Categories
Investeerimine: raha sinu eest tööle

Kuidas ärevust tekitavatel aegadel tegutseda?

Järgnevalt toon välja veidi kohendatud kirjaseeria “Hüperinflatsioon, börsikrahh, sõda…paanika?!?”, mille saatsin meililistis olijatele 2022. aasta esimeses pooles, kui oli tunda, et inimestel ärevustase on ikka päris laes. Tuli järjest selliseid küsimusi lihtsalt.

Tarbijate kindlustunne Eestis oli tollest hetkest madalam ainult 90’ndate alguses. Isegi 2009. aasta krahhi ajal oli kindlustunne kõrgemal. Kuigi õnneks on see jälle tõusma hakanud.

Eesti tarbijate kindlustunne
Eesti ja OECD tarbijate kindlustunde indeks (Consumer confidende index, CGI). Allikas: OECD Data

Sellegipoolest on küsimustest ja erinevatest kirjadest näha, et ärevus on endiselt kõrge. Ehk aitavad need kirjad natukene mõtlemist sättida või asju vähemalt mitme vaatenurga alt vaadata. Kindlasti tuleb ka selliseid aegu tulevikus veel korduvalt ette, nii et saab siis seda juttu siin taaskasutada.

Kiri #1 – Käitumine börsilanguse ajal

Viimasel ajal ei pea just eriti palju vaeva nägema, et leida põhjust hirmu tundmiseks või vähemalt veidigi ebameeldivust või ärevust tajuda. Paljudel on tekkinud küsimusi, et mida investeeringutega peale hakata.

Pean tõdema, et kuigi olen tänaseks juba korduvalt langusi kaasa teinud, siis üsna ebameeldiv on näha siiski, kuidas aktsiaportfellist tuhanded muudkui haihtuvad. Lisaks Interactive Brokersi tarkvara hirmutab aeg-ajalt kümneid kordi suuremate kaotusnumbritega, kuniks õige numbri ära laeb.

Proovin paari mõtet sinuga jagada, kuidas mina seda olukorda hetkel vaatan. Alustame sellest, mida oma investeerimisportfelliga peale hakata.

Erinevad lähenemised

Alustuseks nii palju, et kui sa oled kinnisvarainvestor, siis täna sa ilmselt hinnalanguse pärast liiga palju ei muretse.1 Võib olla tõusvad intressimäärad võiksid mõtteainet pakkuda (sh ettevõtte alt tegutsedes laenude refinantseerimise tähtajad ja tingimused), aga paljudel vist siiski suurim mure hetkel see, et kuidas on praegu võimalik mõni mõistliku hinnaga objekt leida.

Või siis on probleemid ehituse ja remondikulude tõusuga seoses. Ehk kui siiani arvestasid, et igakuisest üürist jääb pisikene summa tulevikus korteri remontimiseks, siis täna ei pruugi sellest rahast jätkuda.

Hetkeseisuga siiski kahtlustan, et kinnisvarainvesteeringute pärast täna liiga palju ei muretseta. Eriti kui ostuhetkel arvestasid ilusti puhvriga vajalikud numbrid läbi. Peamiseid küsimusi tekib just seoses aktsiatega.

Mida teha aktsiatega?

Ma ei saa sulle öelda, mida sina oma aktsiatega tegema peaks. Esiteks sellepärast, et mul pole tervikpilti sinu olukorrast, sinu eesmärkidest ja plaanidest, mis seda kõike võiksid mõjutada.

Teiseks, kuskil on ka mingi seadus, mis sellist asja teha ei luba. Ilmselt põhjendatult, sest leidub ikka päris palju tegelasi, kes ei lähtuks sellistes soovitustes sinu huvidest (kuigi tundub, et see neid tegelasi siiski ei takista; ei hotelli fuajeedes, konverentsisaalides, internetis ega ka kaubanduskeskustes).

Küll saan jagada, kuidas mina mõtlen. Laias plaanis on minu portfellis kolme erineva lähenemisega ettevõtete osalusi:

  1. Laiapõhjalised indeksfondid.
  2. (Spekulatiivsed) üksikaktsiad.
  3. Börsivälised ettevõtted (Funderbeam ja otseinvesteeringud).

Laiapõhjalised indeksfondid

Nende puhul on asi suhteliselt lihtne. Tegemist on pikaajalise passiivse investeeringuga, mis tähendab, et nendega polegi vaja endiselt mitte midagi teha. Sõidavad turuga üles-alla kaasa, nagu strateegia ette näeb. Kui see tundub hirmutav, siis tasub meenutada, millel see investeerimisstrateegia baseerub.

