Categories
Tulude suurendamine: ettevõtlus, lisatöö, produktiivsus

Kuidas autoga lisaraha teenida? Autolevi

Kui varasemalt olen pigem viidanud sellele, kuidas auto omamine on enamike jaoks liigne luksus, mis nende sissetulekute juures ennast ei õigusta, siis seekord vaatame, kuidas auto abil veidi lisaraha teenida ja kulu vähendada või sootuks plussi jõuda (et hakkaks ennast õigustama).

Disclaimer: Kuna isiklikult ei ole auto omamiseks veel piisavalt mõistlikku põhjendust leidnud, siis ei ole ka ühtegi siin mainitud meetodidest ise proovinud. Seega tee eelnevalt oma kodutöö ise ja kui omad siinkirjeldatud ettevõtmistega seoses kogemusi, siis ole hea, jaga ka kommentaariumis teistega.

Auto on enamike inimeste jaoks kodu ostu järel üheks teiseks suurimaks ostuks. Ja mitte ainult ostuks, vaid samal ajal ka üheks suurimaks kuluallikaks, sest auto omamine ja kasutamine toob endaga kaasa igakuise märgatava kulu.

Käesoleva postituse mõte on anda ideid selle kohta, kuidas oma auto abil pisut lisaraha teenida ja selle kulu mõju vähendada või teenida pisut lisaraha, mida siis edaspidi investeerida saaks.

Varasemalt olen kirjutanud samal teemal sellest, kuidas Uberi ja Taxify abiga oma autoga lisaraha teenida.

Inimeselt inimesele autorent

2012. aasta 6. märtsil pakkusin ühes privaatses ettevõtjate foorumis inspiratsiooni otsinud alustavatele ettevõtjatele välja sellise äriidee:

Idee tuli sellistelt ettevõtmistelt nagu zipcar ja whipcar.

Põhimõtteliselt siis lugu järgmine, et keskmine inimene kasutab oma igapäevategemistes autot ca 8% ajast ja ülejäänud aja auto seisab niisama. Samas arvestades seda summat, mis tavaliselt auto eest välja käiakse, on see nii mõnegi jaoks tegelikult jube suur väljaminek jube väikse aja eest.

Lisaks on paljudel majadel probleemiks, et majade ees on nii palju autosid, et ei mahu parkima kuskile. Ühesõnaga, autode hulk aina kasvab.

Idee siis selline, et luua keskkond, mis toob kokku inimesed, kes on nõus oma autot välja rentima kellelegi mingiks ajaks ja inimesed, kes tahavad mingitel kindlatel aegadel autot rentida, kuid ei taha seda osta. Whipcar näiteks laseb autoomanikel ise rendihinnad määrata, teeb juhtidele taustakontrolli (kindlad piirangud seatud), pakub sellist kindlustusdiili, et kui rentija avarii teeb, siis omaniku kindlustusmakse ei tõuse jmt.

Usun, et ideel võiks ka Eestis täitsa jumet olla, kuna kasutajamugavus on päris hea ja hinnad võivad ka täitsa tarbijasõbralikule tasemele tulla.

Hetkel põgusalt guugeldasin juba eksisteerivaid autorente ja ühtegi sellise ideega varianti ei leidnud. Enamik on endiselt sellised, kus tellid auto, teed lepingu, sõidad ja viid auto tagasi. Mõningal juhul tullakse ka ise autole järgi. Samuti on miinimum aeg rentimiseks 1 päev ja hind suhteliselt krõbe, nii et igapäevasteks sõitudeks ei tasuks kohe kuidagi ära.

Pisike video ka zipcar kohta:
https://www.ted.com/talks/robin_chase_on … _idea.html

Aasta aega hiljem avastasin sellise saidi nagu Buzzcar, mis praegusel hetkel suunab ümber Drivy lehele. Drivy tegutseb Prantsusmaal ja Saksamaal autorendi vahendamisega inimeste vahel (ühisrentimine? 🙂).

