Kuidas leida oma äriidee jaoks rahastust?

Päris tihti küsitakse minu käest meili teel või foorumis privaatsõnumiga kõikvõimalikke küsimusi. Ajapikku olen tähele pannud, et need küsimused kipuvad ka sageli korduma. See tähendab, et tõenäoliselt on kuskil seal veel inimesi, kes samadele küsimustele vastuseid tahaks, aga ei ole julgenud/osanud/tahtnud küsida.

Seega otsustasin, et proovin vähemalt kord nädalas ühele neist küsimustest siin läbi blogipostituse vastata, lootuses, et ehk on neist vastustest siis ka rohkematele inimestele kasu.

Üldjuhul jätan anonüümsuse säilitamise mõttes küsimuse küsija nime lisamata, kui ta ise selleks nõusolekut ei ole andnud. Mõni võib-olla ei julgeks muidu enam üldse küsidagi.

Tänane küsimus küsiti juba päris ammu, nii et pean vabandama, et ei ole varem jõudnud vastata. Loodetavasti heastan selle vea nüüd sellega, et püüan võimalikult põhjaliku vastuse anda.

Parafraseerin küsimuse, kuna see sisaldas palju lisainfot, mis ei olnud otseselt küsimus:

Kuhu võiks investeeringu vajaja oma soovid/ideed kirja panna, et leida rahastust?

1. FFF (Friends, Fools, Family)

Sõbrad/tuttavad, perekond ja teised rumalad inimesed. Rumalaks nimetatakse neid sellepärast, et üldjuhul on raha laenamise/andmise põhjus selles, et küsija on nendega emotsionaalselt seotud. Seega antakse raha ka väga rumalatele ideedele.

Sellepärast on see üks lihtsamaid viise raha leidmiseks (eeldusel, et neil inimestel on seda raha), aga samaaegselt on see ka üks vastutusrikkamaid. Mõtle enne küsimist hoolega järele, kas tahad oma lähedaste säästudega (ja oma suhetega nendega) riskida või mitte.

Raha võid ju saada, aga kui ettevõtmine sinu süü tõttu põhja läheb, siis ei pruugi asi teie suhte jaoks just kõige sõbralikumalt lõppeda.

Enne kui raha küsima lähed, võiks sul minimaalselt olla olemas vähemalt nö liftikõne (elevator pitch), mille abil lühidalt ja selgelt oma ideed tutvustada ja mille põhjal vajadusel edasist vestlust jätkata.

Huvitavaid mõtteid liftikõne loomise kohta:

Ei välista ka võimalust, et võid teatud ideede puhul omale partneri/investori leida, kui kirjutad RahaFoorumi ettevõtluse või turu alafoorumisse.

2. Projektid

Teine variant rahastuse saamiseks on projektide kirjutamine toetuste saamiseks – näiteks EAS, PRIA, KIK jmt.

See ei pruugi igale ettevõtmisele sobida, sest igal toetusel on omad sihtgrupid ja nõudmised. Samas, kui neile nõudmistele vastad, siis võib tegemist olla vägagi hea rahastusallikaga, sest üldjuhul on see nagu tagastamatu laen – sa saad raha oma ettevõtmise elluviimiseks ja tagasi maksma ei pea.

Siiski on üldjuhul teatud mahus omaosaluse nõue ehk pead mingi osa rahast enda taskust panema (selle leidmiseks vaata näiteks esimest või viimast punkti).

Kui vajad projekti kirjutamise juures abi, siis julgen soovitada pikaaegset RahaFoorumi kasutajat/adminni ja koostööpartnerit Tarmot (loe ka tema ettevõtlusega alustamisest). Erinevalt paljudest konkurentidest, kasutab ta enda ärimudelina tulemustasupõhist tasustamist, nii et teenuse eest maksta tuleb sul siis, kui projekt on rahastust saanud.

3. Äriinglid (Angel investors)

Äriinglid on tavaliselt ettevõtjad, kellel on kogemusi ja raha, mida alustavatesse ettevõtetesse paigutada, nii et nende kasvu ja arengut toetada.