Ajalooliselt on pikaajaliselt selline strateegia olnud enamike investorite jaoks parim lähenemine. See pikajaaline periood, mille põhjal selliseid järeldusi on tehtud, sisaldab muuhulgas näiteks I ja II maailmasõda, 20%+ intressimäärasid USAs koos karmi inflatsiooniga, mõnda pandeemiat, Külma sõda, paari tuumakatastroofi, mitmeid majanduslangusi, börsikrahhe ja veel kõikvõimalikke muid negatiivseid sündmusi, mida ette suudad kujutada. Täna toimuv ei ole selles valguses liiga eriline.

Kas see on garantii, et see lähenemine ka edaspidi toimib? Muidugi mitte. Mina lihtsalt ei ole näinud mõjuvat põhjust, miks seekord peaks oluliselt teisiti minema (olen aktiivselt otsinud).

Ja muidugi, kui mõni neist viimased 10a maailmalõpu kuulutajate äärmiselt ekstreemsetest stsenaariumitest tõesti saabub, siis raha ja investeeringud ei ole enam asi, mille pärast väga aega, mõtet ja jaksu muretseda oleks. Seega pole ka mõtet täna selles valguses investeeringute pärast muretseda.

(Spekulatiivsed) üksikaktsiad

Teine asi on üksikaktsiad, mida mul ka natukene leidub. Üldiselt ei kipu sellised investeeringud liiga hästi lõppema (statistika on jällegi üsna karm ehk üksikinvestorid jäävad tüüpiliselt kordades alla isegi neile fondijuhtidele, kellest peaaegu mitte keegi indeksfondi ületada ei suuda), aga mis teha, kui on selline kutsehaigus küljes.

Selliste investeeringute puhul tuleb eraldi üle vaadata, miks need ostetud said ja kas täna on selles valguses midagi muutunud. Näiteks on mul paari ettevõtte aktsiaid natuke, mille puhul on tegu pikaajaliste panustega headesse ettevõtetesse. Need ettevõtted on ka täna endiselt head, nii et müümiseks otseselt põhjust ei ole. Võimalik, et mõnel juhul on hoopis millalgi hea hetk juurde osta.

Samas oli mul ka paar sellist positsiooni, mille puhul panustasin ühel või teisel põhjusel pigem lühiajaliselt hinnatõusule. Turu puhul, kus kõik langeb, on üsna kindel, et seda tõusu niipea näha ei saa või näeb alles peale -50% langust. Seega need aktsiad läksid (üldiselt kahjumiga) müüki.

Börsivälised ettevõtted

Siin kehtivad samad põhimõtted, mis üksikaktsiate puhul. Kui midagi (peale osakuhinna) on oluliselt muutunud võrreldes selle ajaga, mil investeeringu tegid, siis võiks väljumist kaaluda. Muul juhul aga on pigem endiselt tegemist samade ettevõtetega ja investeerimishüpotees kehtib edasi.

Üks oluline erinevus siiski on. Paljudel juhtudel ei pruugi väljumine isegi parima tahtmise korral olla realistlikult teostatav, nii et tihtipeale pole siin mõtet midagi vaadata, enne kui mõni uus raha kaasamise voor või pankrotimenetlus saabub 🙂

Kokkuvõtteks

Paar teemat oli veel, millest tahtsin kirjutada, aga see kiri kiskus juba niigi pikaks. Hea kui keegi üldse lõpuni jaksab lugeda. Kirjutan lähipäevil ilmselt teise kirja veel.

Seniks aga kuulan hea meelega, kuidas sina praeguses hetkes mõtled ja tegutsed? Mis tekitab küsimusi/muremõtteid? Mida minu siin välja toodud mõtetest arvad?

Kiri #2 – Turu ajastamine

Kui sa eelmist samateemalist kirja pole lugenud, siis soovitan kõigepealt seda vaadata. Siin mõned täiendavad mõtted eelmise jätkuks.

Müün maha ja ostan põhjast tagasi

Üks populaarne lähenemine selliste languste puhul on see, et müün aktsiad maha ja ostan pärast põhjast soodsamalt tagasi. Teoorias on see väga lihtne ja loogiline. Graafikut vaadates tundub ka täiesti tehtav. Noh, vähemalt tagantjärele graafikut vaadates.

