Kuidas kriis siiani minu investeeringuid on mõjutanud?

NB! Ükski allpool välja toodud mõte ei ole investeerimissoovitus ja seda ei tohiks ka vastavalt tõlgendada.

Kui algselt oli meil ainult covid-19 kriis, mis väga kiiresti pandeemiaks eskaleerus, siis veelgi kiiremini eskaleerusid kõikvõimalikud piiride sulgemised ja erinevad piirangud, mis majanduse suures osas üleöö seiskasid.

Ilmselgelt on see mõjutanud ka minu tegemisi ja investeerimisportfellis toimuvat.

Tulud on kokku tõmbumas

Esiteks jäid ära kõik organisatsioonide töötajatele tellitud koolitused ja kukkus seega ära sealt tulema pidanud tulu. Teiseks on juba osaliselt kokku tõmbunud, ja ilmselt teevad seda veelgi, ühisrahastusest laekunud tulud. Viimasest aga lähemalt allpool.

Õnneks jälgisin viirusega seotud teemasid juba üsna varakult ja lükkasin enda korraldatavaid koolitusi kevade pealt edasi, nii et ühtegi sellist üritust RahaFoorumlaste jaoks tühistama ei pidanud.

Positiivsest küljest andis aga eriolukord tõuke, et valmis teha indeksfondidesse investeerimise online kursus. Kaalun hetkel, kas teha ka investeerimise põhitõdede kohta midagi sarnases formaadis või võtta mõni muu teema käsile.

Aktsiad kukkusid…kolinal

Minu aktsiaportfell on siiani olnud suhteliselt väike, nii et valusalt siinkohal pihta ei saanud. Küll aga kukkusid korralikult nii II samba kui ka III samba pensionifondid.

Kuna mõlemi puhul on tegemist investeeringutega, mille horisont on vähemalt 30+ aastat, siis muretsemiseks põhjust ei näe ja langus und ei häiri.

Lisaks on tegelikult oma panust arvestades mõlemad enamus ajast plussis olnud isegi peale langust. III samba pealt sain ju 20% tulumaksutagastust ja II sambasse lisati minu panusele lisaks sisuliselt 200% sotsiaalmaksu arvelt.

Küll olen riigipoolset käitumist vaadates hakanud natukene rohkem mõtlema, kas II samba riigistamise oht on äkki ikkagi piisavalt suur, et mitte seal päris pensionini istuda. Eeldusel, et seda raha saab sealt ühel hetkel välja hakata võtma.

Tütre indeksfondide portfell sai ka päris kõvasti pihta. Kukkus tubli kasumi pealt koguni miinusesse. Õnneks tundub, et tal on minu raamatu kapsaks lehitsemisest kasu olnud, sest juba kaheselt ei lähe see langus talle absoluutselt korda.

Üksikaktsiad tõid natukene kahjumit

Üksikaktsiaid ma suurt ei omanud. Sadakond Eftenit, mida Äripäeva ajakirjanik ükskord tuvastada ei suutnud (ilmselt kirjutasid mu nime jälle valesti…).

Kuna võtsin need peamiselt sellepärast, et Eften tundus üsna stabiilne ja endiselt mõistliku dividendiga koht, kust vajadusel kriisi ajal saaks vaikselt rahasse minna, siis nii ka suuresti tegin.

Paraku venitasin sellega liiga kaua ja müüsin suurema osa maha tükk maad peale esimest langust ja kahjumiga. Samas noppisin enda arvates mõned muud aktsiad soodsate hindade pealt. Täna ei tundu need hinnad enam üldse soodsad muidugi.

Iduettevõtete hinnad kukkusid 30%

Artikli kirjutamise seisuga on minu Funderbeami portfell ostuhindadega võrreldes kukkunud umbes 30%. Ka siin võtsin esimese languse peale enda arvates soodsalt väikese summaga positsioone juurde.

Muidugi mõni päev hiljem läks täitsa paanika lahti ja hinnad kukkusid korralikult edasi, jättes minu soodsa hinna taaskord pigem kallimaiguliseks.

Kuna tegemist on minu jaoks pigem pika horisondiga rahapaigutusega, mille puhul ma pole isegi eeldanud, et sealt varem raha kätte on võimalik saada, siis jällegi see hinnalangus mind ei häiri.

