Aeg-ajalt tekib mõni mõttevälgatus, kuidas midagi paremini annaks teha. Seekord tulid mõned ideed, kuidas võiks pensionisambaid kasutajasõbralikumaks, jätkusuutlikumaks, kasulikumaks ja populaarsemaks muuta.
Tegemist ei ole väga põhjalikult läbi mõeldud ideedega, nii et võta neid kui väike samm ajurünnaku esimesest voorust kaugemale arendatud mõtteid. Viskan need siin lihtsalt õhku. Võid julgelt neid kommentaariumis paremaks edasi arendada või midagi vingemat asemele pakkuda.
1. Riiklik pension ehk I sammas tagab ellujäämise
Alustame ilmselt kõige ebapopulaarsemast mõttest. I sambas ei ole piisavalt raha juba alates 2009. aastast ja prognoosid pigem on viidanud, et olukord läheb aja jooksul ainult kehvemaks. Seega võikski juba varakult I samba rolli selgelt ümber sõnastada.
Riiklik pension võiks tagada ellujäämiseks vajaliku summa ja mitte rohkem. Ehk kõik saavad I sambast minimaalse pensioni (nt toimetulekupiir, mida tuleks küll realistlikumale tasemele tõsta). Samal ajal võiks kehtestada ka ülemise piiri, millest rohkem mitte keegi I sambast edaspidi ei saa (nt 60-70% eelmise aasta mediaanpalgast).
2. II ja III samba võiks ühendada
Peale pensionireformi on meil äkitselt tekkinud kolme samba süsteem, kus I sammas on kohustuslik, II sammas on umbkaudu vabatahtlik ja III sammas on vabatahtlik. Teisisõnu, II ja III sammas on järjest enam sama rolli hakanud täitma. Eriti, kui edaspidi lubatakse ka II samba sissemakseid vabatahtlikult suurendada.
Olen juba varem maininud, et II ja III samba fondide eraldi eksisteerimine on ebaefektiivne, ebavajalik ja mõjub kehvasti investorite tootlusele (see mõte on endiselt aktuaalne).
Nüüd võiks aga ka seaduse tasandil II ja III samba sisuliselt üheks teha. Nii et mõlema puhul on raha sama(de)s fondides, mõlema puhul saad kasutada ühte ja sama PIKi jne.
Pensionisüsteem võikski muutuda kahesambaliseks:
- I sammas ehk riiklik pension, mille eesmärk on tagada elamiseks vajalik miinimum, nii et sa ei sure nälga. Midagi rohkemat see ei luba ega võimalda.
- II sammas ehk isiklikud pensionisäästud, mille eesmärk on võimaldada elamisväärset pensioni ehk kõik muu, mis ületab ellujäämiseks vajalikku. Mõni hea turundaja võiks sellele sobiva nime välja mõelda, mis rõhutab selgelt ja mõjusalt seda isikliku vastutuse aspekti.
Siis on äkki inimestele ka lõpuks selge. Kui ei kogu, siis on pensionieas raske ja see on igaühe oma vastutus. II ja III samba ühendamine aitaks selle toote oluliselt lihtsamaks ja selgemaks muuta. Mingit erilist sisulist põhjust nende eraldi hoidmiseks enam ei tundu olevat.
3. Isiklik pensionisammas vaikimisi kõigile
Kõigil võiks see uus II+III ühissammas automaatselt olemas olla, nii et pole vaja mingit avaldust teha. Kui lähed kuhugi tööle või lihtsalt soovid oma isiklikku pensionisambasse raha panna, siis see võiks käia paari hiireklikiga ja ilma igasuguse bürokraatiata.
4. Piirangud sissemaksetele maha
Kõiksugu piirangud II/III samba sissemaksetele on ebavajalikud ja muudavad toote kasutamist ebamõistlikult keeruliseks või sootuks takistavad kasutamast. Kusjuures kõige enam takistavad need just väiksema sissetulekuga inimesi, kellel kõige enam oleks vaja tulevikuks koguda.
See pole riigi asi, kas keegi tahab omale pensioniks investeerida 2% oma palgast või hoopis 80%. Kui soovin liituda 50% klubiga, siis peaksin saama seda väga lihtsalt ja ilma igasuguste takistusteta vabalt teha. Sealjuures ilma, et peaksin mingisuguseid erinevaid investeerimisteenuseid ja alternatiivseid võimalusi otsima hakkama või maksuarvestusi õppima tegema.
Sissemakse tegemiseks võiks piisata sellest, et teen vastava pangaülekande või palun tööandjal seda minu eest teha ja sellega on asi korras.
Sealhulgas võiks maha võtta selle 10 aasta piirangu II sambaga uuesti liitumiseks. Väga suur osa väljujaid isegi ei teadnud, et selline piirang seal on ja need, kes teadsid, ei lasknud ennast sellest häirida, sest minu kogemusel valdav enamus neist ei saanud isegi aru, kuidas II sammas ja investeerimine toimib.