Praktikas aga pigem hästi ei kipu lõppema. Küll kipub see müük liiga hiljaks jääma, ost liiga vara toimuma (peale ajutist tõusu, mis taas languseks pöörab) või samuti hilja peale jääma. Lõpptulemus tuleb seega keskmiselt hoopis kehvem.

Näiteks, kas see reedene aktsiaturgude tõus tähendas nüüd languse lõppu või oli lihtsalt ajutine tagasipõrge? Mina ei tea, aga vaatame, kas kamba peale kokku suudame ette ennustada? Vasta siin, mis sa arvad.

Ühesõnaga, mina isiklikult ei panustaks sellele, kui sul ei ole just kas:

a) põhjalikul analüüsil baseeruvat konkreetset strateegiat, mis ajalooliselt on hästi toiminud (sh andmete peal, mida selle strateegia loomiseks ei kasutatud) või

b) pikajaalist kogemust sellise ajastamise edukalt tegemisega (ei, 2-aastane investeerimiskogemus ei kvalifitseeru pikajaaliseks)

Lihtsalt sedasi umbmäärase mõttega, et ostan põhjast tagasi, ei maksa mütsiga lööma minna. Tõsi, nii mõnigi kord võib ka vedada, aga vedamise peale investeerimisstrateegiat vast luua ei tasu.

Kui sul polnud investeerimishüpoteesi

Kirjutasin üksikaktsiate teemal, et kui olukord on muutunud ja minu investeeringu tegemise põhjus ei tundu enam realistlik, siis müün need aktsiad maha. Siin aga tekib päris paljudel probleem. Ostud on tihtipeale tehtud ilma igasugust hüpoteesi omamata või vähemalt mitte teadlikult mõeldud hüpoteesiga.

Kui sina oled üks neist, siis ära muretse, sa pole ainus. Olen selliseid näiteid väga palju kuulnud ja isegi aeg-ajalt kipun siiani seda tegema selliste spekulatiivsete positsioonidega. Algajate puhul arvan, et see on lausa täiesti tavaline. Parem teha väikeste summadega mingi tehing ära, kui hakata muretsema, et mis hüpoteese siin veel seadma peaks ja kuidas.

“Kui sa ei tea, kuhu lähed, siis viib iga tee su kohale.”

Lewis Carroll

Ainus probleem sellega on see, et kui sa ei tea, miks mõnda aktsiat ostsid, siis on ka väga raske öelda, kas peaksid selle nüüd maha müüma, edasi hoidma või sootuks koguni juurde ostma. Umbes nagu see Lewis Carrolli tsitaat: “Kui sa ei tea, kuhu lähed, siis viib iga tee su kohale.”

Näiteks võiks investeerimise põhjuseks olla soov dividende saada (kui selgub, et firma neid enam ei maksa, siis järelikult on midagi muutunud), arvamus, et ettevõtte finantsnäitajad hakkavad tõusujoones liikuma (kui on langemas, siis jällegi mõtteainet) või panus sellele, et keegi teine on lähiajal valmis aktsia eest oluliselt rohkem maksma (langeval turul taaskord mitte kõige realistlikum).

Ilma ühtegi hüpoteesi omamata võib siin aga ehk abiks olla see, kui küsid endalt: Kui mul seda aktsiat ei oleks, kas ostaksin seda täna?

Kui vastus on “jah”, siis mõtle igaks juhuks ka, miks ja võid vast juurde osta. Kui vastus on “ei”, siis ilmselt oleks aeg maha müüa ja midagi sellist asemele otsida, mida ostaksid. Kui vastus on “ei tea”, siis on sul ikka üks parajalt segane situatsioon. Ehk tuleb münt appi võtta 🙂

—-

Läks taaskord juba pikale, nii et ülejäänud teemad jäävad mõne hilisema kirja jaoks.

Kiri #3 – Millal ei saa turuga kaasa sõita?

Kui sa eelmisi samateemalisi kirju pole lugenud, siis soovitan kõigepealt neid vaadata. Siin mõned täiendavad mõtted eelmiste jätkuks.

Kõigepealt. Eelmise korra rahvaennustus facebooki grupis läks üsna hästi täppi vist. Korraks küll tundus, et turud hakkasid tõusma, aga nüüd on jälle päris punased olnud edasi.

rahvas ennustab surnud kassi põrget

Sel korral toon välja paar olukorda, millal minu eelnevalt välja pakutud lähenemised ei tööta või nende rakendamine ei pruugi väga mõistlik olla. Kui sul mõni idee lisaks tuleb, siis oled taaskord teretulnud neid minuga jagama.

