Viimasel poolaastal on ühisrahastusmaastikul paljudele märkamatult toimunud üks küllaltki drastiline põhimõtteline muutus, mis investori seisukohast vaadates on pigem negatiivne ja võis vabalt paljudele märkamatuks jääda.
Kui hakata põhimõttelistele muutustele mõtlema, siis globaalses kontekstis on neid tegelikult mitmeid. Esimene, mis pähe tuleb – enamus ühisrahastusplatvorme on pankade troonilt kukutamise asemel hoopis nendega koostööd hakanud tegema või omavad ambitsioone ise üheks saada.
Antud juhul aga räägin muutusest, mis toimus just kohalikul turul ehk Baltikumis ja siinsetel ühisrahastusplatvormidel. Täpsemalt siis Lätis.
- Soovid ühisrahastuse kohta rohkem teada? Loe lisaks süvakursuse beetagrupi kohta.
Huvide konfliktid platvormidel
Olen varasemalt kirjeldanud seda, kuidas ühisrahastusplatvormidel on huvide konflikte, nii et pikalt siin ei peatu. Küll aga tahan siinkohal paar asja välja tuua, enne kui edasi lähen.
Mintos on välja öelnud, et nad kontrollivad ja mingil määral reguleerivad seda, et laenuandjad pakuksid nende platvormil investoritele mõistlikul tasemel intressi. Samas aga tuli välja, et mitte ainult ei ole Hipocredit (kunagine Mintos) Mintosega seotud ettevõte, vaid seda on ka näiteks Lendo ja Banknote, kes samuti Mintoses oma laene müüvad.
Kahjuks ei mainitud näiteks Lendo turuletoomise ajal kuidagi seda, et tegemist on Mintosega seotud ettevõttega. Lisaks eksitavale turundussõnumile on sellise seose mainimata jätmine kindlasti oluline usalduse kuritarvitamine ja ilmselt võiks seda mingil määral ka investorite eksitamiseks pidada.
Olulisema küsimusena on aga tänaseni vastuseta, kuidas Mintos sellises olukorras huvide konflikte vältida püüab ja neid lahendab. Tore ju oleks, kui nad seda ilusti õiglaselt ja investorite huvidest lähtuvalt teeksid. Ajalugu aga näitab siiski, et raha kipub äris reeglina olema suurem motivaator, kui lihtsalt hea tahe. See, mille eest preemiat antakse, pigem võidab ka huvide konfliktis.
Sarnane huvide konflikt on ka Twinos ja teistel platvormidel, kes intresse määravad. Erinevus on aga selles, et Twino puhul ei ole keegi öelnud, et nad seisavad õiglase hinnastamise eest või ükski teine platvorm pole rõhutanud, et laenuandja on platvormist eraldiseisev kolmas osapool.
Teistel platvormidel on see konflikt ka natukene teine ehk nende puhul on küsimus selles, kas alandada intresse, et saaks rohkem laene väljastada või tõsta intresse, et investorid saaksid arvestatavat tootlust. See on ka ühisrahastusplatvormidel ilmselt paratamatu.
Kogu risk, kuid ainult osa tootlusest
Siit edasi minnes aga jõuamegi nüüd selleni, mis see põhimõtteline muutus ühisrahastusmaastikul siis oli.
Nimelt, Twino ja mõni laenuandja Mintose platvormil, kes varasemalt on pakkunud tagasiostugarantiid, on hakanud väljastama ka ilma tagasiostugarantiita laene.
Pealiskaudsel vaatamisel tundub kõik tavapärane – laenaja võtab laenu, portaal müüb investorile edasi ja kui läheb hästi, teenib investor intressi, kui aga halvasti, siis investor võtab kaotuse sisse. Bondora ja Omaraha on sarnast asja juba aastaid teinud.
Lähemal vaatlusel aga selgub paar olulist nüanssi, mille poolest see uudne lähenemine varasemast väga palju erineb.