Selle asemel oleks viimane aeg II sambast väljumise puhul nõuda asjatundlikkuse küsimustiku täitmist. Sellist, kus inimene peab ära tõendama, et saab aru, mida teeb ja kuidas see samm konkreetselt tema olukorda mõjutab. Ehk selline, kus ei saa vastuseid guugeldada.
5. Isiklik pensionisammas investeerimiskonto osaks
Eelneva sammu jaoks on oluline, et riik peaks arvestust maksujärgse raha üle ja ei topeltmaksusta inimesi selle eest, et nad on rohkem raha sisse kandnud, kui maksusoodustus lubaks (tänane III samba süsteem). Olen seda ka varem juba välja toonud ja soovitanud muuta, nii et liiga detaili ei lasku.
Antud samm võimaldaks lõpuks ometi ka väiksema või ebastabiilsema sissetulekuga inimestel pensionisammaste kaudu omale tulevikuks säästusid koguda. Samuti kõrvaldaks kõige jaburama ja segadusttekitavama osa selle toote juures ära.
Kuna riigil on sammaste kohta juba info olemas, siis võimaldaks selline lüke ka kaotada ära vajaduse, et pensionikoguja peab midagi eraldi deklareerima ja hirmutavat maksude teemat selgeks hakkama tegema. Riik ise peab arvestust maksueelse ja maksujärgse raha üle ja tulevikus saab vastavalt sellele väljamakseid teha.
6. Maksusoodustuse summa sissetulekust lahti haakida
Eelnevaga seotult võiks maksusoodustuse summa sissetulekust lahti haakida. Kõigile üks konkreetne summa ja kogu lugu. Näiteks olekski see sama kuni 6000 €, mille pealt maksuvabastust saab, olenemata sinu tulu suurusest.
Jällegi aitab ära kaotada mingi tüütu arvutamise ja segaduse, et milline tulu läheb arvesse ja kas neto- või brutosummas ja äkki saan ikka aasta lõpus veel mingit tulu ja saan rohkem maksutagastust kasutada jne.
Ühtlasi kaoks ära olukord, kus suurema sissetulekuga inimesed saavad kasutada suuremat maksusoodustust. Nii palju kui ma statistikat näinud olen ja loogilist mõtlemist rakendada oskan, siis suurema sissetulekuga inimestel on finantsseis parem kui väiksema sissetulekuga inimestel.
Suurema sissetulekuga inimesed kipuvad ka suurema tõenäosusega investeerima ehk lisasoodustused maksumaksja raha eest siin erilist positiivset mõju pensionisüsteemile ei oma. Väiksema sissetulekuga inimese puhul võib see aga olulist rolli mängida selles, kas inimene saab omale pensioniks vajaliku summa kokku või mitte.
Keegi võib arvutusi teha, aga üldiselt väiksema sissetulekuga inimestel tuleb juba kõvasti enne 6000 € see maksusoodustuse kasutamise piir ette. Alustades sellest, et investeerimiseks ei saa nii palju kõrvale panna ja pole ka maksustatavat tulu nii palju, et seda maksusoodustust täismahus ära saaks kasutada. Samas madalama sissetuleku korral võib mõnikümmend lisaeurot tulemuseni jõudmises täitsa olulist rolli mängida.
7. Töölepingutesse vaikimisi säästuprotsent sisse
Töölepingutesse võiks vaikimisi sisse panna isikliku pensionipanuse protsendi. Lisaks siis praegusele II samba protsendile. Sealhulgas palgatõusuga seotud aspekti, mis korduvalt on väga hästi toiminud.
Kuna inimestele ei meeldi tänasest “loobuda”, siis on neil lastud otsustada, et igast palgatõusust panen automaatselt x% kõrvale. Sellisel juhul on tegemist tuleviku rahaga, mida mul täna veel ei ole ja seda on kergem investeerida. See protsess võiks automaatselt iga töölepingu osaks olla, nii et järjest suurem hulk inimesi säästab oma isiklikuks pensioniks juba vaikimisi valikuna.
Näiteks töötaja kirjutab avaldusse, et soovib investeerida 10% palgast oma isiklikku pensionisambasse ja 50% oma tulevastest palgatõusudest. See 10% sisaldaks siis tänast II samba maksueelset raha ja ülejäänu oleks tänases mõistes panus III sambasse.
NB! Selle sammu rakendamine nõuab kindlasti eelnevatest sammudest riigipoolset maksueelse ja maksujärgse raha arvestuse pidamist. Automaatselt topeltmaksustamisele raha suunamine oleks isegi paljude teiste varasemalt tehtud sammude kõrval eriti silmatorkavalt rumal.
Kokkuvõtteks
Lõpptulemusena võiks saada kogu vajaliku pensioniks kogumise teha ühte soodsasse kohta (II+III ühissammas) investeerides, ilma et peab midagi deklareerima, nuputama, arvutama jne. See võiks olla vaikimisi valik, nii et kui sa Eestis elad ja töötad, siis sa teed seda, ilma et oleksid pidanud ühtegi otsust selleks langetama. Selle mitte tegemine oleks imelik.
