NB! Kui oled mõne petuskeemi kaudu petta saanud, siis esita selle kohta avaldus politseile.
Ühisrahastusportaalid Kuetzal ja Envestio on oma pillid kokku pakkinud ja kõigi märkide järgi investorite rahaga jalga lasknud.
Sellega seoses on paanika levinud ka muudesse ühisrahastusplatvormidesse ja minuni on jõudnud mõned murelikud küsimused, et kas peaks ühisrahastusest väljuma.
Kas peaksid ühisrahastusest väljuma?
Sellele vastamiseks on oluline aru saada, millega Kuetzali ja Envestio näol tegemist oli. Kuna mulle need isiklikult huvi ei pakkunud, siis liigselt nendega tuttav ei ole, aga üldiselt minu teada mõlemad portaalid:
- rahastasid erinevaid suuremaid projekte (ärilaenud, mitte tarbimislaenud)
- pakkusid konkurentidest kõrgemaid intresse
- võimaldasid investoril enneaegselt väljuda, lubades laenud investori käest ise tagasi osta
- olid Eestis registreeritud, kuigi tegelikult Eestiga seos praktiliselt puudus
- kuskilt jäi ka silma, et pakkusid päris kõrgeid referral tasusid (?)
Ainuüksi selle info põhjal on päris palju ohumärke, mis võiksid panna häirekellad tööle ja sundida enne investeerimist põhjalikumat eeltööd tegema.
Kõige olulisem on minu hinnangul 3. punkt, mis juba üksinda välistab minu jaoks portaali kui potentsiaalse investeerimiskeskkonna. Sellist tingimust saab pakkuda ainult kas petuskeem või väga ebakompetentne äri. Mõlemil juhul seab see minu investeeringu ebamõistlikult suurde ohtu.
Bank run stsenaarium
Kujuta ette, et portaalis rahastatakse 400000€ äriprojekt. Portaal võtab 5% ehk 20000€ tasudeks ja ülejäänud raha läheb äriprojekti läbiviijale.
Nüüd kujuta ette, et investorid tahavad enneaegselt 100000€ välja võtta. Isegi 10% allahindlusega peaks portaal investeeringute ostmiseks välja käima 90000€.
Kui portaalil oleksid kuskil sellised rahavarud, siis nad võiksid neid projekte ise 20% tootlusega rahastada, mitte sulle pakkuda ja oma raha tühjalt kontol hoida.
Ühel hetkel selgub, et raha pole. See info levib investorite seas ja veel rohkemad soovivad väljuda ehk tekib nö bank run stsenaarium. Lõpuks peab portaal oma lepingutingimusi rikkuma. Selle peale uued projektid enam raha ei saa ja võib äri maha kanda.
Valdav enamus ühisrahastusportaale ei tööta sellise mudeli peal. Samuti ei ole valdav osa ühisrahastusplatvormidest petuskeemid, nagu need kaks tunduvad olevat. Seega kogemust teistele üldistada ei saa.
Lühidalt, kui sa just ei ole investeerinud sellistesse portaalidesse, siis nende kahe portaali kadumine ei anna kindlasti põhjust ühisrahastusest väljumiseks.
Muidugi kui sa oled sellistesse portaalidesse investeerinud, siis võiksid endalt õigustatult küsida, kas sa saad ikka piisavalt hästi aru, mida sa teed?
Kui ei, siis võiksid kas enda teadmistesse panustada või kui sa pole valmis nii palju vaeva nägema, siis oleks väljumine isegi õigustatud.
Kas peaksid oma investeeringute pärast muretsema?
Kui sa investeerisid Kuetzali või Envestio portaalides, siis on sul kindlasti põhjust muretsemiseks.
Esiteks sellepärast, et sellest rahast oled tõenäoliselt ilma. Teiseks aga võivad sinu otsustusprotsessid olla puudulikud, mistõttu võib su raha ka muudes portaalides ohus olla.
Lisaks tasub üle vaadata, et sa pole teistesse sarnaste tingimustega tagasiostugarantiiga portaalidesse investeerinud, kus portaal lubab ise laenud enneaegselt tagasi osta.