1. “Intressi” langetamine
Kui vaadata suurt pilti, siis tegelikult tundub, et üldjuhul on siin tegemist intressi langetamisega. Kuigi kuvatav intress on küll varasemalt pakutud tagasiostugarantiiga laenudega võrreldes kõrgem, siis reaalne tootlus saab ilmselt olema madalam.
See on sisuliselt alternatiivne meetod intresside langetamiseks, ainult selle erinevusega, et paljud investorid ei saa aru, kuidas 15% intress saab anda madalamat tootlust kui 12% intress tagasiostugarantiiga või mõnel juhul ei märkagi, et midagi muutus ja on kogemata ilma tagasiostugarantiita laenudesse investeerinud.
Kahjuks selle mõju investori riskile-tootlusele täpsemalt kontrollida ei saa, sest andmeid selle hindamiseks ja analüüsimiseks täna praktiliselt pole.
2. Ebatäpne hinnastamine?
Bondora püüab oma turule paisatud laene kuidagi õiglaselt hinnastada. See pole neil muidugi alati kõige paremini välja tulnud, aga vähemalt püüavad. Omaraha määrab investor, millise hinnaga ta laene väljastab, nii et vastutus on tema käes.
Ka ilma tagasiostugarantiita laenude puhul on need laenuandja poolt hinnastatud. Väga täpseid andmeid meil kahjuks nende hindamiseks taaskord pole, aga piisab põgusast pilgust, et selle hinnastamise täpsuses kahelda.
Twino
Vaatame näiteks väikest väljavõtet Twino B ja C grupi laenudest:
Nagu näha, siis kõik B grupi laenud on hinnastatud 29.36% intressiga ja kõik C grupi laenud on 39.58% intressi peal. Intressid on fikseeritud kahe komakoha täpsusega ehk peaksid justkui ülitäpsed olema.
Kui tegemist oleks õiglaselt hinnastatud laenudega, siis peaks nende riskitase olema täpselt võrdne. Samas, kui vaadata saadavalolevaid andmeid (mida on taaskord kahjuks väga vähe), näeme, et üks laen on €1873 ja 24 kuu peale võetud ning teine laen on €327 ja 12 kuu peale võetud.
Reeglina kipub suurem summa ja pikem periood tähendama suuremat riski. Muidugi laenaja suurem sissetulek jmt võivad seda riski nö tasakaalustada, aga neid andmeid meil kahjuks pole.
Väga raske on siiski uskuda, et nii suur hulk laene on jagunenud sedasi ülitäpselt kolme erinevasse riskigruppi.
Mis aga veelgi tähelepanuväärsem (eriti erainvestoritele), on see, et C puhul intress kasvab 10% võrra, aga eeldatav tootlus vaid 1% võrra ehk tootluse kasv ei paista katvat riski suurenemist ära. Eriti kui maksustamist ka arvesse võtta.
Samasugused laenud tagasiostugarantiiga pakuvad 13% intressi ehk kõigest 2-3% “madalamat” intressi, mis peale maksustamist on ilmselt omajagu kõrgem, kui ilma garantiita laenude pakutav tootlus.
Mintos
Sarnast mustrit näeme ka Mintoses, kus näiteks sajad Mogo laenud Leedust, Lätist ja Eestist on turul müügil väga täpse 14.3% intressiga.
Sealhulgas on näiteks laenud kestvusega 1-5 aastani, mõnestsajast eurost kuni €5000+ euroni ja LTV 49%-96% (suvaline 10+ valim laene neist paarisajast sel hetkel turul olnust).
Taaskord, meil puuduvad andmed, et seda hinnastamist täpsemalt kontrollida. Sellegipoolest on väga kaheldav, et kõik need mitusada laenu on täpselt nii sarnase riskiga, et see intress isegi komakohaga täpselt samasugune on.
