Tavaliselt piisab sellest võrdlusest, mida kirjeldasin “Kuidas valida pensionifondi?” artiklis. Väga suure tõenäosusega on iga passiivne indeksisse investeeriv fond parema pikaajalise tulemusega kui sama agressiivse strateegiaga aktiivselt juhitud fondid.
Raske öelda, miks Pensionikeskuse statistikas ja põhiteabe dokumentides ei kuvata kõigi fondide tootluseid automaatselt indeksiga võrdlusega. Tundub nagu elementaarne ja oluline info, mille põhjal kliendid otsuseid saaks teha.
Mõnikord võib siiski tekkida tahtmine oma valikut põhjalikumalt analüüsida. Olgu siis põhjuseks soov…
- kontrollida, kas reklaammaterjalide/fondijuhi jutt vastab fondis toimuvale (üllatuslikul kombel üsnagi tihti mitte),
- lähtuda valiku tegemisel spetsiifilisematest kriteeriumitest (näiteks, kas on klassikaline laiapõhjaline indeksfondi lähenemine või rakendatakse mingisuguseid erifiltreid ja lähenemisi),
- vaadata, millised konkreetsed investeeringud fondi sees on,
- uurida kuidas on investeeringute osakaalud aja jooksul muutunud,
- avastada mingid muud olulised põhimõtted või nüansid,
- …
Toon siis välja mõned sammud, mida sellise analüüsi tegemiseks teha saad. Sama loogikat saad kasutada nii II samba pensionifondide kui ka III samba fondide võrdlemiseks.
1. Fondi infoleht
Pensionikeskuse kodulehelt saad päris paljudest kohtadest klikkida pensionifondi nime peale, mis seejärel avab sulle selle konkreetse fondi infolehe. Üks koht on näiteks see II samba fondide nimekiri ja see III samba fondide nimekiri.
Iga fondi lehel on väike lõik teksti, mis kirjeldab hästi lihtsa sõnastusega ära fondi strateegia. Sageli on see tekst muidugi liiga üldsõnaline ja kõigil fondidel ei pruugi siin üldse midagi kirjeldatud olla. Siis tuleb vaadata järgmisi samme.
2. Põhiteabe dokument
Samalt lehelt leiad õnneks lingi fondi põhiteabe dokumendile (KID). Ava see dokument ja otsi sealt vajalik info üles. See on õnneks lühikene 2-3 leheküljeline dokument, mis katab küllaltki lihtsas keeles ära kõige olulisema.
Põhiteabe dokumendis olev info jaguneb kuude ossa:
1) Fondi info
Kõige alguses on pensionifondi nimi, ISIN kood, fondihalduri info jms. See ei oma investori vaatevinklist erilist tähtsust.
2) Eesmärgid ja investeerimispoliitika
Sellest lõigust saad teada, millist strateegiat fond enda sõnul rakendab ja mida saavutada üritab. Näiteks väljavõte Tuleva Maailma Aktsiate pensionifondi põhiteabe dokumendist ütleb nii:
Fondivalitseja rakendab passiivset investeerimisstrateegiat, investeerides fondi vara üksnes nimetatud finantsindekseid, nende all-indekseid või sarnase alusvara koostisega indekseid järgivate investeerimisfondide osakutesse.
„Sarnase alusvara koostisega indeksid“ tähendavad selliseid indekseid, mille koostised ei erine rohkem kui 10% ulatuses eelmises lõigus nimetatud indeksitest või nende allindeksitest. Investeerimisfondide valimisel eelistatakse passiivselt juhitud madala kogukulumääraga, madalate tehingukuludega ja likviidsemaid eurofonde.
Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi põhiteabe dokument.
Kogu teksti ei hakanud ümber kopeerima, aga seal on eespool ka indeksi nimetus välja toodud, millele siin viidatakse. Ehk lugedes saad teada, et tegemist on passiivse strateegiaga indeksfondiga, mis püüab järgi teha laiapõhjalise globaalse indeksi liikumist.
Samuti on siin lahti seletatud, miks Tuleva Maailma Aktsiate pensionifondis on veel 2022. aastal võlakirju endiselt alles.
Samal ajal LHV Pensionifond Indeks põhiteabe dokument aga ütleb muuhulgas nii:
Fondi vara investeerimisel ei järgi fondivalitseja konkreetset indeksit. Fondi investeeringud jagunevad kolme turuliigi vahel – arenenud turud, arenevad turud ja piiriturud – vastavalt nende ligilähedasele osakaalule maailma SKP-st.
