Categories
Aktsiad, börs ja omakapital Investeerimine: raha sinu eest tööle

Kas võimendusega ETFi investeerimine on hea mõte?

Kui teame, et pikaajaliselt on aktsiaturud näidanud head tootlust, siis võiks tekkida mõte, et võimendusega investeerides oleks tootlus ju veel parem. Eriti olukorras, kus börs on hiljuti just mõne suurema languse teinud. Siis võiks ju mõne võimendusega ETFi kaudu korraliku kasumi taskusse panna.

Võimendusega investeerimine

Üks viis võimendusega investeerimiseks on see, kui võtad laenu ja investeerid selle raha ära. Kõige tüüpilisem näide on kinnisvara ostmine, kus reeglina just laenu abiga investeeritaksegi.

Sarnaselt saab võimendust kasutada ka aktsiaportfelli tagatisel või miks ka mitte lihtsalt kolme Fi käest (friends, fools & family) raha kaasates.

Samas tasub sellise võimenduse puhul meeles pidada, et hindade tõustes saad lisatootlust, aga hindade kahanedes on ka kaotus selle võrra suurem. Võimenduse kasutamine on üks paarist viisist, mis võimaldab investeerides kaotada rohkem raha kui investeerisid.

Allolev tabel näitab sinu raha pealt arvestatavat tootlust sõltuvalt sellest, kui palju investeeringu hind tõuseb või langeb. Tabelis ei ole arvestatud laenurahaga kaasnevat lisakulu (intress, lepingutasud).

Oma raha/Hind-40%-30%-20%-10%-5%5%10%20%30%40%
10%-400%-300%-200%-100%-50%50%100%200%300%400%
20%-200%-150%-100%-50%-25%25%50%100%150%200%
30%-133%-100%-67%-33%-17%17%33%67%100%133%
40%-100%-75%-50%-25%-13%13%25%50%75%100%
50%-80%-60%-40%-20%-10%10%20%40%60%80%
60%-67%-50%-33%-17%-8%8%17%33%50%67%
70%-57%-43%-29%-14%-7%7%14%29%43%57%
80%-50%-38%-25%-13%-6%6%13%25%38%50%
90%-44%-33%-22%-11%-6%6%11%22%33%44%

Margin call

Aktsiate puhul kehtib lisaks ka selline põhimõte, et kui sinu aktsiate hind kukub liiga madalale, nii et tagatiseks olev vara ei ole maakleri arvates piisav, saad sellise toreda asja, nagu margin call.

Eriti halva stsenaariumi korral võivad sinu aktsiad ka sundmüüki minna. Korraliku võimendusega derivatiivide kasutamise korral võib su portfell mõnikord koguni miinusesse kukkuda.

Kaudne võimendus

Eelnevale lisaks on olemas ka nö kaudne võimendus, kus sa ei investeeri otseselt laenurahaga. Näiteks kirjeldasin põgusalt siin, kuidas sinu võimenduslaen võib muutuda tarbimislaenuks. See põhimõte kehtib ka vastupidi.

Lihtsalt aktsiaid ostes võid samuti kasutada kaudset võimendust. Kui ostad ettevõtet, millel on korralik laenukoormus, siis on sisuliselt tegemist võimendusega. Ainult et laenu on võtnud ja võimenduseks kasutanud ettevõte, mitte sina.

Võimendusega ETFid

Eelnevale lisaks on aga olemas spetsiaalsed võimendusega ETFid. USA turul on olemas näiteks 2-3x võimendusega indeksfondid. Eestlased jällegi enamjaolt neisse investeerida ei saa, aga mõned peaks ikkagi valikus olema.

2x võimendus tähendab seda, et kui sina ostad 1000 € eest fondi, siis hind peaks liikuma nii, nagu sa oleks ostnud 2000 € eest ehk 50% sinu positsioonist on võimenduse näol.

Indeksfondi vs võimendusega ETFi tootlus

Vaatame siis ühte näidet. Võrdleme S&P 500 indeksfondi IVV (iShares Core S&P 500 ETF) ja S&P 500 peale panustava 2x võimendusega fondi SSO (ProShares Ultra S&P 500) tootlusi.*

IVVSSO
YTD-9,37%-26,04%
1m12,68%25,18%
3m-9,37%-25,71%
1Y0,74%-11,73%
3Y8,97%9,46%
5Y9,05%11,72%
10Y11,61%18,48%

Kuigi talupojaloogika põhjal oleks võinud arvata, et 2x võimenduse korral on tootlus ka lihtsalt kahega läbi korrutatud, siis reaalsuses on pilt midagi muud.

Näiteks käesoleva aasta jooksul on indeksfond kukkunud -9%, aga 2x võimendusega fond koguni ligi 2,8x sama palju ehk -26%. Eriti ilmekas on ühe aasta tootluse erinevus 0,74% ja -11,73% näitel.

