Kuidas tööle ja koju sõidu peale vähem aega kulutada

Kui küsisin meie lugejatelt, mille peale liiga palju aega kulub, siis üks populaarsetest vastustest oli tööle ja tagasi sõit.

Vähenda transpordile kuluvat aega või kasuta seda kasulikult ära

Need on kaks peamist lahendust, mille abil seda muret lahendada võiks. Mõlemad pakuti ka üldisel kujul vastajate poolt võimalike lahendustena välja.

Ma täiendaksin neid lahendusi mõningate pisut konkreetsemate mõtetega.

Võimalusi, kuidas transpordile kuluvat aega vähendada:

1. Koli töökohale lähemale.
2. Leia uus töökoht, mis on kodule lähemal. 
3. Uuri kaugtöö võimalusi.
   Kaugtöö ei sobi kindlasti kõigi ametikohtade puhul ning kahjuks paljud organisatsioonid ei ole ka selle väärtusest veel aru saanud. Õnneks on ka Eestis vaikselt tekkimas ettevõtteid, kes seda mõistavad ja rakendada julgevad.

Pisike ajurünnak teemal, kuidas transpordiks kuluvat aega kasulikult ära kasutada:

1. Olenevalt sinu töö iseloomust, kui on võimalik, tee mõni ettevalmistav tegevus ära.
2. Tee midagi selle nimel, et oma unistuse suunas liikuma hakata.
3. Vasta e-mailidele, millele muidu pole jõudnud vastata (internet on tänapäeval juba päris paljudel telefonide või ipadide vmt tehinkavidinate sees olemas).
4. Võta kaasa mingid ajakirjad, mida sa lugeda tahad. Veel parem, kui oled sealt välja rebinud juba ainult need artiklid, mida lugeda soovid (vähem tassimist).
5. Loe mõnda raamatut, mis juba pikemat aega lugemisjärjekorras seisab, sest “pole aega olnud”.
6. Õpi mingit uut oskust – heliraamatud, videod (telefonist, ipadist vmt), raamatud, õpikud.
7. Kuula mõnda raamatut heliraamatu formaadis.

   

8. Praktiseeri mingit uut oskust. Mis iganes see ka olla ei võiks. Äkki soovid kudumise selgeks õppida näiteks bussis istudes…
9. Kui plaanid omale mingi uue telefonioperaatori võtta või otsid kodu või uut töökohta, siis ka selleks võib see päris hea aeg olla.
10. Loe siiani lugemata blogipostitusi, mis su RSS lugejas juba pikemat aega seisma on jäänud.
11. Mõtle enda jaoks olulistele küsimustele vastuseid.
12. Kirjuta – enda blogi jaoks, raamatu jaoks, mõni kiri kellelegi, päeviku vormis, mõtteid, kuidas endale seatud eesmärke saavutada…
13. Mõtle välja tegevused, mis sinu elus sinu jaoks kõige olulisemad on ning leia viisid, kuidas neid rohkem teha.
14. Harjuta suhtlemisoskusi ja leia omale uusi tuttavaid.
15. Tuvasta ja kirjuta üles oma harjumused ja uskumused, mis segavad su soovide saavutamist. Leia viise, kuidas need asendada sind toetavatega.
16. Jaga juba eelnevalt oma to-do list (mis iganes kujul sa seda ka ei teeks) sellisteks tegevusteks, mida sa pead tegema kuskil kontoris/kodus ja sellisteks, mida saad mujal ka teha. Tee need viimased asjad sõidu ajal ära.
17. Koosta omale õhtuseks poeskäiguks ostunimekiri.
18. Õpi kooliasju ja tee koduseid töid.
19. Puhka silmi ja tee väike uinak.
20. Harjuta mediteerimist.

Seda nimekirja saaks jätkata veel lõputult, aga ei näe sellel mõtet. Oluline on see, et tegelikult on meil väga palju tegevusi, mida me peame või tahame teha ja mida saaks teha selle tööle või töölt koju sõitmise käigus.

Mina isiklikult eelistan kõikvõimalikke selliseid liikumisi sisustada heliraamatute kuulamise või oluliste teemade üle mõtlemisega.