Fondi vara investeerimisel rakendatakse passiivset investeerimisstrateegiat. Fondivalitseja ei muuda aktiivselt fondi portfelli struktuuri, olenemata olukorrast väärtpaberiturgudel
LHV Pensionifond Indeks põhiteabe dokument.
Siit saad teada, et erinevalt Tuleva lähenemisest, kasutavad nemad ebatraditsioonilist passiivset strateegiat. Klassikaline laiapõhjaline indeks kasutab turukapitalisatsioniga kaalutud indekseerimist (cap-weighted index), kus suurema ettevõtte osakaal indeksis on suurem.
LHV indeksfondi puhul ei vaadata mitte ettevõtte suurust, vaid vastava riigi majanduse suurust (SKP). Kui riigi SKP on maailmamajandusest 10%, siis püüab fond hoida selle riigi aktsiate osakaalu 10% lähedal.
3) Riski ja tootluse profiil
Siit leiad väga üldsõnalise ülevaate fondiga seotud riskidest. Sellest liiga palju midagi järeldada ei saa. Kui sa investeerimisest väga palju ei tea, siis paari fondi puhul võid selle lõigu läbi lugeda ja saad natukene targemaks.
Siin kuvatakse ka sellist väikest joonist, millega on määratud fondi riskitase 1 (kõige madalam) kuni 7 (kõige kõrgem). Ka see info pole paraku alati liiga sisukas.
Hästi lihtsalt öeldes arvutatakse see number välja nii, et vaadatakse, kui palju on fondi hind viimastel aastatel üles-alla kõikunud (vt SRRI). See tähendab, et tüüpiliselt on võlakirjafondidel see riskiskoor 2-3 peal ja aktsiafondidel 5-6 peal.
See aga ei ütle tingimata midagi tuleviku suunal toimuvast. Näiteks võib aktiivselt juhitud agressiivne fond istuda aastaid üle poole fondiga rahas ja võlakirjades või vastupidi, selline võlakirjades istunud fond võib hakata aktsiatesse investeerima.
Samuti on see number üsna ekslik selliste fondide puhul, mis investeerivad börsil mittekauplevatesse varadesse. Näiteks LHVl on mitme pensionifondi varadest arvestatav osa just sellistes varades. Kuna need börsil ei kauple, siis nende väärtust ei hinnata igapäevaselt ümber.
See ei tähenda, et nende väärtus ei kõiguks nii palju. Lihtsalt keegi ei mõõda ega pane seda kõikumist regulaarselt kirja, mistõttu põhiteabe dokumendis kuvatud riskiskoor on tegelikust riskitasemest oluliselt väiksem.
4) Tasud
Oluline lõik on kindlasti tasude teema. II pensionisamba fondide puhul näed siit nii jooksvaid tasusid kui ka tulemustasu suurust, kui fond seda võtab. Tulemustasu ei tõsta kindlasti fondi sooritust, nii et see on lihtsalt lisakulu.
Paraku ei arvestata ka tulemustasu mitte selle pealt, kui edukalt fond on turgu ületanud, vaid see võrdlus käib täiesti asjakohatu teise indeksiga. Fondijuhid, kes seda tasu võtavad, on arvatavasti kas liiga rumalad, et sellest aru saada või ei hooli, et see ei näita fondijuhi head sooritust.1
Mõlemil juhul ei tundu eriline liialdus väita, et sellist tulemustasu võtvad fondijuhid ei tegutse pensionikoguja huvides. Seega võiks see olla üks väga tugev punane lipuke.
Indeksi tootlusega võrdlus näitab, kui palju väärtust fondijuht lõi või hävitas.
III samba puhul on olulised veel sisenemis- ja väljumistasud. Mõnel fondil on need olemas, mõnel fondil mitte. Teise samba fondidel piiras seadus nende võtmist nii palju, et pangad otsustasid loobuda.
Samuti leiad siit osast fondi vara käibe suhtarvu, mis näitab, kui suur osa fondi varadest on aasta jooksul ostetud/müüdud. Mida suurem see number on, seda suuremas mahus on fond tehinguid teinud. Lihtsustatult öeldes tähendab 0,50 suhtarv, et 50% varadest on aasta jooksul fondis vahetunud.