Inimestele jääks muidugi valik seda mitte teha. Lihtsalt sellisel juhul tuleb igaühel ise teadlikult see otsus langetada ja seejuures ka ära tõestada, et saad aru, mida sa teed ning mis selle tõenäolised tagajärjed olema saavad.
Mina läheks veel sammu edasi ja küsiks allkirja selle kohta, et see inimene tulevikus ei oma õigust tänavale protestima minna, kui ta oma otsuse tagajärjel piisavalt pensioni ei hakka saama.
Kuidas sina pensionisambaid paremaks muudaks? Anna kommentaarides teada.
Boonusmõtted
Panen siia juurde veel paar boonusmõtet, mis oleks abiks. Peamine fookus oleks ära kaotada need kohad, kus täna inimeste pensionisäästud korralikult lekivad ja seeläbi lõpptulemust hävitavad.
A) Indeksfondi kolimine
Aktiivselt juhitud fondid on üle paarikümne aasta tohutult hävitanud tulevaste pensionäride pensionisääste. Nende fondide naeruväärselt halb sooritus on ka üks põhjustest, miks pensionireformi järel paljud oma raha II sambast välja võtsid ja miks selline reform üldse aset sai leida. Seejuures on nii mõnigi aktiivselt juhitud fond arvatavasti hoopis kapiindeksfond.
Parema lõpptulemuse jaoks võiks tänased aktiivsetes fondides istuvad inimesed üle kolida mõnda passiivse juhtimise ja madalate tasudega indeksfondi. Näiteks loosida välja mõni neist fondidest, mis 18-aastastele loositakse, kui nad ise ei vali.
Erandiks ehk vanemaealised inimesed, kellel pensionini vähem aega ja kes võib olla on teadlikult omale suurema võlakirjade osakaaluga fondi valinud. Kuigi ilmselt neist inimestest on seda reaalselt teadlikult teinud ka väga väike protsent.
B) Pensionisammaste müük ära keelata
Aastate jooksul olen korduvalt saanud vestelda nii telefonitsi kui ka kaubanduskeskustes II samba teemal. Praktiliselt alati on need müügiesitlused sisaldanud kas lausvalesid või väga eksitavat infot (v.a need korrad, kui müügiinimene mind ära on tundnud ja pole müügiesitlust tehtud). Mitte ühelgi juhul ei ole mulle antud infot, mille põhjal on võimalik langetada informeeritud ja minu huvidest lähtuv otsus.
Need müügiesitlused ja -kõned ei loo pensionikogujatele väärtust. Küll aga hävitavad seda, kui meelitavad inimesi üle kallimate tasude ja kehvema tootlusega fondidesse. Lisaks toovad kaasa fondidele suuremad kulud, mis hävitab ka teiste fondis kogujate tootlust.
Sellise müügitegevuse võiks ära keelata või vähemalt kehtestada nõude, et need esitlused peavad lähtuma pensionikoguja huvidest (nn fiduciary duty). Koos karistusega, et kui ei lähtunud ning kliendile müüdi kallim ja kehvema tulemusega toode, siis fondihaldur peab omast taskust (mitte fondi varadest) tootluse vahe passiivse indeksfondiga võrreldes hüvitama.
C) Laenamine oma isiklikust pensionisambast
Oma isiklikust pensionisambast võiks saada laenu võtta. Konkreetsem mehhanism vajaks veidi mõtlemist, aga laias plaanis võiks saada laenata mingi x% osa oma säästudest, nii et mida suurem portfell, seda suurema summa saad laenata. Pensionieale lähenedes see protsent võiks väiksemaks muutuda.
Laenul peaks olema mingi tarbimislaenust soodsam, aga pangahoiusest siiski omajagu kallim intress, et keegi seda investeerimisel võimenduseks kasutama ei hakkaks. Laenu intressimaksed ja põhiosa tagasimaksed läheksid automaatselt palgast maha, nagu tänane II samba sissemakse, ja suurendaksid isikliku pensionisamba väärtust.
Selle tulemusena võtad sisuliselt tulevikumina käest laenu ja maksad omale intressidega selle raha tagasi. Oluliselt parem variant, kui nuumata kiirlaenufirmasid ja inkassosid.
D) Fondijuhi loodud lisaväärtuse kuvamine
Kõigi fondide tootluste juurde tuleks lisada tracking error ja tracking difference ja inimkeelne tõlgendus neile. Sealjuures peaks seda fondijuhi loodud väärtust kuvama igale pensionikogujale personaalselt. Näiteks kord kvartalis saata ülevaade meilile, mitu eurot oled tänu fondijuhi tegevuse(tu)le nende kliendiks olemise aja peale kaotanud/teeninud.