3. Kogu risk, osa tootlusest
Selleks, et laene sellisel kujul hinnastada saaks, võime eeldada, et laenuandjad võtavad vahelt mingi osa intressist endale. Ja see ongi see põhimõtteline muutus, mida varasemalt ei ole tehtud.
Kui tagasiostugarantii puhul on loogiline, et laenuandja mingi osa intressist endale võtab, et tagasiostugarantiid teenindada saaks, siis antud juhul see enam nii iseenesestmõistetav ei ole.
Hästi lihtsalt öeldes näeb see stsenaarium ilmselt välja umbes sedasi:
- Laenuandja analüüsib laenuvõtja riskitaset, määrab laenule intressi A%, võtab omad teenustasud maha ning väljastab selle.
- Olenemata laenu tegelikust intressist ja riskitasemest, visatakse seejärel laen fikseeritud intressiga A% – X% = B% turule, kus investoril pole võimalik normaalse statistika ja oluliste andmete puudumise tõttu konkreetse laenu riskitaset hinnata. (Kusjuures X% tundub olevat erinev suurus ehk kõrgema riskiga laenude puhul on X% suurem, kui madalama riskiga laenudel?)
- Investor saab B% osa intressist ja 100% riskist endale, samal ajal laenuandja võtab lisaks oma tavapärastele laenu väljastamise ja teenindamise tasudele X% intressist endale ja ei oma sellega seoses mingit riski.
Eeldusel, et intress A% oli täpselt ja riskile vastavalt määratud, on investorile pakutav intress B% ebaõiglaselt madal ja ei saa eriti tulusalt lõppeda.
Üks viis, kuidas intress B% saaks investori jaoks konkurentsivõimeline olla, on olukord, kus laenuandja intress A% on tunduvalt kõrgem, kui õiglane intress sellele laenajale oleks. See aga eeldab, et näiteks Twino ja Mogo konkurendid väljastavad ka ülehinnatud intressidega laene või laenajat see lisakulu ei huvita?
Samuti eeldab see, et kõik laenud kas ongi reaalselt täpselt sama riskitasemega või kõigil juhtudel on intress seatud kõige kõrgema riskiga laenu tasemele ehk enamus juhtudel on ka B% õiglasest intressist kõrgem.
Arvestades seda 14.3% taset ja Mogo kodulehel olevat esinduslikku 42% intressiga näidet, tundub viimane stsenaarium üsna kaheldav.
Lisaks tõenäoliselt ebamõistlikule riski-tulu suhtele, on teine oluline puudus seejuures, et täpselt sama intressiga hinnastatud laenude lõpptulemused saavad olema investori jaoks väga erinevad.
Selle mõtte illustreerimiseks võid ette kujutada näiteks, et Bondora võtab oma C ja D Ratingu laenud ja müüb need kõik sulle 16.4% intressiga edasi, olenemata Ratingust.
Kui sa oskad valida või sul on õnne, siis C laenude korral on sinu tulemus omajagu parem, kui investoritel, kes D laenude otsa sattusid. Kui aga puudub igasugune info selle kohta, millised laenud on C ja millised D, siis mängid sisuliselt lotot ja tulemus tuleb juhuslik.
Antud näite puhul lõpetaksid muidugi ka igaljuhul kahjumis, sest Bondora hinnangul õiglane hinnastamine on sellest 16.4% tasemest kõrgemal.
Kuidas ja milline saab tulemus olema nende Mintose ja Twino laenude puhul, seda saame ehk tulevikus näha (eeldusel, et kunagi selle kohta statistikat võimaldatakse, mis ei ole muidugi garanteeritud).
Kokkuvõtteks
Mintos ja Twino on teinud läbi muutuse, mis investori jaoks on pigem negatiivne ning mis on tänase seisuga täiesti läbipaistmatu. Me ei saa infot selle kohta, mis intressiga laen tegelikult väljastati, milline on selle laenu riskitase ja mis peaks olema selle õiglane hind.