5) Eelmiste perioodide tootlus
Fondide minevikutootluste põhjal ei ole võimalik midagi liiga sisukat järeldada. Kui mõnel fondil läks jube hästi, siis on päris suur tõenäosus, et see tulevikus ei kordu. Enamjaolt on sellised võidud kas juhuslikud või mingi lühiajalise eelise tagajärg.
Statistika on siiski näidanud, et minevikutootluste põhjal saab ennustada tulevikku päris hea tõenäosusega, kui see tootlus oli väga kesine. Kehva tootlusega fondijuhi sooritus kipub olema ajas püsivam ja jätkusuutlikumalt kesine.
Mida ajalooliste tootluste põhjal võib teha, on fondi tootluse kõrvutamine sellega, mida samal perioodil tegi indeks. Selle põhjal saad vaadata, kas fondijuhi tegevus andis sulle parema või halvema tulemuse võrreldes lihtsalt turul niisama istumisega.
Ainult indeksiga võrdlemine võimaldab reaalselt hinnata, kas fondil läks hästi või mitte. Näiteks 15% tootlus võib küll tunduda väga hea tulemus, aga tegelikkuses on väga halb, kui turg samal ajal 30% tõusis. Samuti võib -5% tunduda kehv, aga võrreldes samal ajal -20% turuga on see täitsa viisakas saavutus.2
Võrdlus indeksiga
Paraku ei saa II samba fondide puhul isegi lihtsat indeksfondiga võrdlust liiga hästi teha, sest kuni 2019. aasta alguseni oli lubatud maksimaalselt 75% fondi varadest aktsiatesse investeerida. Praktikas jõustusid fondide tingimuste muutused aga alles 2019. septembris.
Teisiti öeldes, indeksiga võrdlusi saad otse teha alates 2020. aasta numbritest. Varasematel perioodidel või väiksema aktsiate osakaaluga fondide puhul peaksid tegema võrdluse näiteks 75% aktsiaindeksi ja 25% võlakirjaindeksi kombinatsiooniga või mis iganes jaotus on konkreetse fondi puhul tingimustega ette nähtud.
Tõsi, senise ajaloo puhul ei pea tegelikult asja nii keeruliseks ajama. Enamik3 aktiivselt juhitud fondid jäävad indeksi tootlusele alla ka siis, kui korrutad aktsiaindeksi tootluse 75%-ga4 läbi ja eeldad võlakirjade tootluseks 0% või -1%.
Samas III samba fondidel seda piirangut ei olnud, nii et kuni 100% aktsiate osakaaluga fondide puhul saad selle tabeli tulemusi julgelt samaväärse indeksi tabeliga võrrelda.
Võrdlust on ilmselgelt mõistlik teha vaid pikema perioodi peale. Paari aasta võrdlemine võib küll natukene midagi öelda, aga pikaajalisi järeldusi sellest teha ei tasu. Muidugi kui ajalooliselt on trend olnud üks ja viimased paar aastat näitavad sama, siis võib veidi julgemalt eeldada, et asi läheb sama rada edasi.
6) Praktiline teave
Siin on terve hulk infot, mis fondide valimise ja hindamise kontekstis erilist tähtsust ei oma. Küll on dokumendi täiesti lõpus ära märgitud kuupäev, mis seisuga see põhiteabe dokument on koostatud. See võib dokumendi sisu kontekstis mõningast rolli mängida küll.
Samuti võid siit leida viiteid selle kohta, kust leiad mingid muud fondihalduri eeskirjad või tingimused.
3. Fondi tingimused ja prospekt
Kui põhiteabe dokument oli sinu jaoks liiga pealiskaudne või soovid mõne konkreetsema teema kohta detailsemat infot, siis leiad jällegi Pensionikeskuse kodulehelt üles fondi tingimused ja prospekti.
Need on juba mahukamad dokumendid ja sisaldavad oluliselt rohkem detaile. Suuremas osas kipub see info muidugi erinevatel fondidel kattuma ja kirjeldama lihtsalt seadusest tulenevaid nõudeid.
Samas on seal üsna head kirjeldused riskide, tasude ja paljude muude teemade kohta. Kui mõni küsimus jääb õhku, siis on tegemist heade dokumentidega, kust uurima hakata.
4. Fondi investeeringute aruanded
Kui soovid mingil põhjusel detailsemalt teada, kuhu mõni pensionifond investeerib või kuhu nad on minevikus investeerinud, siis leiad jällegi Pensionikeskusest sealt samast fondi lehelt igakuised aruanded. Mõnel panga indeksfondil neid aruandeid seal ei ole, nii et siis pead vastava panga kodulehelt need üles otsima.