Peamiselt valin heliraamatuid mingil konkreetsel teemal, milles parasjagu ennast arendada soovin. Samuti võtan kaasa lugemisjärjekorras olevat kraami, kui on teada, et võib ette tulla olukordi, kus pean mõnda aega kuskil ootama.

Aga ma sõidan tööle autoga…

Kindlasti paljud teist lugesid seda ülevalpool olevat nimekirja ja mõtlesid, et sõidate tööle autoga ja suuremat osa neist ei saa ju teha.

Selle peale küsiksin kõigepealt, miks sa autoga tööl käid? Kas muud lahendust pole võimalik kasutada?

Kui vastad, et aja säästmiseks, siis soovitan läbi teha sellise mõttekäigu:

1. Kui suur osa sinu autokasutusest on seotud tööl käimisega? (Näide: 70%)
2. Nüüd arvuta umbkaudselt kokku sinu autoga seotud kulud (kütus, liising või auto ostmiseks kulunud raha, kindlustus, parkimine, hooldus, uued autoosad, rehvid jne) ja leia keskmine kulu ühe kuu kohta. Autoostu puhul näiteks, kui ostad kord iga 5 aasta jooksul omale auto, siis jaga autohind 5 aasta ehk 60 kuuga. (Näide: Kõik kulud kokku on kuus €100.)
3. Leia tööl käimisega seotud kulu osakaal. (Näide: €100*70%=€70)
4. Arvuta välja, kui palju aega sa keskmiselt säästad iga kuu tänu autoga käimisele. (Näide: Autoga jõuad tööle ja tagasi kuskil 1h ehk 30 min üks ots. Parim alternatiiv oleks sõita bussiga ja selleks kuluks 50 min üks ots ehk kokku 1h 40 min. Päevane võit oleks 40 min ja kuu peale siis ümardatult umbes 14h.)
5. Arvuta rahalise kulu erinevus. (Näide: Lihtsuse mõttes eeldame, et oled Tallinna kodanik ja ühistransport on tasuta ja autoga tööl käimine on €70 kallim.)
6. Ja nüüd leia, kas hoiad aega kokku või mitte. Kui sul kulub tööl vähem aega auto peale kuluva raha teenimiseks, kui autoga tööl käimine kokku aitab hoida, siis on mõtet sellega tööl käia. Vastasel juhul hoopis kaotad aega. (Näide: Oletame, et sinu tunnipalk on näiteks €4/h kätte. Selleks, et teenida €70, tuleb teha 17,5h tööd. Sisuliselt kaotad praegusel juhul 3,5h rohkem, kui kaotaksid ühistransporti kasutades.)

Igaks juhuks üritan viimast punkti ka pisut täpsustada. Nimelt ajakadu on see selles mõttes, et sa pead tegema 17,5h tööd ainult selleks, et saaksid autoga tööl käia ja säästa 14h aega transpordi arvelt. Kui käiksid tööl ühistranspordiga, siis kuluks transpordi peale küll 14h kuu jooksul rohkem, kuid raha jääks ka rohkem alles.

Teine nüanss on muidugi see, et ühistranspordiga sõites on võimalik oma aega omajagu kasulikumalt ära sisustada. Seega saaks ühistranspordi puhul asjad nii organiseerida, et tänu seal võetud ajale, on õhtul kodus hoopis rohkem aega muudeks tegemisteks. (Bussisõidu ajal õppisid eksamiteks ära, nüüd saad õhtul rahulikult kodus perega olla, filmi vaadata või sõpradega piljardisse minna.)

Kui vastad, et kasutad autot mugavuse pärast…

Sellisel juhul tasub mõelda:

1. Kas see mugavus on väärt seda lisakulu, mis sellega kaasneb?
2. Kas see mugavus on olulisem, kui see, et sul oleks õhtul rohkem aega (saaksid ühistranspordis mingid asjad tehtud) või liiguksid igapäevaselt oma olulise eesmärgi suunas (õpid midagi uut, lahendad enda mingeid probleeme või teed konkreetseid samme näiteks enda ettevõtte loomise nimel)?

Kõige mõistlikum lahendus oleks muidugi teha just neid asju, mille puhul on sinu jaoks ka tegelikult oluline, et need tehtud saaks. Miks mitte näiteks homse töölesõidu ajal mõeldagi selle üle, mis see just sinu jaoks olla võiks…