Samuti ei ole meil üldjuhul võimalik mingit mõistlikul kujul statistikat kätte saada, et reaalseid tulemusi siis kasvõi tagantjärele vaadata ja sellise juhusliku hinnastamise tulemusi analüüsida.
Olukord, kus laen väljastatakse näiteks 40%+ intressi peal ning seejärel müüakse investoritele 14% tasemel edasi, ilma et reaalsest riskitasemest investoril aimugi oleks ei saa pikas perspektiivis ei investori ega ühisrahastuse kui valdkonna jaoks hästi lõppeda.
Lühidalt muudatuse sisu kokku võttes:
- Kui tavaliselt intressi langetamisel näeb investor, et intress on madalam, siis praegusel juhul on intress kõrgem, aga tootlus ilmselt kukkus sellegipoolest.
- Kui tavaliselt määratakse laenude hind vastavalt riskitasemele või määrab intressi investor, siis antud juhul tundub, et ei kehti ei esimene ega teine variant. Twino puhul tundub intress olevat riskiga mingil märal seotud, nii et vähemalt kõrgema riski korral on see kõrgem, Mintoses esmapilgul sellist eristust ei märganud.
- Kui reeglina saab investor kas kogu riski ja kogu tootluse või osa riskist ja osa tootlusest, siis siin saab investor osa tootlusest ja kogu riski. Seejuures ei ole ka teada, kui suur osa tootlusest ära antakse ega kui suur see risk on.
Isiklikult rakendan oma senist investeerimispõhimõtet ühisrahastuses: kui ei ole võimalik tootlust ega riski isegi ligilähedaselt hinnata, siis pigem ei näpi.
Kuidas on lood sinuga? Kas märkasid seda muutust? Kas investeerid neisse laenudesse?
10 replies on “Kogu risk, aga osa tootlusest ühisrahastuses”
Kui me teaksime mis intressiga laen tegelikult väljastati siis kas me usuksime seda?Portaali pidaja saab alati trükkida tabelisse omale sobivaid numbreid,kuna tegu pole börsiettevõttega.Mitte keegi ei kontrolli ühisrahastuse platvormi tabelis olevaid arve.Väike investoril ei jäägi muud üle kui loota.
Ega tegelikult ei garanteeri keegi ka börsifirma numbreid. Trust Buddy ju oli meil börsil noteeritud ja ikka käis raha kuidagi valedes taskutes ning numbritega korralik segadus.
Eks suur osa ühisrahastuses taandubki usaldusele. Investorid peavad vähemalt mingil määral platvormi usaldama, et seal tehinguid teha saaks.
Samas, minu jaoks on hämmastav see, kui palju ollakse valmis usaldama ja kui ükskõik mitmetel platvormidel sellest usaldusest on. Ju siis ahnus vmt töötab paremini kui usaldus.
Miks peaks keegi ostma tagasiostugarantiita laene? Näen, et probleem on selles, et portaal võtab küll osa intressist, aga ei võta enda peale riske, kui pole tagasiostugarantiid. Kui investor sellist laenu ostab, siis on see ainuüksi tema enda süü.
Kui portaal näeb, et selliseid laene ei osteta, siis hakkab uuesti garantiiga pakkuma, kui aga lolle jätkub, siis pole neil mõtet garantiid anda.
Siit järeldus, kui suur mass peale tuleb, siis hakatakse igast jama pakkuma. Nutika investori seisukohast tuleb lihtsalt oodata, kuni see jama hapuks läheb ja küll siis paremate tingimustega investeerida saab jälle, kui massid huvi kaotavad.
Täna tõesti ühtegi arukat põhjust nende ostmiseks mina ka ei näe. Kui oleks õige hinnastamisega, siis võiks juba ühel hetkel kaaluda, kui kuidagi ka mingit statistikat kätte saaks.
Tegelikult on siin probleemkoht ka aruka investori jaoks, kui nö “rumalat raha” kuritarvitatakse, sest nad ei tea paremini või ei saa arugi.