Sa oled tarbimisfaasis või sellele lähedal

Üks suurem olukord, kus lihtsalt turgudega kaasa sõitmine ei pruugi toimida, on see, kui sa oled tänaseks juba n-ö tarbimisfaasis või lähiajal sinna jõudmas. Teisisõnu, sa kasutad oma investeeringuid igapäevaste kulude katteks või plaanid seda peagi tegema hakata. Olgu siis pensionipõlve kontekstis, finantsvabaduse nautimise näol või lihtsalt ajutiselt nn minipensioni harrastamiseks.

Kui sul on need plaanid eelnevalt ilusti läbi mõeldud ja rakendad selliseks olukorraks mõeldud asjakohaseid lähenemisi, siis tegelikult tänane aktsiaturu langus ei tohiks otseselt probleemiks olla. Enamus mõistlikke pensioniplaani lähenemisi arvestavad sellise stsenaariumiga ja sageli ka oluliselt mustema näitega, kui vähemalt siiani praeguseks börsidel toimub.

Olen näiteks muuhulgas tutvustanud sarnaseid erinevaid lähenemisi mentorluse raames. Hea meelega aitan ka edaspidi.

Kui sa aga sellist plaani teinud pole ja lihtsalt võtad aktsiatest igakuiselt järjest raha välja, siis võid sellise lähenemisega oma portfelli väga ruttu tühjaks “süüa”.

Sa kasutad võimendust

Kuigi pikaajaliselt on ajalooliselt aktsiaturuga üles-alla kaasa sõitmine andnud väga hea tulemuse, siis seda on väga keeruline teha olukorras, kus oled investeeringuid teinud laenuga (kasutanud võimendust).

Kui võimendust on palju ja/või aktsiate väärtus kukub suuremas mahus, siis võib ühel hetkel saabuda selline “tore” asi, nagu margin call. See tähendab lihtsustatult, et kui sul piisavalt kiiresti pole kontole lisaraha juurde kanda, müüakse sinu aktsiad põhjast maha ning tulevast hindade taastumist sa kaasa teha enam ei saa (sul pole enam ei aktsiaid ega raha).

Ehk võimendust kasutades tasub alati arvestada, et halvemal juhul võid kaotada kogu investeeritud raha ja mõnel ekstreemsemal juhul võid koguni rohkem kaotada, kui sul kontol raha oli. Teisisõnu, jääd ilma oma investeeringust ning jääd veel lisaks ka võlgu.2

Tõusval turul on võimendus tore ja juba hakati siin isegi algajatele seda propageerima. Langeval turul võib see aga väga valusalt hammustada (tean ka omast kogemusest :)). Seega tasub võimenduse kasutamist pigem oluliselt piirata. Eriti kui portfellis on sellist äkilisemalt kõikuvat kraami.

Võimendus ja kinnisvara

See kehtib ka kinnisvara puhul. Siin on see küll igapäevaselt veidi leebema mõjuga, sest keegi ei käi reaalajas su kinnisvara väärtust ümber hindamas ja vaatamas, kas oleks lisatagatisi vaja või mitte ega nõua laenuraha ootamatult koheselt tagasi. Küll aga võib selline probleem tekkida siis, kui sa langeval turul millegipärast jääd laenumaksetega hätta või kui kasutad ettevõtte alt laenu.

Viimasel juhul on tüüpiliselt laenugraafik pikem kui laenuleping, nii et keset laenugraafikut tuleb laen uuesti refinantseerida. Kui selleks ajaks on näiteks kinnisvara väärtus liiga palju kukkunud või sinul finantsseis kehvemaks läinud, siis võib ka siin selle võimenduse eest valusalt pihta saada. Ehk tuleb hoolega ikkagi oma võimenduse suurust ja finantsvõimekust jälgida ning riske juhtida ja vajadusel vähendada.

Kinnisvara puhul võivad muidugi tagajärjed olla oluliselt valusamad, kui portfell võimendusega õhku lendab. Summad on tüüpiliselt juba täiesti teistes suurusjärkudes. Kinnisvarakrahhi järel ikka oli neid inimesi, kes ka veel ligi 10 aastat hiljem endiselt oma võlgu tagasi maksid, sealjuures tihtipeale isegi ilma seda kinnisvara enam omamata.