Ühesõnaga, sarnaselt ühisrahastusele tuuakse kokku inimesed, kellel on auto, mis mingi aja seisab kasutult ja inimesed, kes sooviksid mingil ajahetkel autot rentida.

2013. aasta lõpuks jõudis sarnane idee ka lõpuks Eestisse ja sündis Autolevi.

Autolevi abil oma auto rendile

Inimeselt inimesele autorent läbi Autolevi

Artikli kirjutamise hetkel on Autolevi platvormil üleval üle 200 auto, mida on välja laenutatud enam kui 700 korral.

Selleks, et teada saada, kuidas sina sellest kasu võiksid saada, võtsin ühendust Autolevi esindaja Tauriga, kes minu küsimustele vastas:

Millised on nõudmised auto ja/või autoomaniku osas? Kas on mingeid piiranguid?
Auto peab olema väga heas sõidukorras. Läbinud kõik seadustega nõutud tehnilised ülevaatused ja omama kohustuslikku liikluskindlustust. Selle võib ka lisada autole rendi alguses.

Sõidukiomanik peab olema laitmatu taustaga. Peaksid puuduma erinevad võlgnevused, kirjed karistusregistris ja olema aus ning abivalmis inimene. Siinkohal piiranguteks ongi kõik see, mis läheb eelpool nimetatud nõuetega vastuollu 🙂

Kui palju on võimalik teenida ja kui palju praegu keskmiselt liikmed kuu ajaga teeninud on?
Parimad näited on ühe autoga kuuga teenistust 250 – 500 EUR kätte võttes maha meie teenustasud. Kuid on ka autoomanike, kelle teenistus on kuus 10-20 EUR. Keskmine autoomanik teenib orienteeruvalt 70 EUR/kuus.

Mis on autoomaniku kohustused peale seda, kui ta oma auto on süsteemi lisanud?
Kui auto on süsteemis avalikustatud, siis jääb autoomanikul üle oodata broneeringuid. Kui tuleb broneering, siis tuleb sellele esimesel võimalusel reageerida. Olgu vastus taotlusele siis positiivne või negatiivne, aga oluline on anda vastus.

Millist infot autoomanik rentija kohta näeb ehk mille põhjal ta saab otsustada, kas vastus peaks olema positiivne või negatiivne?
1. Varasemat tagasisidet ja reitingut.
2. Juhiloa olemasolu.
3. Profiilipilti.
4. Mõnda sotsiaalmeedia linki.
5. Autolevi poolne hinnang, kas meie hinnangul on kasutaja usaldusväärne või mitte. Meie teostame juba põhjalikuma taustakontrolli.
Lisaks on alati võimalus ka iseseisvalt inimese kohta infot otsida.

Kuidas auto rendile andmise ja tagasisaamise protsess toimub?
1. Autoomanikule laekub broneering meie internetikeskkonnas ning lisaks saab ta teavituse e-postile ja SMS-i teel. Kui ta selle broneeringu aktsepteerib, siis tekib rentijal võimalus selle eest tasuda pangalingi kaudu.
2. Kui rentija on selle eest tasunud, ilmuvad mõlemale osapoolele nähtavale kontaktid.
3. Võetakse omavahel ühendust põhimõttel, kes ees, see mees.
4. Saadakse kokku ja antakse auto üle.
5. Rent lõppeb, saadakse uuesti kokku ning tagastatakse auto.
6. Jäetakse tagasiside tehingu kohta.

Mis saab juhul, kui rentija ei tagasta autot õigeaegselt? Jääb näiteks päeva võrra hiljaks.
Sellist asja pole juhtunud. Pigem ~15 minutilised kõikumised. Kui nt päev või paar hilineb, siis üldjuhul tehakse selle kohta broneeringu pikendus.

Millised ohud inimestele auto välja rentimisega kaasnevad?
Näiteks võib rentija saada autoga kiiruskaamera trahvi, kuid seda on võimalik lihtsa vaevaga ümber vormistada. Samuti võib kogemata juhtuda mõni liiklusõnnetus ning autot peab hiljem remontima. Mõlemad nimetatud juhtumitest on pigem harv nähtus, rentijad on üldjuhul hoolsad ja heatahtlikud.

