks siin öelda, et see pole mingi finantsvabadus, sest kui turud natukene langevad, on su sissetulek kohe kadunud. Keegi võiks välja tuua inflatsiooni (eriti tänaste tasemete juures) ja väita, et nii küll finantsvabaduseni ei jõua jne.

Kõige lihtsam viis inflatsiooniga arvestada on see, kui kasutad arvutustes konservatiivsemat tootlust. Praktikas kipuvad ka sissetulekud ajas kasvama, nii et kui paned kindla protsendi investeeringutesse või koguni suurendad seda palgatõusu korral, siis taandad tõenäoliselt inflatsiooni mõju pikas plaanis ära.

Teisest küljest aga saaks vastupidi öelda, et finantsvabadus on tegelikult mingi tunne (vabaduse, turvatunne vmt), mitte konkreetne number. See tunne tekib aga tüüpiliselt juba tunduvalt enne selle konkreetse numbrini jõudmist. Kuigi mõnikord ei tule ka kordades suurema numbri korral.

Lisaks ei kipu finantsvabad inimesed niisama passima. Enamus teenivad endiselt mingi tegevusega raha, nii et soovitud elustiiliga elamiseks polegi otseselt vaja selle numbrini jõuda.

3 Lähtun eeldusest, et maailm jätkab tavapäraste tõusude ja mõõnadega toimetamist. Reaalsus võib muidugi mängida ekstreemsemaid vingerpusse, nagu meil isegi mitte liiga kaugest minevikust ette näidata (Nõukogude Liit, sõjad). Selliste väga negatiivsete stsenaariumite puhul oleks investeeringutega toimuv üks väiksemaid muresid, aga ka siis võiks säästude ja investeeringute omamine abiks tulla.