Miks 2x võimendusega fondi tootlus pole 2x suurem?

Üks lihtne selgitus, miks tootluste vahe ei saa olla päris kahekordne, on see, et IVV tasud on kõigest 0,04% ja SSO tasud tervelt 0,90%. See tähendab, et SSO puhul läheb iga-aastaselt pisut alla protsendi võrra rohkem tasudeks. See omakorda tähendab väiksemat tootlust.

Küll aga võiks võimendus selle negatiivset mõju tasandada. Kuidas siis ikkagi saab olla nii, et indeksfond on plussis ja võimendusega indeksfond kahekohalise protsendi võrra miinuses? Vastus peitub selles, kuidas neis fondides võimendust kasutatakse.

Lühiajaline vs pikaajaline tootlus

Põhjus saab tegelikult päris kiiresti selgeks, kui loed ainuüksi fondi enda kodulehelt selgituse esimesi lauseid:

This leveraged ProShares ETF seeks a return that is 2x the return of its underlying benchmark (target) for a single day, as measured from one NAV calculation to the next. Due to the compounding of daily returns, holding periods of greater than one day can result in returns that are significantly different than the target return and ProShares’ returns over periods other than one day will likely differ in amount and possibly direction from the target return for the same period.

Eestikeeli siis on fondi eesmärk pakkuda 2x tootlust võrreldes indeksiga ühe päeva lõikes. Pikaajaliselt tähendab see aga seda, et tootluse juures hakkab rolli mängima liitintress ja erinevused võivad olla väga ulatuslikud.

Derivatiivide kasutamine võimenduse saavutamiseks

Kuna eesmärgiks on võetud päevase tootluse kahekordistamine, siis need fondid ei võta investeerimiseks laenu, vaid kasutavad võimenduse saavutamiseks derivatiive. Näiteks on kasutusel swap lepingud ja futuurid.

Sihiks on võetud päevane tootlus, mistõttu portfelli rebalansseeritakse sisuliselt igapäevaselt. Seega aastane hinnaliikumine tavalise indeksfondi ja võimendusega indeksfondi vahel võiks ideaalse jäljenduse korral välja näha umbes selline.

S&P 500 indeksfondi ja 2x võimendusega fondi tootluste võrdlus.
Simuleeritud IVV päevase sulgemishinna põhjal 29.05.2019 kuni 22.05.2020 perioodil.

Tõusuperioodil järgib selline võimendus väga hästi omale võetud eesmärki ja saavutab 2x tootluse võrreldes indeksfondiga. Languste korral aga on languspäevad üsna hävitava mõjuga.

Lõpptulemus selle aastase perioodi peale on IVV tootluseks 5,08% ja kahekordse võimendusega fondil -1,15%. 3x võimendus muudaks tulemuse veelgi hüplikumaks.

S&P 500 indeksfondi tootlus võrreldes kahekordse ja 3x võimendusega ETFiga.

Kokkuvõtteks

Kuigi esmapilgul võib selline võimendusega ETF tunduda hea võimalus pikaajaliselt lisatootluse teenimiseks, on tegelikkus taaskord keerulisem. Selline võimendus on kasulik tõusuperioodidel, kus isegi pikemate perioodide puhul on tootlus ilma võimenduseta indeksfondist kõrgem.

Küll aga kaob see lisatootlus päris kiiresti languspäevadega, nii et isegi pika perioodi peale võid hoopis indeksfondiga võrreldes kaotada. Samuti võib kaotuse tuua pikem periood, kus hind liigub külgsuunas.

Tunne investeeringuga kaasnevaid riske

Riskide kohta saab esmase hea ülevaate fondi enda prospektist. Siin üks tabel SSO prospektist, mis näitab potentsiaalset tootlust sõltuvalt sellest, mida indeks teeb ja kui palju hind selle käigus üles-alla kõigub (volatiilsus).

Seega teoorias on tegemist huvitava võimalusega. Praktikas aga nõuab see head ajastamist nii sisenemise kui väljumise hetke valimiseks. See ei ole aga asi, mis just eriti tihti investoritel välja tuleb. Pikaajaliseks osta ja hoia investeeringuks seega pigem ei kõlba.

Lisaks kaasneb sellega omajagu muid riske, mis tasuks endale selgeks teha, enne kui selliseid instrumente näppima hakata. Futuuridega seotud riskidele viitasin natukene siin naftasse investeerimise artiklis.

Klassikaline investeerimise põhitõde kehtib ka siin: Kui ei mõista, ära näpi.

Kas sina investeeriksid võimendusega ETFi?

PS! Sarnaselt kaasnevad keerulisemad riskid inverse ETPdega ehk nö vastupidises suunas liikuvate fondidega. Kui soovid teada, mis musta stsenaariumi korral juhtuda võib, siis võid guugeldada Credit Suisse XIV.

*Yahoo Finance andmed 25.05.2020. seisuga ja USDs.

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.