Kui mitu korda aastas saad selge kirja, mis ütleb, et see teenus, mille eest sa maksad ulmesummasid, on sadu või tuhandeid eurosid sinu portfellist ära kaotanud, siis äkki inimesed vahetavad ise oma kehvad fondid normaalsemate valikute vastu. Või vähemalt lähevad küsima nõustamist, mis peab lähtuma nende huvidest.
E) Maksusoodustuse summa siduda miinimumpalgaga
Täna jääb see III samba 6000 € maksusoodustuse piir jalgu vaid väga väikesele protsendile elanikkonnast. Paari 10%+ inflatsiooniga aasta ja minu pakutud 6. punkti rakendamise järel aga juba oluliselt rohkematele.
Selleks võiks konkreetse numbri asemel selle piiri siduda mingi ajaga kaasas käiva numbriga, nagu näiteks miinimumpalk.
16 replies on “Kas pensionisambaid saaks paremini teha?”
Vabanda, aga mina usun jäägitult vabasse turumajandusse. Seega igasugused “kohustuslikud” ja “vaikimisi” ja “oma oskuste tõestamine” ja “allkirja andmine” on jäledus minu kõrvadele. Kui pensionisammas on atraktiivne, siis inimesed panevad oma raha sinna, kui mitte, siis on see lihtsalt rahva röövimine.
Mina saatsin oma sambad juba ammu kukele. Eelmine aasta teenisin 9,4% intressina oma investeeringutelt. Ei usu, et ükski sammas mulle sama pakuks. Samba värk ikka rohkem pangale kasulik, mitte mulle.
Pealegi ei tea keegi, mis tulevik toob. Kui tuleb kodanikupalk, kaovad igasugused pensionid minevikku. Kui tuleb hüperinflatsioon, saad oma sambapensioni eest heal juhul toosi tikke osta.
Läbi aegade on vara säilitamiseks olnud ainult kolm “sammast”: üks kindel, üks veidi ebakindlam ja üks üsna ebakindel. Need on vastavalt kuld, maa ja kinnisvara. Kogu see muu investeerimise ja raha kasvatamise jutt on ainult monopolirahaga mängimine. Üks pauk, ja sul on ainult peotäis vanapaberit.
Aitäh kaasa mõtlemast. Siin kohe nii palju erinevaid mõtteid, et kõigile ei jõuagi korraga vastata. Alustame kõige lihtsamatest punktidest ehk su viimasest kolmest sambast. 100+ aastat ajalugu räägib sinu jutule väga tugevalt vastu. Laiapõhjaline hajutatud aktsiaportfell on kõiksugu paugud oluliselt paremini vastu pidanud kui sinu nimetatud kolm näidet ja seejuures pikaajaliselt ka oluliselt paremat tootlust pakkunud.
Maa ja kinnisvara osas ei pea just väga kaugele ajalukku vaatama, et leida mitu näidet sellisest ühest paugust, mille tagajärjel on sul ainult peotäis vanapaberit. Tänapäeval pole isegi paberit enam. Kuna selle puhul ei ole ka hajutamine kõige lihtsam, siis ei pea isegi ainult sellised suuri näiteid otsima, vaid piisab täitsa piirkondlikest näidetest, nagu Kirde-Eestis mõni piirkond või läänest mõni tuntum näide, nagu Detroit vms.
Kulla puhul pikema horisondi peale on kõige kindlam aspekt see, et see kaitseb sind igasuguse mõistliku tootluse saamise vastu. Ehk selle peale pensionit üles ehitada on ajalooliste andmete põhjal päris rumal idee. Parem siis juba pangahoiusele raha panna. Kui ajastamisega hästi läheb, siis võid kullaga hoiusest parema tulemuseni jõuda, aga tõenäosus ajastamisega täppi panna tundub pigem madalavõitu. Eriti pikaajaliselt ja regulaarselt investeerides. Võid hoopis paarkümmend aastat järjest miinust vaadata, enne kui pensionieas siis kulda müüma hakkad. Põgusalt viitasin kulda investeerimise mõttekusele kunagi näiteks siin. Võid illustratsiooniks ka siit vaadata näiteks seda koos dividendidega graafikut ning võrrelda kulla ja aktsiate pikaajalist ajaloolist tootlust. Rääkigu müügimehed, mis tahavad, aga kuld ei ole investeering.
Sinu 9,4% näite puhul ma täpselt detaile ei tea, aga kui oletada, et pead eelmise aasta all silmas 2022. aastat jaanuarist detsembrini, siis sul on õigus. Pensionifondid sellist tootlust aktsiate langusaastal ei pakkunud. Indeksfondide tootlus jäi sinna -12,50%…-14,30% vahele. Muidugi selleks, et sinu tootlus võrreldavaks muuta, tuleks kõigepealt maha arvestada 20% tulumaks, mis II sambast väljudes kinni peeti. Sellisel juhul tähendab sinu 9,4% tootlust, et sinu aasta tulemus oli kokkuvõttes -12,48% ehk üsna sama, mis indeksfondidel. Seda siis eeldusel, et tolle 9,4% pealt ei peetud veel tulumaksu lisaks kinni.
