Categories
Esimesed sammud: raha kogumine, eelarve, säästmine

Miks kulude vähendamine võib olla olulisem, kui sa arvad?

Tõenäoliselt igaüks, kes natukenegi isiklike finantsteemade alast kirjandust või blogisid on uurinud, on sattunud vähemalt ühe soovituse otsa, mis ütleb, et kulude vähendamine on oluline samm sinu teekonna alguses.

Kes natukene rohkem on uurinud, on kohanud ka vastupidist seisukohta, et kulude vähendamine on mõttetu ja peaks keskenduma hoopis tulude suurendamisele. Viimase loogika on siis selles, et kulude vähendamisest saadav kasu on piiratud, aga tulusid võib kasvatada lõputult.

Näiteks, oletame, et teenid €1000 kuus ja see on sul igakuiselt palgapäevaks ära kulutatud. Kui sa hakkad tublisti eelarvet pidama ja oma kulude üle põhjalikku arvestust pidama ning väldid tüüpilisemaid vigu, mida selle käigus tehakse, siis võid heal juhul oma kulud ehk €600 euro peale saada.

Sellest allapoole tulemine läheb keeruliseks, sest ainuüksi toidu ja eluaseme peale kulub juba arvestatav summa, kui sa just näiteks Kaitseväes ei ole ja kasarmus ei ela.

Samas võid aga nädalavahetusel Uberiga taksot sõita, nädala sees auto välja rentida ning juhutööde ja ettevõtlusega lisaraha teenides oma sissetulekud €2000 või €3000+ peale tõsta.

Suures osas olen ma tulude suurendamise koolkonnaga nõus, kuid leian, et alustada tuleks ikkagi kulude vähendamisest. Samuti leian, et kulude vähendamise mõju on suurem, kui arvatakse, mis sest, et seda saab teha piiratud koguses.

Miks on oluline kulusid vähendada?

Kui sul täna kulub kogu teenitav €1000 ära, siis olen kindel, et kunagi oli aeg, mil su sissetulekud olid väiksemad ja kulud olid samuti vastavalt väiksemad.

Üks osa kulude suurenemisest on kindlasti inflatsiooni ehk hinnatõusu taga. Teine, ja sageli suurem osa, on aga elustiili inflatsiooni tagajärg. Seda eriti, kui sa seni ei ole oma elus väga põhjalikult rahaasjadest mõtelnud.

Elustiili inflatsiooni all pean silmas seda, et sinu kulud on tõusnud vastavalt tulude kasvamisega, sest oled saanud endale suurema sissetulekuga rohkem lubada. Sul pole siiani olnud erilist põhjust selle rahaga ka midagi muud ette võtta.

Kui sa oma kuludega midagi ette ei võta ja neid kontrolli alla ei saa, siis olenemata edaspidisest tulude kasvatamisest, läheks suurem osa sellest endiselt elustiili inflatsiooni katteks.

Suurim põhjus selleks on nähtus nimega hedonic treadmill ehk olemasolevatest asjadest saadava naudingu vähenemine. Selle kohta kirjutasin siin postituses. Seega, esmalt võiks kulud kontrolli alla saada ja siis tulusid suurendada, et kõik lisatulu lihtsalt elustiili inflatsiooni alla ära ei mattuks.

Kulude vähendamise mõju

Tulude suurendamise pooldajad vaatavad tavaliselt kulude vähendamise mõju selliselt, et kui sa €1000 pealt suutsid neid €600 peale vähendada, siis kasu on see, et edaspidi saad €400 kuus investeeringute alla paigutada. Samal ajal aga oleks võinud näiteks energia panna tulude suurendamise alla ja saaksid hoopis €1000 kuus investeerida.

Selline mõtlemine on teatud kontekstis täiesti mõistlik, kuid kui meil on eesmärgiks näiteks finantsiline vabadus, siis on tegelik mõju siiski suurem. Nimelt, lisaks sellele, et sa edaspidi €400 investeeringute alla saad panna, teeb väiksemate kuludega elustiil sinu eesmärgi saavutamise tunduvalt lihtsamaks.

Hästi lihtsalt öeldes tähendab iga €100 kulude vähendamine, et näiteks 5% aastatootlusega portfelliga kulub sul finantsilise vabaduse saavutamiseks €24000 vähem. €400 kulude vähendamise puhul teeks see lausa €96000.

Antud artikli raames pean finantsiliseks vabaduseks olukorda, kus kulud on 100% kaetud investeeringutest laekuva tuluga.

Kalkulaatoriga arvutades selgub, et kui sa vähendaksid oma kulusid €600 peale, kulub sul 10% aastatootlusega finantsilise vabaduseni jõudmiseks natukene üle 9 aasta. Seda ilma lisatööd tegemata ja ühtegi palgatõusu saamata.