Üldiselt ei ole arvestanud oma igakuises bilansi arvutuses ei hinnatõuse ega langusi selle portfelli osa puhul. Likviidsus on nii või naa nii kesine, et isegi minu üsna väikeseid positsioone on raske ka headel aegadel kiiresti ilma hinda kõigutamata rahaks teha.

Kui mõni ettevõte reaalselt kirjutab, et nüüd hakkavad asjad hapuks minema, siis ilmselt teen mingi korrektuuri oma hinnangutes, aga seniks on see hinnakõikumine pigem lihtsalt infomüra.

Olen juba algusest peale olnud valmis selleks, et halvimal juhul kaob kogu see iduettevõtete portfell. Täna veel selliseid märke ei paista.

Ühisrahastuse laenud võtavad alles hoogu

Kui märtsis sai selgeks, et siin läheb ilmselt suuremaks jamaks ära, lükkasin oma ühisrahastuse portfellihaldurid seisma, et näha, mis siis saama hakkab ja milliseid positsioone oleks mõistlik edasi võtta.

Katsetuseks panin ka oma viimase paarieurose Estateguru laenu ilma juurdehindluseta müüki, sel ajal kui muudes portaalides järelturud olid juba suht umbes. Üllataval kombel osteti päris kiiresti ära.

Omarahas kõik nagu endine

Märtsi lõpu seisuga ei olnud minu Omaraha portfellis kriisist veel mingeid märke näha. Tootlus on sama ja viivises laenude osakaal samas suurusjärgus.

Küll olen kindel, et see mõju alles hakkab tulema. Esimesed märgid on juba näha. Tavapärase mõne üksiku pikendatud laenu asemel, on neid aprilli esimestel päevadel juba kümmekond tekkinud. Kõik on seejuures 5-aastase perioodi peale.

Senikaua, kuni sealt maksed edasi laekuvad, ei ole tootluse seisukohalt eriti hullu. Samas kahtlustan, et kriisi jätkudes jääb nii mõnigi maksete tegemisega hätta. Selle kajastumine portfellis võtab lihtsalt veel mõne kuu aega.

Kuna Omaraha puhul lähevad viivises laenud sundmüüki, siis tegelikult on tootluse seisukohalt parem, kui neid laene pigem pikendatakse.

Mintoses märgatav tootluse langus

Minu arvutatud XIRR kukkus Mintoses aprilli alguses eelmise kuuga võrreldes korralikult 11% pealt 10,2%-ni. Arvestades, et see on keskmine aastane tootlus kogu investeerimisperioodi peale, siis langus oli päris viisakas ja järsk.

Peamine tootluse languse põhjus on hetkel pending payment staatusesse kinni jäänud raha. Tükk aega olid peaaegu kõik tagasimaksed seal kinni ja esimese nädala eest ei teeni need intressi. Seega mõju tootlusele on märgatav.

Boonusena olin varasemalt ligi 20% rahast portaalist välja viinud. Nägin, et Kuetzali ja Envestio juhtumite peale hakkasid investorid väljuma ka teistest portaalidest. Seega eeldasin, et peagi näeme intresside tõusu. Seetõttu seadistasin oma intressid juba veebruari keskel kõrgemale ja ei saanud eriti uusi investeeringuid.

Sain ka probleemse laenukontoriga lõpuks pihta

Õnneks ei ole minu tootluse langus hetkel veel põhjustatud reaalsetest kaotustest. Siiani õnnestus mul kõiki probleemseid laenukontoreid vältida. Isegi Varks jäi napilt portfellist välja.

Eile tuli aga lõpuks teade ära, et Capital Service on samuti raskustes ja Mintose vaatlusnimekirjas. See moodustab artikli kirjutamise hetkel umbes 4% minu allesjäänud Mintose portfellist, nii et see raha on nüüd suurema riski all.

Kusjuures huvitav on seejuures, et tegemist on laenuväljastajaga, kes minu investeerimiskriteeriumitele tegelikult ei vasta. Kunagi 2019. keskpaiku lihtsalt otsisin vabale rahale mingit kohta ja tegin natukene kriteeriumites järeleandmisi, kuna neil oli ka teistega võrreldes omajagu kõrgem intress.