Kuna sa räägid intressidest, siis võib olla peaks hoopis võrdlema võlakirjafondidega. Kui LHV fond välja jätta, siis võlakirjafondides oleks tootlus olnud -9,60%…-15,70% vahel ehk paar fondi oleks sinu tootlusest parema tulemusega lõppenud ja paar fondi halvemaga. LHV omaga ei võrdleks, sest nad ei hinda oma varasid päris reaalajas ümber.
Muidugi ühe aasta tootluse vaatamine on investeerimise puhul üsna sisutu tegevus. Oluline ikka pikaajalisemat tulemust hinnata. Sealhulgas ka meeles pidada, et intress ei ole sama asi, mis tootlus. Mõnikord realiseeruvad ka riskid, mille tagajärjelt võib tootlus intressist oluliselt madalamaks osutuda (sh negatiivseks).
Veel täpsema võrdluse jaoks peaksid veel arvesse võtma ka selle aspekti, et II sambas investeeriksid igakuiselt 2% oma maksueelsest palgast ning 4% sotsiaalmaksust pannakse samuti sinu sambasse. Peale väljumist läheb see 4% I samba osakuteks ja selle 2% pealt peetakse maksud kinni, nii et seda summat saad investeerida ainult maksujärgselt. Olenevalt summast ja valitud investeeringutest, ei pruugi selliseid summasid muidugi üldse investeerida saada ehk selle pealt tuleks siis väljumise stsenaariumis arvestada -20% tootlust (investeerimata raha 0% tootlus ja -20% tulumaks või kui see raha üldse ära saab kulutatud, siis -100% hoopis).
Mina pakun välja väga lihtsa lahenduse :
1) Rahvapensioni suurus normaalseks (summat ei taha pakkuda, see aastatega muutuks aga nt 75% miinimupalgast)
2) II sammas ei saa toota miinust ehk su valitud fond saab ainult sinu sissemakseid säilitada või kasvatada.
3) III sammas võiks alles jääda, nt nö lihtsaks investeerimiseks (sissemakse protsendi palgast saad ise valida, aga selle tootlus saab olla negatiivne; siis oleks see investeerimiskonto vist… nimel pole suurt vahet).
Arvutused on üks asi aga see kuidas inimene pensionit nö tunnetab, on hoopis teine asi. Kui sinu sissetulek ikkagi kukub ligi 50%, siis ei tundu see muretu pensionipõlvena, ega ju? Väikesepalgalised siinkohal justkui võidavad – nende sissetuleku suurus ei muutu nii drastiliselt.
Ehk siis lõppkokkuvõttes – kuidas või mismoodi, ei huvita, aga vanaduspension peab olema inimväärse suurusega ja tagatud ühtemoodi kõigile töötanud inimestele (mitte ainult neile, kes suudavad end keerulisest pensionisüsteemist läbi närida).
See lahendus võib kõlada väga lihtsalt, aga ainult senikaua, kuni hakkad mõtlema, kust selleks raha peaks tulema. Siis läheb asi koheselt päris keeruliseks ära.
1) Ma praegu täpsemaid arvutusi ei oska teha, kui suurt lisasummat see rahvapensioni tõstmine sellisele tasemele nõuaks, aga kõhutunde järgi ütleks, et päris korralikult. Näiteks täna ei laeku piisavalt makse, et vanaduspensione sellest maksta ja tänane rahvapensioni suurus on 336,39 €. Sinu soovitud näite järgi oleks see 544 € ehk üle 60% tõus. Kust see raha tekib? Kelle taskust see võetakse? Eriti demograafilisi tendentse silmas pidades, kus maksumaksjaid pensionäri kohta jääb järjest vähemaks. Mitte just väga kauges tulevikus peavad prognooside järgi kaks töötajat maksma ühe pensionäri pensioni oma maksudest kinni. Kümmekond aastat edasi ja siis kisub juba sinna 1:1 suhteks ära. Kas sina saaksid oma palgast maksta nii palju maksudeks, et kellelegi 544 € pensioni maksta? See eeldaks, et tüüpiline II sambaga mitte liitunud töötaja teenib tänaste maksude juures 2700+ bruto (keskmine palk ei küündi isegi ligilähedale) ja see on kõige väiksem pension sinu stsenaariumis.
2) Ilma languse võimaluseta ei ole ka tõusu võimalust. Kogu mõte, miks investeerimise eest tootlust makstakse, on risk, et investeeringud võivad langeda. Pikaajaliselt ja arukalt investeerides on ajalooliselt selle tõenäosus olnud muidugi suhteliselt väike, aga kui sa tahad selle riski täielikult kõrvaldada, siis ei saa sa ka mingit tootlust. Parimal juhul pangahoiuse 1-2%, kui sedagi. Teisisõnu, et see ka mingisugust pensionilisa sulle sedasi ilma tootluseta andma hakkaks, peaksid sa panema vähemalt oma mitukümmend protsenti oma palgast kõrvale. Seega see kardetud elukvaliteedi langus tuleks sul juba täna väga suurelt ära teha, et sellest ka pensionieas midagi kasu oleks. Investeerimine aga võimaldab oluliselt väiksema summaga saavutada sama tulemuse. Vahepeal lihtsalt kõiguvad hinnad üles-alla ja väike tõenäosus on, et pikaajaliselt läheb kehvasti.