Mis juhtub musta stsenaariumi korral, kui auto varastatakse või lõhutakse või juht satub sellega õnnetusse?
Tänapäeval on autode vargustemäär väga madal ning ei saa lugeda aktuaalseks probleemiks. Autolevi teostab ka kasutajatele taustakontrollid, mis sellised pahalased süsteemist välistab.

Kui auto lõhutakse pahatahtlikult, siis katab kahjud rentija.

Kui juht satub õnnetusse, siis korvab kulud liikluskindlustus, kaskokindlustus või rentija. Autolevil on ka omaette liikluskindlustus tehtud.

Kas on ka mõni selline stsenaarium juba juhtunud? Kui jah, siis kuidas see lahenenud on?
Selliseid juhtumeid on tulnud ette, aga õnneks vähe. Need ongi lahendatud täpselt selliselt nagu eelmises vastuses sai kirjeldatud. On olnud nii kindlustusjuhtumeid, kui ka neid, kus rentija peab ise tasuma kulud.

Kas on mingid konkreetset tüüpi/liiki autod, mida rentijad enim eelistavad?
Kõige rohkem renditakse sõidukeid vanuses 5-15 aastat. Peamiselt sõiduautosid. Tihti otsitakse ka 7-kohalist sõidukit. Eelistatuimad margid on Volvo, Audi, Volkswagen, Škoda, Toyota, Mazda. Kindlasti läheksid ka teised margid hästi kaubaks, aga paraku just teiste markide omanikud kipuvad autode väärtust üle hindama. Kõrgem rendihind võibki ilmselt olla põhjuseks, miks teisi marke nii palju ei eelistata.

Millal autoomanik oma renditasu kätte saab?
Autolevi teostab autoomanikele väljamakseid kord kuus hiljemalt kuu kolmanda nädala jooksul ning väljamakse toimub kõigi selleks ajaks lõppenud tehingute pealt teenitud tulu ulatuses.

Kas välja makstav tulu on enne või peale makse, st. kas võtate tulumaksu selle pealt juba maha?
Autolevi ei tegele tulude maksustamisega.

Kas on võimalik autot välja rentida ka läbi juriidilise isiku?
Jah, on küll.

Kokkuvõtteks

200 autot ja 700 rentimist ei ole kindlasti mingi üüratu suur maht ja kogemustepagas, mille põhjal mudeli kohta lõplikke järeldusi teha, aga esmapilgul tundub idee ju päris hea?

Arvestades, et auto seisab valdava osa ajast kasutuna ja aktiivsemad rentijad teenivad seal isegi üle paarisaja euro, siis võiks nii mõnegi jaoks päris arvestatavaks lisatuluks ju olla küll. Ühtlasi on see ka omajagu väiksema ajakuluga kui inimeste sõidutamine Uberi või Taxify kaudu.

See, et midagi hullu autodega pole siiani juhtunud, ei tähenda kindlasti, et seda ka kunagi ei juhtu. Kuigi senist statistikat võiks ilmselt mingil määral rahustavaks näitajaks pidada. Sellegipoolest, tasub taaskord ka riskid enda jaoks eelnevalt läbi mõelda ja lisaküsimuste korral kindlasti uurida.

Kuidas sulle tundub, kas tasub proovida? Või kui oled juba proovinud, siis millise tulemusega?

10 replies on “Kuidas autoga lisaraha teenida? Autolevi”

Olen Autolevis autot välja rentinud mitmeid kordi. Auto kuulub oma ettevõttele siis selle eest laekuva tasu kannab Autolevi suhteliselt kiiresti firma arveldusarvele (c nädala jooksul peale rendiperioodi lõppu). Viimasel ajal pole viitsimist olnud asjaga tegeleda. Toon näite:

Kasutaja A soovib rentida autot üheks ööpäevaks. Mina olen rendihinnaks määranud 50.- euri. Kasutaja teeb sõidukile broneeringu, sobivuse korral mina nõustun sellega ja seejärel tasub kasutaja Autolevi arvele 40.- euri. Leping on sellega sõlmitud ja auto üleandmise ning vastuvõtmise saab juba täpsemalt kokku leppida (peale tasumist näeb kasutaja tel nr). Seni on kõik OK!