Saab siis nüüd näha, kas omad vitsad peksavad või läheb siiski õnneks seekord. Iseenesest pahatahtlikkust Capital Service poolt ei paista ja statistika põhjal teevad tagasimakseid ka Mintosesse endiselt edasi.

Lihtsalt tagasimaksete tempo on aeglane. Poolas kehtestatud korralikud piirangud uute laenude tasudega seoses saavad ka äri jätkusuutlikkusele kehvasti mõjuma. Loodetavasti pankrotiga asi ei lõppe, aga olen mõttes arvestanud, et see raha võib kõik lendu minna.

Mis veel minu Mintose portfellis ohumärgiga on?

Kui kokku paarikümne euro eest kunagi naljaviluks ostetud allahindlusega GetBucks ja ExpressCredit välja arvata, siis on veel paar suuremat laenuväljastajat, kuhu hetkel murepilved vaikselt kogunevad.

IDF Eurasia

IDF Eurasia, mida mul portfellis on päris arvestatavas mahus, sealhulgas mõnus kogus -12% või suurema allahindlusega järelturult ostetud laene. Nad on küll natukene Mintosele makseid teinud, aga see tundub viimastel päevadel päris kokku kuivanud.

Praegune kriis võib neid mitme nurga alt päris tugevalt vintsutada, nii et loen siinkohal riski päris kõrgeks. Juurde hetkel ei võta, kuni asi natukene selgemaks saab, kuigi järelturul on juba isegi -17% peal müüke näha.

Sõnum grupi juhilt oli muidugi väga rahustav ja enesekindla noodi pealt edastatud. Eks näis, kas suudavad oma lubadusi täita.

Creditstar (Monefit)

Teine väike murepilv koguneb Creditstari Eesti laenukontori Monefit Estonia OÜ kohal. Peaks nagu finantsi jaguma ja kõik, aga millegipärast nad ei tasu pending payment laene õigeaegselt. Keskmine viiteaeg on hetkel juba 13 päeva.

Saan aru, et neil oli vahepeal mingi tehniline tõrge, et laenude pikenemised läksid Mintoses kirja kui tagasimaksed. Oma portfellist suutsin ka ilmselt ühe neist laenudest leida, nii et äkki on need endiselt selles staatuses.

Samas on mul ka teisi laene seal endiselt õhus, mis oleks pidanud juba ammu tagasi ostetama. Näiteks üks istub seal pendeldamas juba 20. märtsist alates.

Umbes 70k EUR suurune makse laekus neilt Mintosele selle artikli kirjutamise käigus. Raha siiski liigub ja äri tundub endiselt toimivat, nii et liigselt muretsemiseks ei näe põhjust. Lihtsalt potentsiaalne ohumärk, kui maksetega kaks nädalat viivitatakse.

Minu ülejäänud vähegi suuremad positsioonid Mintoses tunduvad hetkel maksetega graafikus püsivat.

Kokkuvõtteks

Suures plaanis võib öelda, et portfell on kriisiga juba pihta saanud. Samuti on tublisti pihta saanud sissetulekud nii ära jäänud koolituste kui ka investeeringute tootluse näol.

Ühisrahastus on see-eest siiani üllatavalt hästi vastu pidanud. Olen teadlikult vältinud enamus uusi ja kahtlasemaid portaale ning seniste uudiste valguses on see ka ennast ära tasunud. Küll olen mõne laenukontoriga Mintoses juba vaikselt pihta saanud.

Samas, nagu ka meililistis olijatele märtsis Mintose osas kirjutasin, siis see on alles algus. Usun, et reaalseid mõjusid hakkame ühisrahastuses nägema alles mõne kuu pärast.

Ja kuigi börsid on juba mitu päeva optimistlikult rohelised, siis mul on vähemalt isiklikult küll raske uskuda, et see langus nüüd lõppes. Reeglina ei ole ma muidugi turuliikumiste ennustamises eriti täppi pannud, nii et kes teab.

PS! Mu spekulatiivne BTC positsioon sai ka langusega aktsiatele sarnaselt pihta ja praegu on aktsiatega sarnaselt tõusu peal. Tundub, et hind käitub küll väga aktsia moodi, mitte ei kaitse krahhide eest.

Kuidas sinu portfell siiani vastu peab?