Üldjuhul tähendab see seda, et nad ostavad sinu ettevõttesse osaluse ehk sa annad mingi osa oma ettevõttest ära ja saad vastu raha, kogemusi, tutvusi jmt.

Siinkohal on oluline meelde tuletada seda vana näidet, et mõnikord on väiksem osa suurest koogist parem, kui terve, aga väiksem kook, seega sageli tasub oma osalusest loobuda selle nimel, et tulevikus rohkem tagasi saada.

Samal ajal tasub muidugi ka mõelda, kui palju sa oled üldse valmis loovutama (alates 51%-st näiteks jääd otsustusõigusest ilma – enne kui selliseid kokkuleppeid teed, siis mõtle, kas otsustusõigus on selles ettevõtmises sinu jaoks oluline).

Eestis tegutsevad äriinglid

Eestis tegutsevaid äriingleid võid leida siit:

• Eesti Äriinglite Assotsiatsioon (EstBan)
• https://angel.co/estonia/investors
• FiBan
• kontakte võib kindlasti leida ka erinevatest äriinkubaatoritest

EstBan äriinglitega intervjuud saad kuulata näiteks siit (ca 20 min kestvus):

https://raadio1.ee/2013/01/2-jaanuari-buum-kuidas-investeerivad-eesti-ariinglid/

Intervjuust võetud mõtted, mis võiks olemas olla, enne kui rahastust küsima lähed:

• hea tiim (reaalseid tulemusi näidata)
• idee peaks olema skaleeritav
• ekspordipotentsiaaliga

Välismaised äriinglid

Välismaiseid äriingleid on kordades rohkem, nii et kohti, kust neid otsida, on tõenäoliselt lõputult. Oluline on lihtsalt leida üles need jõukamad inimesed, kes selliseid võimalusi otsivad.

Iseasi, kas neid Eesti kontekstis investeerimine huvitab ja kas nad nö kauginvesteerimist tahavad teha (st, et ei ole võimalik näost-näkku eriti lihtsalt kokku saada), seega parimad ideed oleks ilmselt globaalsed.

Üks leht, mis otsinguga silma jäi, kust pisut rohkemat uurida:

https://www.angelcapitalassociation.org

Mis on äriinglitele pitchimise juures oluline?

Selle kohta on kindlasti palju erinevaid allikaid, kust saad seda vaadata. Üks eestimaine variant on vaadata ajujahi konkursse ja seda, mida seal hinnatakse ja nõutakse.

Teine variant on vaadata sellist seriaali nagu Shark Tank, kus potentsiaalsed investorid istuvad tooli peal ja raha soovivad inimesed tulevad enda äri tutvustama, et leida omale investor.

Viimase põhjal jäi mulle silma päris mitu asja, mis võiks sul olemas olla, enne kui ideed tutvustama lähed (erinevatel investoritel ja erinevates valdkondades on siiski pisut erinevad nõudmised):