Nendes aruannetes on üsna detailne ülevaade, millistesse varadesse ja kui suurtes summades on fondi varad paigutatud. Sealhulgas on näha, kuidas nende varaklasside osakaal eelnevate kuudega on muutunud.
Soovi korral saad minna kasvõi aastasse 2002 ja analüüsida portfellis tehtut kuu kaupa kuni tänaseni. Tõsi, vanemad aruanded ei sisalda eriti palju detaile, nii et päris algusest sellist analüüsi teha ei saa, mis hindaks positsioonide põhjal, kui kapiindeksfondiga tegemist võiks olla.
NB! Kõik pangad paraku liiga detailselt infot ei jaga oma positsioonide kohta.
5. Pensionikeskuse statistika lehed
Pensionikeskuse lehel on terve hunnik erinevat huvitavat statistikat ja graafikuid. Pensionifondi valimise kontekstis selle infoga liiga palju peale hakata ei ole.
Samas mingite konkreetsemate küsimuste osas või mõne perioodi võrdlemise jaoks (näiteks kontrollimaks, kas fondijuht ikka tõmbas krahhi ajal pidurit) on need graafikud ja tabelid väga head.
Samuti saab sealt päris kiiresti hea kinnituse kätte, et indeksfondid on nii II kui ka III samba kontekstis oma tegutsemisaja jooksul aktiivselt juhitud fondidest peajagu üle olnud.
Näide: LHV XL vs LHV Indeks
Teeme illustratsiooniks läbi sellise väga lihtsa kirvemeetodil võrdluse LHV kahe fondi vahel. Selleks võtan mõlema pensionifondi põhiteabe dokumendi lahti ja panen seal olevad aastatootlused tabelisse kirja.
Kuna LHV indeksfond moodustati alles 2016. aastal, siis võrdleme 5-aastast perioodi vahemikus 2017. – 2021. aastal.
| Aasta | LHV Pensionifond XL | LHV Pensionifond Indeks |
|---|---|---|
| 2017 | 3.5% | 6.2% |
| 2018 | -0.1% | -5.4% |
| 2019 | 5.8% | 25.6% |
| 2020 | 7.6% | -0.8% |
| 2021 | 10.0% | 22.8% |
| Kumulatiivne tootlus | 29.5% | 53.7% |
Kuigi tulemus oli siin juba peale vaadates selge, siis panin ikkagi võrdluseks ka kumulatiivsed tootlused tabelisse juurde.5
Kokkuvõtteks
Pensionifondide võrdlemiseks on infot üsna palju. Samas võib kokkuvõtlikult öelda, et vähemalt siiani on põhjendatult võinud fondi valimise protsessis aktiivselt juhitud fondid ilma analüüsita välja visata.
Indeksfondide puhul aga võib täpsemalt sisusse süübida, kui sul on piisavalt teadmisi ja saad nende erinevustest aru. Isegi sellisel juhul ei saa alati kindel olla, milline lähenemine pikemas perspektiivis saab paremat tootlust näitama.
Küll annab minevik ja laiema maailma statistika omajagu kindlust, et olenemata valitud indeksfondist, on pikaajaline tootlus aktiivselt juhitud fondide omast ilmselt oluliselt parem.
Boonus: pensionifondid vs indeks
Uudishimu sai siiski võitu ja tegin ka väga lihtsa kirvemeetodil simulatsiooni ära, kus võrdluses viimase 10a parima tootlusega aktiivselt juhitud pensionifondid ja globaalne indeks. Indeks on kahe kujul:
- MSCI ACWI 0,75/1: Kuni 2020. aasta alguseni on 75% fondi varadest investeeritud indeksisse ja 25% istub rahas 0% tootluse peal. Alates 2020. aastast on 100% varadest indeksis. Seega kuni 2020. aastani jääb veerandi raha pealt võlakirjadest tootlus saamata.
- MSCI ACWI 100: Simulatsioon, millist tulemust oleks võinud saavutada, kui seadus oleks lubanud istuda 100% aktsiates ja pangad ka oleks passiivset indeksfondi pakkunud (nagu neile aastaid soovitati).
Parima aktiivselt juhitud pensionifondi juhtide tegevus on pensionikogujale sel perioodil toonud -614 € (81% tootlus vs 142% indeksi tootlus). Selle tulemuse “saavutamise” eest maksid pensionikogujad neile miljoneid eurosid tasusid.