Ma viimast analüüsi pole nii põhjalikult vaadanud, aga varasemad prognoosid pigem näitasid, et pension saab olema 30-40% varasemast sissetulekust ehk sissetuleku kukkumine on ikka 60-70% pigem. Ja seda koos I ja II sambaga. Kui II samba välja võtsid, siis on ilmselt ka see 40% liiga optimistlik. Tüüpiline selline soovituslik asendusmäär on 70% ja Eestis on räägitud eesmärgist jõuda 60%’ni (40% sissetuleku langus peale pensionile minekut), aga tänase süsteemiga on väga ebarealistlik isegi selleni jõuda.
Mulle õpetati koolis ilmselt teistsugust matemaatikat. Kui me arvestame tulumaksu, siis reaalselt teenisin ma 7,5% puhtalt kätte, mis -12,5% kõrval on väga hea tulemus (suisa 20% rohkem). Ma ei tea, miks on vaja sealt veel pensionisambast väljumise tulumaksu maha võtta, sest 1) pensionisambast ma väljusin esimesel võimalusel ning raha sain kätte 2021 sügisel, seega läks see üle-eelmise aasta tulumaksu arvestusse. 2) Ei ole see sambaraha ainus raha, mis on investeeritud, see oli kõigest väike lisand juba olemasolevatesse investeeringutesse (ma juba 6 aastat investeerin ja alla 8% aastas ei ole ma kordagi jäänud ja loomulikult ei ole kogu raha ühte kohta paigutatud – seepärast tulu alla 8% aastas ei ole minu jaoks ahvatlev ja seda ei pakkunud pensionisambad minu mäletamist mööda ka parematel päevadel).
Ilmselgelt on meil ka erinev filosoofiline arusaam rahast. Tark inimene on kõigeks valmis, nii headeks kui halbadeks päevadeks, ilma et ta peaks käsi pikal kedagi kerjama. Kui majandus läheb ******* , ei kaota väärismetallid oma väärtust, maa kasvatab toitu ja katus pea kohal ei lase sul surnuks külmuda. Tark inimene paneb need asjad kõrvale headel aegadel.
Raha on KAUP. Sul on raha ja sa MÜÜD seda – tasuks on INTRESS. Nii lihtne see ongi. Ma oleksin loll, kui ma annaks oma raha ära ja maksaks veel pealegi – aga just seda see -12% tootlust tähendabki. Miks ma peaksin nuumama panka, kui ma saan nuumata iseennast?
Ilmselt ikka õpetati meile sama matemaatikat. Mul lihtsalt pole samu sisendandmeid, mis sulle on teada. Selle lisainfo valguses saame teha uue arvutuse. Kui said raha kätte 2021. septembris (lihtsustatult oletame, et 1. september), sealt läks tulumaks maha ja oled kogu perioodi jooksul praeguseni teeninud 9,4% aastatootlust, siis on sinu tulemuseks praeguseks -6.49%. Samal perioodil on II samba indeksfondide tulemustest ainus halvema numbriga LHV indeksi -8,8%. Teiste indeksfondide tootlus jäi -3,75 … -5,88% vahele. Kui sul muidugi iga-aastaselt läheb ka selle 9,4% pealt tulumaks maha, siis räägime praeguse seisuga -9,35% tootlusest, mis jääb ka LHV indeksile alla.
Kusjuures II samba indeksfondide aastatootlus 3 aasta peale on isegi peale seda langust 9% ja 12,5% vahel. 5a peale keskmine aastatootlus vähe kehvem koos covidi perioodiga ehk 7% ja 9% vahel ja LHV arenevate turgude suurema osakaaluga indeks, mis rohkem pihta sai 5,25% aastas. Avalik info pensionikeskus.ee lehel. Pikemat perioodi pensionifondide puhul vaadata ei saa, sest neid pole nii pikalt olnud, aga kui globaalset indeksit vaadata, millel klassikalise lähenemisega II samba fondid baseeruvad, siis 10a keskmine aastatootlus jääb veidi alla 10% aastas siiani. Indeksfondis läheb veidi tasudeks maha, nii et ütleme kirvemeetodil, et oleks ca 9% aastas kätte saanud.
Kui riik ei suuda tagada inimväärset pensioni praeguse süsteemi juures (st mõtlen seda, kust pensioniraha tuleb), siis peab selle üle vaatama. Alati annab muuta, milliselt realt kuhu raha liigub. Ehk siis kodanik ei peaks muretsema riigi rahakoti pärast, kui ta on elupäevad tööd teinud.