Investeeringud häirivad su ööund

Kolmas olukord, kus langustega kaasa sõitmine ei pruugi olla liiga hea mõte, on situatsioon, kus investeeringute langus on hakanud juba sinu ööund häirima või tekitab muidu sulle ebamõistlikult palju ärevust. Võib olla hakkab lausa muid tegemisi elus segama.

Üks soovitus sellises olukorras on see, et müü portfellist nii palju maha, et uni enam ei oleks häiritud. Kuigi sellel mõttel on jumet, siis isiklikult näen, et see on asjakohane ainult kogenuma investori jaoks. Alustaval või alles hiljuti investeerimisega kokku puutunud investori jaoks ei pruugi see lähenemine liiga mõistlik olla.

Miks nii? Sest sellel hirmul võib olla mitmeid põhjuseid ja nii mõnelgi juhul tasub pigem tegeleda nende põhjustega, mitte automaatselt pikaajaliste investeeringute müümisega. Kuigi müük oleks justkui lahendus ka siis, võib selline lahendus viia selleni, et probleem hakkab tulevikus uuesti ja uuesti korduma. Ravid sellega justkui sümptomeid, mitte juurpõhjust.

Näiteks võib hirm tuleneda sellest, et:

  1. Oled teinud börsile lühiajalise horisondiga investeeringuid, mida sul juba 1-2 aasta pärast kindlasti vaja läheb. Nüüd aga on mure, et 1-2 aasta pärast seal enam ei ole seda summat, mida sul kindlasti vaja oleks.
  2. Oled investeerinud raha, mida sul üleüldiselt vaja läheb. Näiteks meelerahufondi või suuremate kulutuste jaoks jooksvalt vajaliku raha või oled üks neist inimestest, kes palgapäeval suure hurraaga suurema summa börsile suunab ja kuu lõpus sealt osa tagasi peab näpistama.
  3. Oled oma investeeringutega võtnud liiga suurt riski, mida sa ei talu või mida sinu investeerimishorisondi/-eesmärkide juures ei tohiks võtta.
  4. Sinu riskitaluvus on liiga madal, nii et iga väikseimgi langus ajab juba ärevile.
  5. Sul on teadmistest puudu. Teadmatus põhjustab paljude jaoks päris palju ärevust ja hirme. Suur osa sellest asjatult.

1.-3. punkti puhul võib aktsiate müük olla osa täiesti asjakohasest lahendusest. Kuigi sellele peaks järgnema ka oma teadmiste täiendamine, et edaspidi sama reha otsa ei satuks.

Kas hallata riski või riskitaluvust?

Riskitaluvuse puhul aga olen regulaarselt täheldanud, et asi ei ole mitte liiga suures riskis, vaid liiga madalas riskitaluvuses või teadmatusest tingitult oma peas riskide üle võimendamises. Need, kes võtavad ebamõistlikult palju riski, on pigem just vastupidiselt liigselt enesekindlad ja ei taju seda riski.

Enamus inimesi, kes kardavad börsil 10 € kaotada, riskivad igapäevaselt vabatahtlikult liikluses enda ja teiste eludega nii kiirust ületades kui ka möödasõite ja muid ebavajalikke manöövreid sooritades. Ühtlasi kardavad väga vähesed poes impulssostudele ligi 100% garanteeritud kaotusega kümneid või mõnel juhul sadu eurosid kulutada.

Seega mõte, et müü investeeringud maha, kuni enam ei karda, viiks mõnikord selleni, et müüaksegi kogu investeerimisportfell maha ja halvemal juhul lihtsalt tarbitakse raha ära (ca 100% kaotus vs börsil ajutine -30%…-50% langus). Seda sai pensionireformi ajal kohe päris suures mahus näha.

Väga paljudel juhtudel on mõistlikum hankida juurde teadmisi, et teadmatusest tingitud hirmu vähendada ja ennast selle hirmu vastu võimalikult turvalisel moel n-ö desensitiseerida ehk sellega harjuda. Hirmust saame tavaliselt võitu ikka peale hirmutava olukorra ületamist, mitte enne lihtsalt oma peas sellele mõeldes.