• Räägi probleemist, mida su toode/teenus lahendab.
• Näita, et see probleem on reaalne ja inimestele oluline ehk sul peaks olema tõestus, et inimesed seda toodet ostavad – tee müüki või saa klientidelt kirjalikud kokkulepped, et nad sinu toodet ostavad vmt. Siinkohal võib piisata ka sellest, kui sul on olemas näiteks pretotüüp või MVP (minimum viable product).
• Need müüginumbrid peaksid olema ka ahvatlevad. €5000 müüki 3 aasta jooksul ei pane kedagi €10000 sinu ettevõttesse investeerima.
• Anna oma firmale realistlik väärtus ja oska seda põhjendada. Kui küsid €100 000 10% osaluse eest, siis sa ütled, et su firma on väärt €1 000 000. Kui su müüginumbrid seda kuidagi ei toeta, siis ei ole lootust seda raha näha. Osaluse kohapealt võite küll veel kaubelda, nii et annad näiteks 40%, aga kui su firma väärtus kokkugi pole €100 000, siis ei tule siit mingit kokkulepet ja oled lihtsalt enda ja teiste aega raisanud. Ühesõnaga, uuri eelnevalt, kuidas äriinglid firmade väärtust tavaliselt arvestavad ja arvesta sellega. Inglid tahavad oma raha üldjuhul vähemalt ca 5 aasta jooksul tagasi teenida.
• Sõna “potentsiaal” ei ole 99% juhtudel eriline argument kõrgemaks hinnaks.
• Kasulik oleks ette teada, kust läheb sinu piir ehk kui palju oled nõus maksimaalselt oma osalust ära müüma, kui tehakse väga hea pakkumine.
• Ära ole liigselt oma ärimudelis kinni. Sageli võivad suurema kogemusega äriinglid näha, et su äri võiks palju paremaid tulemusi saavutada, kui seda teha teisiti (a la, müüd litsentsi mõnele suurele tegijale, mitte ei hakka ise tootma). Kui see on midagi, mida sa kindlalt ei ole nõus tegema, sest see läheks su põhimõtetega vastuollu, siis mõtle see eelnevalt läbi. Muidu võid lihtsalt jonnakusest väga heast võimalusest ilma jääda.
• Head läbirääkimis- ja esinemisoskused tulevad tugevalt kasuks. Siiski, ära ürita petta või kedagi üle kavaldada – sa pead nende inimestega edaspidi koostööd tegema. Samamoodi tasuks ilmselt suhtuda ka investorisse – kui ta läbirääkimistel kasutab alatuid võtteid ja üritab sind kuidagi petta, siis ei pruugi ta just parim partner olla.
• Sageli on muud tingimused tähtsamad või sama tähtsad, kui hind ja osaluse protsent (a la, tootmise võimalused, ligipääs kaubanduskeskustesse, kogemused, tutvused jmt). Ole valmis tegema järeleandmisi hinna ja osaluse puhul, kui need sellest vaatevinklist on mõistlikud.
• Äri võiks olla skaleeritav – st, seda saab kasvatada suureks. Kui see on seotud sinuga ja sõltub sellest, kui palju sa suudad isiklikult toodet valmistada / teenust pakkuda, siis tuleb üsna ruttu piir ette ja see ei paku erilist huvi.
• Hooajalisus on üldjuhul miinuseks. St, kui su toode on seotud ainult teatud hooajaga (a la jõulud, rannahooaeg, kooli algus, majanduslangus vmt), siis see ei ole üldjuhul investoritele nii atraktiivne.

Õppetunde on seal kindlasti veel ja veel, nii et huvi korral soovitan ise vaadata ja järeldusi teha. Need on lihtsalt punktid, mis mul hetkel pähe tulid.

4. Riskikapital (Venture Capital)

Kui su idee on suuremamahulisem ja ei ole enam päris nii algusjärgus, siis võid kaaluda riskikapitali kaasamist.

Riskikapital on mingis mõttes sarnane äriinglitele. Üldjuhul on siiski erinevuseks:

• Raha investeerivad institutsioonid/fondid vmt, mitte eraisikud.
• Projekt peaks olema juba kaugemas faasis, mitte päris alguses.
• Potentsiaalne tootlus peab olema väga atraktiivne ehk ettevõttel peaks olema realistlikuna tunduv kiire kasvu võimalus.

Eestis võid leida rahastust:

• Arengufondist – nagu riiklike ettevõtmiste puhul paraku tihti on, siis suhteliselt ebamugav kasutaja jaoks vajalikku infot leida.
• Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon
• Balti innovatsioonifond

Sageli on riskikapital hädavajalik, et ettevõte saaks kasvada ja areneda sellele tasemele, kus ta suudab edukalt toimida, seega tasub jällegi meenutada, et mõnikord 10% €1 000 000 väärtusest firmast on parem, kui 100% €50 000 firmast.

Riskikapitalistid eeldavad tavaliselt väga suurt kasvu (3-10 kordset investeeringu kasvu) umbes 5-7 aasta jooksul.

Jällegi, tasub enne taotlemist järgida vähemalt samu põhimõtteid, mida juba ülevalpool äriinglite puhul välja tõin.