Ikkagi jään selle juurde, et inimese kogutud pensionimaksed ei tohi kaduda. Ma saan investeerimise mõttest aru – loomulikult on risk. Siinkohal peaks nt riik tagama, et maksab miinuse tagasi. Siis ehk näevad fondihaldurid ka rohkem vaeva. (nt minu 2005ndast aastast saati on tootlus -1,75%… ükskõik millises fondis ma olen, ikkagi on oht, et kokkuvõttes saan vähem raha tagasi). Ja selle väikse tõenäosuse peale ütleksin jälle, et see inimene, kes selle sisse juhtub minema, teda ei huvita, et ülejäänud 1500-l on tootlus plussis.
Kui mõtleme sellele, et üha rohkem inimesi töötab pensioni kõrvalt ja see protsent aasta-aastalt suureneb. Mitte ainult selle tõttu, et pensionile jäädes sissetulek nii suurelt kukub, vaid selle tõttu, et 65-aastased on veel enamasti nii vitaalsed, et ise soovivad tööd edasi teha. Pluss on meil üha vähem füüsilist vastupidavust nõudvaid töökohti ja pensionile minejaid, kes saavad arvutite ja programmidega hakkama. Siis ei ole vahet kas sa saad pensioni 550 või 750 (nagu näitab minule pensionikalkulaator minu praeguse palga juures) – sa töötad nagunii edasi. Ehk ma tahan ikkagi sinna jõuda, et II sammas toodab nii vähe pensionilisa, et enamuse jaoks ei ole see vaeva väärt, et selle pärast 30-40+ aastat ette muretseda.
Jutt sai segane aga ehk annab suures plaanis ikkagi mu mõtted edasi.
See soov saada riigilt elamisväärset pensioni on arusaadav. Saab tõesti muuta, milliselt realt raha kuhu liigub. Aga sinna ridadele tuleb see raha kõik endiselt samast kohast ehk maksumaksja ehk sinu taskust. Kui sinu taskust pole rohkem võtta, siis ei ole väga vahet, kui palju seda pensionit saada tahaks. Kui selleks raha ei ole, siis ei saa seda ka maksta. Tõsi, lühiajaliselt annaks ehk võlgadesse tõmmata riigi ja pikemas plaanis kõik potist alla lasta. Vähemalt tänastel pensionäridel siis hea olla, aga lapsed/lapselapsed las siis piinlevad ja nälgivad selle arvelt. Tasub ka meeles pidada, et vananeva rahvastikuga kipuvad ka muud kulud tõusma. Näiteks tervisekulud. Konkreetseid numbreid pole vaadanud, aga ainuüksi tänaste järjekordade põhjal julgen kahtlustada, et ka seal ei ole juba täna see olukord teab mis hea. Saadame Kaitseväe laiali ja loodame sõbraliku idanaabri peale? Lõpetame lastele hariduse pakkumise ära? Ehk ei ole politseid, tuletõrjet, maanteid jms teenuseid vaja? Kindlasti annaks kuskilt ühtteist ebavajalikku kokku tõmmata (näiteks Riigikogu liikmete igasugu kütusehüvitised jms tulevad kohe meelde), aga vaevalt sellises vajalikus mahus, et sinu soovitud pensione saaks maksta.
Miks kohe nii ründavalt?
Mina saan aru, sina saad aru ja ilmselt enamik inimesi saab aru, et raha peab kusagilt tulema. Aga kui peale aastaid palehigis töötamist sa saad kätte vaevu elamiseks piisava summa, siis on väga raske seda mõista. Ma räägin puhtalt sellest, kuidas äsja pensionile jäänu seda tunnetab. Kindlasti on ka sinul tutvusringkonnas neid, kes mingi aja on pensionil ja siis otsivad endale ikkagi (osalise tööajaga) töökoha, sest tahaksid endale peale katuse ja ninaesise veel midagi lubada. Seda absurdsem on väita, et ainuke, mis meid pesnionile jäädes päästab on II sammas. Ma ütlen veekord – kui pesnionisumma on niivõrd väike ka koos II samba panusega, siis miks peaksin 30-40 aastat ette selle pärast stressama kui ma saaksin endale praegu midagi lubada? Maksan ära mingi laenu. Ostan lastele korralikud arvutid (mida muidu nagunii ostaksin – sellisel juhul nt järelmaksuga), Ostaksin uue auto suurema sissemaksuga (auto ei ole mingi luksusese kui elad maal ja pere on ka). Ma ei väidagi, et pikas perspektiivis oleksid need kuidagi paremad otsused või et ei peaks II sambasse korjama (minu enda sammas on ka alles, olenemata miinusest, mida korjab) – ma lihtsalt väidan seda, et II sammas ei ole mingi pensionipõlve päästja. Ja kõige muu kõrval veel muretseda selle pärast, et äkki riigil saab ka raha otsa… no ma ei tea:/ Inimestel on niigi nii palju vaimseid häireid ja stressi… Keskmine inimene ei pea sellise koorma all vastu! Vahepeal tuleb elada ka praeguses hetkes. Muidu sureme nii nagu praegused pensionärid, kes korjavad igat senti ja surevad jalas kaktised aluspüksid aga kontol korralik summa (sest matuseraha peab ju olema).