Nagu leping ette näeb, kuulub % renditasust Autolevile. Ehk peale rentimist kannab Autolevi minu ettevõtte arvele summa 37,50. Et asi raamatupidamise poole pealt õige on, tuleb minu ettevõttel esitada arve Autolevile selle väljamakse kohta summas 37,50.
Kuna ettevõte on KM kohuslane siis sisaldab see arvesumma juba ka käibemaksu. Tegelik teenistus on tiba üle 31 euri.

Tavaliselt võetakse autot ikka sõitmise eesmärgil ja sellest 31 eur tuleks maha arvestada veel hooldus, amort, rehvid jne.

Aga mis seal vinguda 🙂
Äri on äri!!! Kes tahab natuke lisaraha teenida, võimalus on olemas ja kasutage, endal on suurem vaimustus üle läinud. Ehk eraisikuna on asjal rohkem jumet.

Nii on õige:
Kasutaja teeb sõidukile broneeringu, sobivuse korral mina nõustun sellega ja seejärel tasub kasutaja Autolevi arvele 50.- euri.

Vabandust

Käibemaks võib tõesti konkurentsi mõttes halvasti mõjuda, sest pead kas selle jagu kõrgema hinna panema (mis tähendab, et saad ilmselt vähem kliente) või saad selle võrra vähem tulu.

Muidugi KM-ga kaupu/teenuseid ostes saad selle siiski tagasi?

Ühesõnaga, teoreetiliselt saab kombineerida nii- ja naapidi. Kui on ettevõte, mis ei ole KM-kohuslane ja ei tarbi väga teenuseid KM-kohuslastelt, siis see sobiks ilmselt sellise mudeli jaoks ideaalselt?

Eraisikuna tuleb tulumaks juurde minu teada, nii et selles võrdluses väga suurt võitu sinu KM-ga võrreldes siiski ei tule.

Selles mõttes tuleb muidugi igaühel mõelda, et tulud peaksid ka pikaajalised kulud ära katma jah.

Passiivset tulu saab ka teenida kui paned oma autole reklaamkleepsud. Wowotto oli see mida mina kasutasin ja jäin rahule 🙂
25€ kuus, kantakse pangakontole.

Endal kogemusi ei ole veel kuid ilmselt peale lubade saamist autot ei osta vaid kasutan Autolevi teenust. Arvan, et kui nad rohkem reklaami teeks oleksid arvud ka tunduvalt suuremad.

Andke andeks, aga väga pinnapealne intervjuu, seletab kuidas asi töötab, aga omanik tahab detailsemalt teada. Näiteks:

* Kuidas teostab Autolevi rentija taustakontrolli? Mis andmebaase, andmeid kasutatakse? Või googeldavad niisama?
* Kuidas kindlustab Autolevi olukorra, kus rentija lõhkus auto ja peab maksma, aga kaob ära näiteks? Kas autolevi osutab õigusabi, kas autolevi viib ise vastavad protsessid läbi? Või blogib niisama “headest praktikatest” ja ei vastuta?
* Palju neid juhtumeid siis olnud on? Numbreid paluks. Väita, et “natuke on juhtunud” on väga kasutu info ja autolevi huvides moonutatud ilmselt, las igaüks ise otsustab numbrite põhjal.
* Kui on liisinguauto ja juhtub õnnetus, siis kas sellisel juhul tuleb juhtumit teisiti käsitleda?

Kindlasti tasub enne liitumist autoomanikuna Autolevi käest kõikvõimalikud sind puudutavad küsimused üle küsida. Samuti tasub asja tulususe puhul arvestada ka auto lisakulumisega tekkiva lisa rahalise kuluga.

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.