Kas on üldse vaja enam midagi kommenteerida?
Kes tahab tootluse numbreid kontrollida või ise simulatsioone teha, siis tabel ka.
| Aasta | Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele | Luminor A Pluss Pensionifond | LHV Pensionifond XL | SEB Energiline Pensionifond | MSCI ACWI EUR | MSCI ACWI 0,75/1 |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 2012 | 12.7% | 10.3% | 14.5% | 7.9% | 14.4% | 10.8% |
| 2013 | 4.2% | 9.5% | 6.5% | 3.4% | 17.5% | 13.1% |
| 2014 | 7.5% | 6.4% | 1.2% | 8.8% | 18.6% | 14.0% |
| 2015 | 3.4% | 4.6% | 6.6% | 2.6% | 8.8% | 6.6% |
| 2016 | 5.7% | 5.7% | 4.2% | 4.2% | 11.1% | 8.3% |
| 2017 | 7.9% | 5.0% | 3.5% | 5.3% | 8.9% | 6.7% |
| 2018 | -4.8% | -5.3% | -0.1% | -5.5% | -4.9% | -3.7% |
| 2019 | 15.7% | 20.4% | 5.8% | 19.4% | 28.9% | 21.7% |
| 2020 | 3.9% | 1.2% | 7.6% | 3.3% | 6.7% | 6.7% |
| 2021 | 23.1% | 19.6% | 10.0% | 19.4% | 27.5% | 27.5% |
| 30.09.2022 | -13.8% | -14.4% | -1.9% | -12.8% | -13.7% | -13.7% |
Viited ja märkused
1 Seda saime ka juba 2021. aastal näha, kui LHV võttis pensionikogujatelt 6,2 miljonit eurot edukutasu oma LHV L ja XL fondide 2020. aasta soorituse pealt. Kuigi 2020. aasta tootlus oli neil fondidel täitsa hea, siis ainuüksi juba 2a tootlust (2019.-2020.) vaadates ületasid teised sarnase riskiklassi fondid LHV omi kuni 2-3x. Kusjuures LHV XL ja L olid selles grupis halvima sooritusega. Ka 5a tootluse järgi olid need fondid sellel perioodil kõige kehvemad.
2 Siinkohal on muidugi oluline jällegi arvestada, et börsiväliste varade ümberhindamine ei käi reaalajas. Seega mõne languse ajal sellise fondi tootlust indeksiga võrreldes on puhtalt arvestusmetoodikast tulenevalt selle fondi tulemus parem. See ei ütle aga midagi tegeliku tulemuse kohta.
Näitlikustamiseks, kui sa kinnisvarakrahhi ajal arvad oma kodu väärtuseks buumi tipus hinnatud väärtuse, siis võib ju enesetunne hea olla, aga sellise hinnaga sa seda kellelegi maha müüa ei saa.
3 Kasutan siin sõna “enamik”, mitte sellepärast, et minu teada mõni fond ei jää sellise arvestusega indeksile alla. See sõna on kasutusel ainult seetõttu, et ma tõesti ei ole viitsinud kõiki fonde sedasi võrdlema hakata. Kahtlustan, et perioodil 2012. – 2021. saaks ka kasutada sõna “kõik”, aga see eeldaks kõigi fondidega võrdluste läbi tegemist, milleks mul lihtsalt viitsimust ja aega ei ole.
4 Kuni 2010. aastani võis aktsiatesse investeerida maksimaalselt 50% pensionifondi varadest, seega varasema perioodi puhul peaks ka võrdlust vastavalt kohandama.
5 See on lihtsustatud arvutus, mis arvutab välja tootluse sellise stsenaariumi korral, kus kogu raha pandi sisse perioodi alguses. Fondi soorituse hindamise mõttes on see ilmselt üks mõistlikumaid lähenemisi. Kuigi siin võib olla oht, et perioodi alguses, kus sul II sambas raha praktiliselt ei olnud, läks fondil jube hästi ja ülejäänud aja on halvasti läinud.
Sellisel juhul oleks sinu tulemus reaalsuses olnud täiesti teistsugune, kuna suurem osa sinu sisse makstud rahast seda head tootlust ei saanud. Kui tahad konkreetselt enda numbrite põhjal võrrelda sinu valiku tootlust mõne teise fondiga, siis saad seda teha näiteks Tuleva veebi sisekeskkonnas.