5. Eelfinantseerimine ja kogukondlik rahastamine (crowdfunding)

Eelfinantseerimise korral küsid klientidelt raha ette ja alles siis hakkad toodet/teenust looma/tootma. See vähendab mingil määral seda riski, et lood midagi, mida inimesed ei tahagi osta.

Samas võib see jällegi suurendada ebaõnnestumisega seotud riski ehk seda, mis juhtub, kui sa ei saa mõne ettenägematu põhjuse tõttu juba maksnud klientidele tellitud toodet/teenust pakkuda.

Üks eelfinantseerimise variante on crowdfunding, mille puhul sa kirjeldad oma ideed/toodet/teenust ja küsid inimestelt raha selle loomiseks ning vastu pakkud neile mingeid hüvesid.

Sellist liiki finantseerimiseks on olemas juba terve rida erinevaid portaale:

• KickStarter
• FundRazr
• indiegogo

Kohalikul turul on olemas veel näiteks:

• Funderbeam
• Fundwise

Lisaks on olemas ka meie kodumaine Hooandja, milles saab toetust taodelda loovprojektide jaoks.

Või kui need ei sobi ja soovid saada investeeringut iseendasse ning oled nõus vastutasuks osa oma tulevikutulust 10 aastaks loovutama, siis on ka selleks täitsa oma keskkond olemas. (Tingimustest ei suutnud esmapilgul leida midagi, mis keelaks eestlastel osalemast, aga siiski garanteerida ei julge, et see võimalus olemas on.)

6. Laenud

Kui muud variandid ei sobinud, siis on üks võimalus ka raha laenamine. Kõige traditsioonilisem on laenata pankadest, aga sealt ei pruugi alati laenu saada või ei pruugi tingimused kõige paremad olla.

Seega võid kaaluda ka laenamist ülevalpool väljatoodud võimaluste juurest nagu FFF või äriinglid (kui mõnega hea kontakti suudad saada).

Lisaks on võimalik ka selline asi, nagu kogukondlik laenamine ehk laenu taotlemine läbi mõne kohaliku ühisrahastusportaali. Tarbijalaene pakub näiteks Bondora, Omaraha ja Moneyzen. Kinnisvaraga seotud laene võib saada Estateguru või Crowdestate platvormidelt.

Seega võid kaaluda ka eraisikuna ettevõtte jaoks laenamist, kui sul see võimalus on ja see sinu jaoks liiga riskantne pole.

7. Endapoolne rahastus (bootstrapping)

Kui ükski eelnevatest ei töötanud või ei sobinud, siis üks variant on koguda omale vajalik kogus raha ja täielikult enda ressursside põhjal idee ellu viia.

Muidugi, kui ükski eelmine variant ei töötanud, siis tasuks ehk kaaluda ka seda, et vahest su idee ei olegi väärt elluviimist, kui investorid sellesse ei usu, pere ja tuttavad seda ei toeta ning kliendid seda osta ei soovi.

Selle lähenemise plussideks on see, et kogu ettevõte jääb sinule ehk sina saad otsustada, mida, kuidas, kellele jne. Samas, kui sul kogemusi ja teadmisi pole, siis ei pruugi see eriline pluss olla.

Miinuseks on see, et see võib tugevalt takistada ettevõtte kasvu või rahaliselt väga nõudliku ettevõtmise puhul ei pruugi üldse tegudeni jõudagi. Lisaks võid säästude kasutuselevõtu korral lõpetada isikliku pankrotiga. St, sa riskid kõigega.

Samas, kui arvad, et see on sinu jaoks sobivaim variant ja su idee on selline, et saad seda katsetada ilma, et elu lõpuni pere näljas oleks ebaõnne korral, siis lase käia.

Kui vajad mõtteid ja näpunäiteid, kuidas edukamalt raha leida ja koguda, siis soovitan ka osaleda e-töötoas, kus seda õpetame.

Tekkis sul küsimusi, mõtteid? Jätsin mõne olulise võimaluse lisamata? Anna kommentaarides või meili peal teada ja ehk saan postitust täiendada või sinu küsimusele juba järgmisel nädalal vastata.