Samas, kui kulude kontrolli alla saamiseks midagi ette ei võta ja läbi mingi ime suudad kõik lisatulu edaspidi ära investeerida, ilma et elustiili inflatsiooni tekiks, siis peaksid sama ajaga finantsilise vabaduse saavutamiseks teenima ca €700 igakuist lisatulu. Ehk iga säästetud €1 aitab finantsilise vabaduseni jõuda sama palju kui iga €1.75 lisatulu (eeldusel, et tulude suurenedes kulud ei suurene).

Kui lisatulu oleks samuti ainult €400, nagu kulude vähendamise näites, siis kuluks finantsilise vabaduseni 12 ja pool aastat ehk kolmandiku võrra kauem, kui kulude vähendamise näites.

Ühtlasi ei maksa unustada, et lisatulu teenimiseks tuleb tavaliselt omajagu lisaaega ja -energiat investeerida, aga säästmine seda nii palju ei nõua.

Telefonipaketi vahetamine võib võtta 10-20 minutit ja anda täpselt sama või paremagi teenuse pealt kuni paarsada eurot säästu kahe aasta peale. Säästa on võimalik ilma erilise ajakuluta ja üsna hea “tunnitasu” juures.

Eelkõige säästadki sa aga aega, sest ei tee tööd raha nimel, mis kaob teadvustamatult kuhugi mutiauku, ilma et sinu elule mingit lisaväärtust annaks.

Kulude vähendamine või tulude suurendamine?

Sellest artiklist võiks jääda mulje, et mina pooldan pigem kulude vähendamist ja tulude suurendamine on väiksema tähtsusega. Mõnes mõttes oleks see mulje ka õige.

Tulude suurendamise kasutegur on väga väike, kui sa seda raha mõistlikult kasutada ei oska ja elustiili inflatsiooni alla ära kulutad. Rohkem raha lihtsalt, et oleks rohkem raha, mida kulutada, ei tee kedagi õnnelikuks ja pigem viib olukorrani, kus kulutad töötamisele rohkem aega ja energiat, kui ehk mõistlik oleks.

Seega kulude vähendamine on tähtsamal kohal selles mõttes, et seda tuleks kõigepealt teha, et edaspidi tulude suurendamisest võimalikult palju kasu oleks.

Kui aga ebamõistlikud kulud oled kontrolli alla saanud, siis kulude edasisest vähendamisest saadav väärtus hakkab kiirelt kukkuma (kuigi nende madalal hoidmine on endiselt olulisel kohal) ja tulude suurendamine muutub olulisemaks.

Samal ajal aga kulude vähendamine olukorras, kus elad juba miinimumpalga eest, ei ole just eriti mõistlik ajakasutus ja pigem võiks siin kohe keskenduda tulude suurendamisele.

Lõpetuseks veel ka üks näide, kuidas need kaks omavahel koos töötades kõige parema tulemuse annavad.

Kui sa vähendad kulusid €400 võrra ja suurendad tulusid €400 jagu, toimub samaaegselt kaks erinevat asja:

  1. Finantsilise vabaduse saavutamiseks vajalik portfelli suurus väheneb märgatavalt.
  2. Iga lisatuluna teenitud euro omab märkimisväärselt suuremat mõju eesmärgini jõudmisele.

Sellise kombinatsiooniga jõuaksid 10% aastatootluse juures finantsilise vabaduseni juba pisut vähem kui 6 aastaga.

Samasuguse tulemuse saavutamiseks ilma kulusid vähendamata, peaksid teenima ca €1300 võrra kuus rohkem ehk enam kui kahekordistama tänast sissetulekut.

Kumb sinu arvates olulisem on, kas tulude suurendamine või kulude vähendamine?

10 replies on “Miks kulude vähendamine võib olla olulisem, kui sa arvad?”

Enda kogemusest võin öelda, et tähtis on just säästmisharjumuse kujundamine. Väga paljud meist elavad palgapäevast palgapäevani hoolimata sellest kui suur on nende sissetulek.

Seega mina soovitaks esiteks kulusid koomale tõmmata, väga hästi töötavad näiteks kuluvabad päevad – võtad kuus näiteks alustuseks 3 päeva mil sa ei tee ühtegi väljaminekut. Samal ajal tuleb muidugi ka leida täiendavaid sissetulekuid ja need investeerida.

Sellist kuluvabade päevade asja pole katsetanud. Minu puhul vist ei töötaks ka väga, kuna enamus päevad on niikuinii kuluvabad, sest toitu ostame tavaliselt mitme päeva varu korraga 🙂

Teine oht sellise asjaga on see, et kui sul on teada konkreetsed päevad, millal ei kuluta, siis mõnel võib tekkida kiusatus eelmisel päeval omale mingit kraami ette osta ja kokkuvõttes hoopis rohkem kulutada.