Muidugi kui sa arvasid, et Kuetzal ja Envestio on head kohad investeerimiseks, siis nagu eespool ka mainisin, võiks muret tunda oma kogu ühisrahastusportaali osas. Vaata oma otsused üle ja veendu, et need on tehtud mõistlikumalt kui eelmised.
Kuidas kahtlasemaid investeeringuid vältida?
Ei hakka isegi teesklema, et panen siia nüüd mingi ammendava loetelu. Küll aga mõned mõtted peamiselt just nende viimaste ühisrahastuse juhtumite valguses, millele portaalide puhul tähelepanu pöörata.
Portaal ei ole ühisrahastuse põhinimekirjas
Kui portaal ei ole ühisrahastusplatvormide andmebaasi põhinimekirjas, siis tee kindlasti enne liitumist põhjalikum eeltöö ära. Kui sa ei leidnud portaali ka lisanimekirjast, siis see põhinimekirja kindlasti ei kuulu ja mõnikord ei vääri ka lisanimekirja lisamist.
Lisanimekirjast puudumine tähendab reeglina siiski seda, et ma pole jõudnud seda lisada. Portaale tuleb juurde nagu seeni pärast vihma ja nii mõnigi neist kaob umbes sama kiirelt. Seega ei ole uute portaalide lisamisega liigselt kiirustanud.
Portaal lubab enneaegset buyback guarantee-d
Kui portaal lubab, et saad soovi korral enneaegselt väljuda ja nad ostavad sinu käest investeeringu tagasi, siis on see peaaegu garanteeritult ohumärk ja sellisest portaalist tasuks eemale hoida.
Mitte segi ajada sellega, et portaal lubab hapuksläinud laenud tagasi osta (nt Omaraha ja Mintose tagasiostugarantii ja tagatisfondi mudelid). Kuigi nende puhul tasub veenduda, et pakutav mudel on jätkusuutlik. Eriti ohtlik võib see olla just suuremaid ärilaene rahastava portaali puhul.
Portaal on registreeritud väljaspool kodumaad
Antud juhul olid Läti portaalid registreeritud Eesti ettevõttena. See ei tähenda automaatselt, et tegemist oleks pettusega, aga see näitab, et nad soovivad mingitest seadustest kõrvale hiilida.
Kui nad kohalikke seadusi järgida ei suuda, siis on see minu silmis juba ohumärk. See võib mõnikord olla mõistlikult põhjendatud, aga vaikimisi eeldaksin, et ei ole.
Lisaks on tõsine ohumärk see, kui portaal näiteks tegutseb Lätis, aga lätlastel registreeruda ei luba või on kohalike jaoks koguni kodulehe ära blokeerinud.
“Ekspertidest” blogijad soovitavad
Viimasel ajal tundub iga teine vähemalt kuu aega investeerinud tegelane olevat ühisrahastuse “guru” ja jagab soovitusi, kuhu ja kuidas investeerida (eriti inglisekeelsel blogimaastikul).
Eriti popid on erinevate ühisrahastusportaalide ülevaated, milles sisu tihtipeale on vähe, aga see-eest referral linke ja kiidusõnu portaali kohta küllaga. Selliseid soovitusi oli korralikult nii Kuetzali kui ka Envestio kohta (huvitavat lugemist, kuidas need blogijad neid kaotusi kajastasid).
Samuti on järjest populaarsemaks muutunud Malluka stiilis sisuturunduse artiklid, kus kohati on üsna häguselt aru saada, et tegemist on ostetud sisuga.
Üldiselt ei olegi oluline, kas need blogijad soovitavad kahtlaseid portaale raha pärast või lihtsalt rumalusest. Sina kaotad mõlemil juhul, kui neid kuulad ja oma säästud järgmisesse Kuetzalisse viid.
Esiteks, veendu, et inimene, keda sa kuulad, ka reaalselt aru saab, mida ta teeb ja räägib. Investeeritav või blogis kuvatav investeeringu summa suurus ei ole reeglina oluline näitaja. Ka suurte summadega inimesed teevad suuri rumalusi.
Teiseks, isegi kui sinule usaldusväärne inimene midagi soovitab, tee oma kodutöö ära. Kehtib ka selle kohta, kui mina sulle midagi peaks soovitama.