Infodieet ja kindlustunde loomine

Abiks võib siinkohal olla ka enda jaoks mingil määral infodieedi kehtestamisest. Selle asemel, et jälgida paanikat külvavaid uudiseid ja pidevalt punaseid börsinumbreid, tee sellise info jälgimises paus (eeldusel, et sul pole võimendust jms kraami, mis regulaarset jälgimist nõuab).*

Vaata üle ja loo omale vajalik rahaline puhver kõige mustemateks stsenaariumiteks. Sea oma rahaasjad korda. Hangi vajadusel riigi poolt soovitatud nädalane toidu- jms varu ja kaitse ennast muul moel kõige äärmuslikemate riskide vastu. Kui tead, et isegi kogu börsi totaalse hävingu korral on sul endiselt toit, eluase, riided ja arved mõistlikuks perioodiks mureta, siis ehk ei põhjusta ka börsil kõikumised nii suurt ärevust enam.

—-

Ikka ei jõudnud veel esimeses kirjas planeeritud mõtetega lõpuni, nii et oota vähemalt ühte kirja veel. Inflatsioon ja sõjad täitsa kajastamata siiani.

*Kui jälgid mõnda neist aastakümneid järjest pidevaid krahhe ja katastroofe kuulutavatest “influentseritest” ja “gurudest”, siis tee omale teene ja lõpeta see kohe ära. See on kasulik samm nii sinu vaimse tervise kui ka sinu rahakoti huvides.

Kiri #4 – Inflatsioon ja sõdade mõju

Neljanda kirjani ma tookord ei jõudnudki, sest see oleks liiga mahukaks läinud. Selle asemel rääkisin sõdade mõjust investeeringutele erinevate ajalooliste näidete põhjal RahaKlubi videokõnes (salvestus liikmetele kättesaadav) ja inflatsiooni kohta kirjutasin selle mahukama artikli siin.

Kiri #5 – Säästumäärast rasketel aegadel

Panid ennast kunagi 1% väljakutsele kirja. Kuidas sellega edeneb?

Tahtsin lihtsalt välja tuua, et tagasilöögid on ka selles väljakutses täiesti ootuspärased ja loomulik osa sellest. Kui sinu kulud on sarnaselt üldisele inflatsioonile aastaga üle 20% tõusnud, siis on täiesti mõistetav, et ei suuda igakuiselt oma säästumäära 1% võrra tõsta. Võib olla oled koguni pidanud säästumäära vähendama.

Loodetavasti sa ei lase ennast sellest siiski heidutada. Selliseid tagasilööke tuleb ette. Kui seda ei põhjusta ebatavaliselt kõrge inflatsioon, siis võib seda tekitada mõni ootamatult suur kulu, sissetuleku ajutine kadumine või langus või mõni muu ootamatus. Juhtub.

Positiivsest küljest vaadates on see säästumäära tõstmine olnud loodetavasti üks teguritest, mis aitab praeguse olukorraga paremini toime tulla. Nii selles osas, et kulud on väiksemad kui ka selles osas, et mingil kujul on sul rohkem sääste, kui muidu oleks.

Tagantjärele tasa tegemine?

Samuti ei ole mõtet punnitada võimalikku puudujääki tagantjärele tasa teha. Kui tahtsid 15% kõrvale panna, aga eelmisel kuul panid mingil põhjusel ainult 10%, siis ära püüa nüüd kohe 20% välja pigistada, et uuesti “järjele” saada. Selline lähenemine lõpeb harva hästi.

Palju tõenäolisem on, et see jälle ei õnnestu ja isegi kui paned 18% kõrvale, tunned, et ebaõnnestusid. Sedasi jätkates kasvab see eesmärk lõpuks nii suureks ja pidev ebaõnnestumine sööb motivatsiooni nii ära, et on tõsine oht sootuks väljakutsest loobuda.

Märksa mõistlikum on lihtsalt jätkata samast kohast, kus pooleli jäi. Muidugi olukorras, kus raskusi tekitanud põhjus on püsivam (näiteks 20% tõusnud hinnad), oleks ka mõistlik vajadusel uus algpunkt omale valida. Võib olla peakski siis 15% asemel uuesti 10% pealt alustama ja vaikselt 1% haaval tõsta katsetama.

Igaljuhul, edu ja püsivust!

Täiendavad kommentaarid

1 See olukord on nüüd 2023. aasta alguseks veidi muutunud. Kinnisvarainvestorid saavad samuti kõrgemat euribori ja kinnisvarahindade langust tunda. Kui tegid tehinguid viisaka puhvriga ja pikaajalise horisondiga, siis muidugi ei tohiks suuri probleeme ka tänase seisuga olla. Lihtsalt tootlus tuleb alla. Kui keegi on pidanud oma ärilaenu tänases olukorras refinantseerima, siis võiks kommentaarides ka seda kogemust jagada.

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.