Selle töötamiseks peaks ilmselt selge eesmärk olema, miks sa seda teed. Muidu liiga kerge ennast petta.

” Seega, esmalt võiks oma kulud kontrolli alla saada ja siis tulusid suurendada…”

Kui on eesmärk XX-% palgast investeerida, siis on keeruline seda ilma planeerimiseta teha. Kulusid endal liialt ei kärbi, vaid neist on koguaeg ülevaade olemas ehk võimalikult automaatsed Pivot-joonised istuvad kõrvuti (Tulud/Kulud).

Väga huvitav postitus. Ise alustasin samuti säästmisest ning sissetulekute suurenemisel olen rohkem investeerinud. Suuremat efekti on andnud kindlasti sissetulekute suurenemise arvelt investeerimine, kuna säästmisel on piirid. Küll tahaksin säästmisharjumuse kohalt lisada enda jaoks olulise aspekti – keskkonnahoid. Pooldan rohelist mõtteviisi ning olen oma tarbimisharjumused ka selle järgi seadnud (juba enne kui ma investeerimisest midagi teadsin). Rohelise mõtteviisi all ei mõtle ma teiselt poolt maakera transporditud ökomärgisega toodet, vaid kohalikku, tihtilugu odavamat kaupa (mitte küll alati). Tarbid seda, mida sul tegelikult vaja läheb. Sellega säästad otseselt raha ja kaudselt keskkonda.

Aitäh tagasiside eest. Väga hea, et huvitav tundus, järelikult täitis eesmärki.

Ma ei saa väita, et väga roheline oleksin, aga säästmise osas sinuga täitsa nõus. Võiks ehk isegi öelda sedapidi, et ma ei aja niivõrd säästmist taga kui püüan raiskamist vältida.

Seda siis igas aspektis. Sealhulgas näiteks jälgime hoolega külmkapis oleval toidukraamil kuupäevi, et midagi halvaks ei läheks ja ära ei peaks viskama (väga harva tuleb ette, et mõni lahtise pakiga toit on osaliselt halvaks läinud vmt) ja veekraani saab ikka kinni pandud/väiksemaks keeratud ning tulesid kuskil toas pikemalt põlema ei jäta, kui seal kedagi ei ole jmt.

Mingit erilist majanduslikku võitu see küll tavaliselt ei anna, aga lihtsalt ebameeldiv raisata 🙂

Pole eelarvestanud, kulusid olen tabelisse pannud juba vast 5 aastat, aga kaugemale pole jõudnud.
Maksan lihtsalt pool palgast kodulaenuks ja iga kuu 85 eurot digikassasse, rohkem hetkel ei taha . Paari aasta pärast saab kodulaen makstud, siis tahaks 50% klubisse pugeda.
Aga kes ei viitsi väga eelarvestada, võib lihtsalt teha püsikorralduse igal palgapäeval näiteks 20 eurot hoiusele, kui elu tundub elatav paar kuud ( ausalt, nende 20 euro puudumist ei märkagi), siis tõsta summat, enne kui arugi saad, oled 100 euro peal.

Minu jaoks kulude kirja panemine ongi tegelikult suurem osa eelarvestamisest. Sealt tuleb ka suurim mõju, kui seda õigesti teha ja aeg-ajalt ka üle vaadata, kuhu raha läheb.

Selle säästmise kohta on millegipärast tõesti pidevalt selline reaktsioon paljude poolt, nagu see nõuaks iga viimsegi sendi pooleks saagimist ja kõigest loobumist, mis vähegi õnne ja naudingut elus pakub.

Nagu niipea, kui säästma hakkad, ei saa enam mitte midagi nautida ja oled üks õnnetu tegelane, kes suurest näljast ja depressioonist istub nurgas ja nutab 🙂

Reaalne kogemus aga näitab seda, et praktiliselt igaüks saab vabalt eelarvest mingi summa kõrvale panna ja isegi ei märka mingit mõju elukvaliteedile.

Üks variant on see püsikorralduse teema, mida ka ise olen aeg-ajalt soovitanud ja teine variant on näiteks SEB kasutajatel digikassa tegemine.

Viimasel juhul ümardatakse iga kaardimakse täiseuroni ja see vahe kantakse sinu digikassaga seotud kasutushoiusele. Ehk kui maksad poes näiteks €3.60, siis kantakse €0.40 sinu digikassasse.

Kui kasutad maksete tegemiseks peamiselt pangakaarti, siis kuu lõpuks võib seal 10-20+ euri olla ja üldjuhul ei pane tähelegi, et kontolt midagi vähemaks oleks jäänud.

See on nö kõige valutum ja passiivsem meetod selle fakti kontrollimiseks, et sa isegi ei märkaks, kui igakuiselt natukene säästad.

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.