Reeglina räägitakse kullast kui investeeringust vähe, ja põhjusega. Erandiks on perioodid, kus kulla hind on ebatavaliselt palju tõusnud. Teisisõnu, kulda investeerimist hakatakse sulle kõige aktiivsemalt soovitama siis, kui selle hind on kõige kallim ja selle ostmine tõenäoliselt kõige rumalam mõte.
Kui mõned üksikud perioodid ajaloos välja arvata, on kulla tootlus olnud olematu. Alates 1800. aastast kuni 2020. aastani on kümne aasta kaupa vaadates keskmine aastatootlus ületanud 2% ainult neljal korral.
Sealjuures viieteistkümnel kümnendil, ehk üle 2/3 ajast, on see koguni 0% või negatiivne olnud.1 Tõsi, väga pikalt oli kulla hind fikseeritud, mistõttu selle tootlus saigi sõltuda ainult kellegi poliitilisest otsusest.
Kullastandardist loobumise mõju
Kui vaadata hilisemaid perioode, siis on pilt veidi parem. Kõige parema tootlusega periood oli 1971.-1980., kuna siis kaotati ära kullastandard ja hind sai pakkumise-nõudluse teel välja kujuneda.
Metafoorina võiks mõelda, et hind lasti tammi tagant välja. Tol perioodil tõusis kulla hind enam kui 15x kõrgemale. Sellise asja kordumist ei ole mõtet oodata.
Kulla parima tootlusega perioodid
Küll on kuld ka vabalt turul kauplemise ajal näidanud paar korda hea tootlusega perioode. Näiteks 2005. – 2011. aasta vahemikus tõusis kulla hind kokku umbes 260% ja ületas sellega aktsiate tootlust pika puuga. Teine suurem ralli leidis aset 2019.-2020. aastal, aga jäi samal perioodil aktsiate tootlusele alla.2
Seega viimase 50+ aasta jooksul on olnud täpselt üks veidi pikem periood, kus kulla hind on olnud vaba ja tootlus on aktsiate tootlust ületanud. Selle perioodi sisse jäi ka viimase 100+ aasta üks suuremaid aktsiaturu krahhe.
Kulla negatiivse tootlusega perioodid
Samas, näiteks 1980. aastal peale suuremat hinnatõusu rekordtasemetelt kulda ostes, pidi nulli jõudmiseks ootama 27 aastat ehk 2007. aastani. 80ndate lõpust ostes tuli, sõltuvalt ostukohast, umbes 15-18 aastat oodata.
2011.-2012. aasta tipust ostes tuli oodata 7-8 aastat, et taaskord nulli jõuda. Kui kulla ostul ja müügil tasude näol kaotatav hinnavahe ja inflatsioon ka juurde arvestada, siis kulus veel omajagu kauem.
Teisisõnu, kui sul on õnnestunud kulda osta põhjast, enne suuremaid tõuse, siis on kulla keskmine tootlus viimasel sajandil päris hea olnud. Kui aga tabasid valet aega, siis võisid aastakümneid miinustes olla.
Kuld on spekulatiivne, mitte tootev vara
Põhjuseks on ilmselt asjaolu, et kuld ise midagi juurde ei tooda, vaid kulla hind sõltub pakkumisest ja nõudlusest. Kui keegi on nõus sulle homme sama koguse kulla eest rohkem maksma, siis saad kasumit. Kui ei ole kedagi, kes rohkem maksaks, siis ei saa.
Tõenäosus, et rekordtasemetelt ostes oled sina hoopis see, kes kellelegi teisele kasumit maksab, on üpriski suur. Seega mina isiklikult kulla ostmist ja omamist investeeringuks ei pea.
Kuld kui kindlustus, mitte investeering
Kulda võiks minu arvates pigem vaadata kui kindlustust ehk võimalust ennast soovi korral mõne väga musta stsenaariumi vastu kaitsta. Näiteks riigikorra kokkuvarisemise või sõja korral on füüsilise kulla abil lihtsam vähemalt mingi osa oma varast päästa.
Küll tasub sellise kindlustamise peale mõtlema hakata alles siis, kui varasid on tõesti nii palju, et mõni kullakang siia-sinna tähendab paari protsenti portfellist. Väiksema portfelli puhul tasub selliste stsenaariumite vastu kindlustamisel eelkõige panustada toiduvarudele ja esmatarbekaupadele.
Kas sinu arvates on kuld pigem investeering või kindlustus?
Tegemist on artikli jaoks kohandatud väljavõttega Alustava investori käsiraamatu 3. trükist.
Kui soovid mingi protsendi oma varadest kulda paigutada, siis Aufort pakub RahaFoorumi lugejatele soodushinda. Sooduskupongiga saad esimeselt tellimuselt 5€ allahindluse. Lisa ostukorvis kood: RF
*Tegemist on kaasturunduslingiga. Iga selle lingi kaudu tehtud ostu pealt saan mina uute klientide toomise eest tasu. Isiklikult ei ole Auforti teenuseid kasutanud. Kui sul on nende teenusega kogemusi (positiivseid või negatiivseid), siis anna ka mulle julgelt teada.
Viited ja märkused
1 Deutsche Bank Research (2020). The Age of Disorder, Long-Term Asset Return Study.
2 Kulla ja aktsiate tootluse pikaajaline võrdlus. Peatükis järgnevate võrdluste jaoks kasutan samuti lihtsuse mõttes kulla hinna ja aktsiaturu tootlusi dollarites. Stocks vs. Gold and Silver. Allikas: Longtermtrends: https://rahafoorum.ee/kuld-vs-aktsia