Tagantjärele on võimalus, et kui see mass on piisavalt suur ja rahulolematu, siis saame omale mingid leedukatele sarnased regulatsioonid, kus hakatakse piirama seda, mis summasid keegi kuskil investeerida tohib jne.
Lisaks sellele, et selliste rumalustega võetakse normaalselt investeerimise võimalus ära, suurendab see ka automaatselt platvormiriski, kuna neil on raskem rahastust leida ja piisavaid mahte tekitada, et mitte lõpuks pankrotiga lõpetada.
Kuigi siinkandis mitte nii popp, siis muu maailma kogemuse põhjal julgeks väita, et pole välistatud ka kohtukeissid, mis samamoodi võivad läbi portaaliriski sinu portfellile üsna negatiivset mõju avaldada.
Ühesõnaga, tagajärgede osas tasub vaadata natukene kaugemale enda otsesest portfellist. Eriti kui tegemist on nii uudse ja siiani veel suuresti reguleerimata valdkonnaga.
Investeerin ise ka Mintoses ning vähesel määral Twinos. Ma olen üsna tihti juurelnud, et kas nende Mintose ja Twino laenude taga ka reaalsed inimesed ja laenajad olemas on? OK, Mintoses ärilaenude puhul on olemas hindamisaktid, mis justkui näitavad et mingi kinnisvara on tagatiseks.
Aga see, et keegi 39a grusiin x laenab Banknotes viiendat korda 109 euri, ega me tegelikult ei tea kas see inimene üldse olemas on. Veelgi hämaram on Twino, kus ka manuaalselt laene valides ei näe sa mingit infot laenaja kohta peale asukohariigi.
Ehk laenaja taust kui peamine riski hinnastamise argument on investeerijatele täiesti tundmatu suurus.
Ma ei imestaks kui nii mõnigi platvorm osutub Ponzi skeemiks, mis toimib vaid kuniks lolli raha peale voolab, kui uusi liitujaid ei tule kuivab kokku ka rahavoog millest senistele investoritele intressi maksta.
Mina isiklikult enam ilma tagasiostu grantiita laenudesse ei investeeri, kunagi sai kogemata (loe liialt vähe süvenedes) mõned valitud ja nende kahjum sõi ära mitme kuu intressitulud. Mis muidugi ei tähenda seda, et tagasiostu grantiiga laenud oleksid kindel kaup. Tasub olla ettevaatlik ja riske hajutada…
Selles mõttes on küsimus õhus tegelikult praktiliselt kõigis ühisrahastusplatvormides. Omaraha puhul näed küll tagantjärele oma portfellis olevate laenude puhul laenaja nime, aga sinna võib ka vabalt suvalisi nimesid genereerida.
Bondora puhul näed kõigest numbri kujul kasutajanime. Mintose ja Twino puhul ei näe sedagi.
Lisaks nimele näeb lepingutes ka isikukoodi. Muidugi saab ka neid genereerida, aga nii palju kui ajaviiteks olen nimesid googeldanud on nimi-vanus-isikukood kombinatsioonid klappinud 🙂
Ma tookord võtsin ühe suvalise uuema lepingu lahti ja isikukoodi silma ei hakanud kusjuures.
Vanast ajast mäletan ka, et oli justkui sealsamas olemas, aga seal ei näinud enam.
Täna tuli teade Mintoselt, et Lendo “skin in the game” langeb 15% pealt 10% peale. Mintos “tuli vastu”, kuna tulemused on olnud niivõrd head Lendo-ga 🙂
Muidugi pikk kiitus Lendo tegevusele ja isegi kõige tüüpilisemat diskleimerit ei olnud mitte kuskil, et tegemist on seotud ettevõttega ja võiks olla potentsiaalne huvide konflikti koht.
Eriti sellise teema juures oleks võinud vähemalt seegi olla mainitud…