See ei olnud üldse ründavalt mõeldud. Pigem tekkisid konkreetsed küsimused, kust see raha soovitud pensioniks peaks tulema, kui ise koguda ei soovi ja mingisugust riski ka pole valmis võtma.
Saan väga hästi aru, et inimesed tahaksid saada suuremaid pensione. Suuremaid palkasid tahaksid ka väga paljud saada ja rohkem vaba aega ja päevas rohkem tunde, et saaks rohkem tehtud ja kõiksugu muid vingeid asju. Seda ei saa aga õhust niisama välja imeda. See tuleb millegi või kellegi arvelt võtta.
Minu küsimus siinkohal oligi, et kelle arvelt see siis tulla võiks? Kui sellele küsimusele ei vasta, siis kipub minema nii, et minu õigused ja nõudmised on küll meeles, aga see ununeb ära, et teistel inimestel on samuti õigused ja soovid. Kui ühe inimese õigused hakkavad teiste õigustele varbale astuma, siis on lihtsaid lahendusi tavaliselt juba keeruline leida.
Kui inimestel pole soovi ise pensioniks koguda, siis jääb laias laastus kolm varianti:
A) Keegi teine peab oma soovidest ja õigustest loobuma, et teistele seda pensionit võimaldada. Sealhulgas on ka temal kogu see stress, millest sa oma kommentaaris rääkisid, AGA seejuures tahame talle panna veel tänasest paar korda suurema maksukoormuse peale. Mina ei soovi oma lastele sellist tulevikku ja ei näe ka, et sinul või minul oleks õigust seda neilt nõuda.
B) Tuleb elamisväärse pensioni saamisest loobuda, sest selleks ei ole lihtsalt ressurssi kuskilt võtta.
C) Ei tegele probleemiga ja loodame, et äkki kuskilt tuleb mingi rahalaev, mida praegu ette ei oska näha ehk panustame sellele, et veab kuidagi.
PS! See II sambast saadav väike pensionilisa ei ole tegelikult sugugi nii väike, kui istud normaalses fondis ja annad liitintressile aega tööd teha. Eriti nüüd, kus ei pea enam väljamakseid tegema läbi jabura kindlustuslepingu. Jah, ilmselgelt see ei tee sind rikkaks, sest sinu panus sellesse on kõigest väike 2% palgast. Kui tahad korralikumat pensioni, siis tuleb paratamatult III sammas ja/või muud investeeringud veel appi võtta ehk säästa pigem alates 10%-20% oma sissetulekust, nagu rusikareeglite järgi soovitused kipuvad olema.
Võlapõhine raha (fiat) on doomed koos võlakirjadega. Seda süsteemi pole ilmselt enam võimalik päästa, uus süsteem peab olema Bitcoini põhine. Edu.
Ja kuidas see Bitcoinil baseeruv süsteem siis praktikas toimiks sinu hinnangul?
“Vasta” nupp ei toimi miskipärast, seega panen eraldi kommentaari. Vastus siis sellele:
“Ja kuidas see Bitcoinil baseeruv süsteem siis praktikas toimiks sinu hinnangul?” – Taavi Pertman,14/06/2023, 11:27
Väga lihtsalt. Säästad raha Bitcoinis, hoiad ise oma Bitcoini (self-custody). Bitcoin kasvatab aja jooksul väärtust majanduse efektiivsemaks muutumise tulemusel. Boom. Ongi kõik, ei ole vaja mingeid fonde, fondijuhte, pankasid, investoreid, kohti kuhu seda raha paigutada, jne jne.
Kõlab nagu hõbekuul, mis lahendab kõik mured ära. Miks sa arvad, et see tõesti nii toimib?
PS! Tundub, et mingi cache’mise plugin on selle konkreetsele kommentaarile vastamise funktsiooni külastajate jaoks vist ära lõhkunud jah.
Oleks mõistlik 2 ja 3 juba ühendada jah. Nt kuni 20% brutopalgast sissemakse sinna pluss riigi 4% Saaks kohese tulumaksuvõidu jne. Pik annab lisaväärtuse. Saad osaleda ipodel, istuda rahas jne. Pensionieas võiks osalised väljamaksed tulumaksuvabad olla – et stimuleerida pärimist ja ise mitte raha kõik välja võtta. Tähtis osa pärimisel – nt noor saab alustada kohe suurema summaga ja seda kiiresti kasvatada. Lisaks 10a tobe reegel kaotada. Kui sul on kogutud nt 50000 eur ja vaja 5000eur siis pead kogu summa välja võtma.