Ma ei soovita midagi sellepärast, et saan selle eest raha (kuigi väärt asja soovitamise puhul võin referral linki kasutada). See aga ei tähenda, et ma ei võiks kogemata ühtegi viga teha või et mul ei jää midagi olulist märkamata.
Konkurentidest oluliselt kõrgemad intressid
Seda on kõige keerulisem hinnata, kas ja kui oluliselt need intressid kõrgemad on. Intress sõltub ju ikkagi riskitasemest ja siia alla kuulub ka portaaliga seotud risk.
Seega on loogiline, et uuemas portaalis on intressid mõnevõrra kõrgemad, kui vanas juba pikalt tegutsenud ja usaldusväärses portaalis. Viimases on portaaliga seotud risk väiksem.
Oluline on võrrelda sarnase riskitasemega projekte sarnastes portaalides. Seega kui ühes uuemas portaalis on projekti eest pakutav intress 13% ja teises on sarnase projekti intress 18%, siis võiks juba olulisi küsitavusi tekkida.
Kui sa ei oska hinnata, millised projektid võiksid sarnase riskitasemega olla, siis kehtib endiselt lihtne rusikareegel: kui ei mõista, ära näpi.
Milliste kriteeriumite põhjal sina kahtlasemaid ühisrahastusportaale välistad?
5 replies on “Kuetzal ja Envestio “pankrotis” – kas peaksid muretsema?”
Hea postitus Taavi! Täitsa huvitav oleks teada, kui mitu eestlast nende kahe portaaliga kokku kõrbes ja kui suurtest summadest ilma jäädi. Ise märkasin Google spreadsheetis umbes 10 eestlast ning nende summad varieerusid paarist tuhandest kuni kümne tuhandeni.
Seda infot sa ilmselt ei saa kunagi teada. Kindlasti on ka neid, kes mingi summa kaotasid ja häbenevad sellest nüüd rääkida või isegi avaldust politseile teha.
Suures plaanis muidugi pole ka vahet, kas need investorid nüüd olid seal eestlased, venelased, lätlased või kreeklased. Eesti maine sai taaskord kahjustada (meediaväljaanded kirjutasid “Eesti ühisrahastusportaalidest”).
Lisaks kaotasid paljud inimesed raha ja on nüüd tükiks ajaks kibestunud kas ühisrahastuse suhtes või investeerimise suhtes tervikuna. Hea, kui saab vastutuse endast väljapoole lükata (investeerimine ongi üks korralik hasartmäng ja pettus) ja ei pea enda harimise peale panustama hakkama.
Väga hea artikkel! Massiivne reklaam on minu jaoks esimene ohumärk. Teiseks ei investeeri ma kunagi uutesse portaalidesse. Kolmandaks on ülikõrged intressid kahtlased. Ahnus ajab upakile – vanasõna, kuldne sõna. Samas vanad olijad turul on minu meelest väga turvalised ja mina kindlasti oma raha välja võtma ei kiirusta.
On ka vanu olijaid, kus ettevõtte finantsseis on hea, lubatavad tootlused madalad, aga risk nii naeruväärselt kõrge, et sinna investeerida oleks paras rumalus. Seega ei maksaks ainult vanusest lähtuda.
Igasugune äri on risk, ka investeerimine. Teadmisi on vaja, teadmised tulevad raamatutest. Kui keelt ei oska (eestikeelne valik on väga väike), pole harjunud lugema, ei saa loetust aru, siis ongi investeerimine loterii. Kui on õnne ja satud ausa tegija otsa, on kõik hästi. Kui mitte… Nagu see ütlus on: tark õpib teiste vigadest, loll õpib oma vigadest, idioot jääbki oma vigu kordama.
Tegelikult ei pidanud ma ajalist vanust silmas, vaid seda, et portaal on juba mõnda aega tegutsenud, on võimalik näha, kuidas ta tegutseb… Mina isiklikult teen väga paljud oma otsused kõhutunde järgi. On väga palju detaile, mida teadvus ei teadvusta, kuid alateadvus märkab. Kõhutunne ongi see kripeldus, et midagi nagu oleks valesti, aga aru ei saa, mis täpselt. Sellisel juhul on targem oodata või loobuda. Aga jah, iga inimene on erinev ja oma otsused teeb ka igaüks erinevalt.