Meelerahufond, mis see on ja kuidas koguda?

Meelerahufond, mustade päevade fond, ootamatute kulude fond, ülemuse pikalt saatmise fond, vihmaste päevade fond, hingerahufond.

Tegemist on rahaga, mis aitab sul raskemaid aegu ja ootamatusi üle elada, et need ei lööks jalgu alt. Arvestades, et üle kolmandiku eestlastest suudaksid ilma peamise sissetulekuta hakkama saada vähem kui kuu aega, siis on teema kindlasti aktuaalne.

Vaevalt suurem osa sinna gruppi kuuluvatest inimestest muidugi iseseisvalt RahaFoorumisse lugema jõuavad, aga ehk saad neile seda artiklit siis jagada.

Kindlasti ei tohiks meelerahufondi segamini ajada:

• Hea meeleolu fondiga – raha, mida sa igakuiselt kõrvale paned, et liigse säästmise kõrvalt enda ja oma pere/kaaslase peale midagi kulutaksid. Mõeldud siis neile, kes investeerimisest nii vaimustusse satuvad, et elu nautimiseks raha ei kipu jääma.
• Suuremate kulude fondiga – külmkapp annab otsad, korter vajab remonti, autole on talverehve vaja jne. Need on täiesti oodatavad kulud. Sa küll ei pruugi teada täpset aega, millal need tekivad, aga sa tead, et need tekivad ja üsna regulaarselt. Asjad lihtsalt kuluvad.
• Reisifondiga – hea reisidiil võib tulla ootamatult, aga kindlasti ei ole tegemist ootamatu kuluga, mida meelerahufondist võtta.

Kui suur peaks meelerahufond olema?

Klassikaline soovitus on, et see võiks jääda sinu 3-12 kuu kulude vahemikku. Kui elad palgapäevast palgapäevani, siis korrutadki oma palga vastava kuude arvuga.

Samas ei ole ma aru saanud, et see soovitus millelgi sisulisel põhineks. Seega otsustasin, et piilun statistikasse, et näha, mis eelmise kriisi ajal juhtus.

Kui vaadata seda graafikut, siis töötute arv pea kolmekordistus kõigest kahe aastaga ja püsis kõrgel 5-6 aastat. Alles täna hakkame jõudma tagasi tasemele, kus olime enne buumi tippu.

See ei ütle meile küll otseselt midagi selle kohta, kui kaua keegi töötu oli. Kuigi Töötukassa andmeid kõrvale vaadates tundub, et igakuiselt püsis töötute arv kõrge umbes 3 aastat 2009-2011 perioodil.

Samas registreeriti 2009. aastal 121 000 uut töötut (19% tööealisest elanikkonnast!) ja 2010. aastal 94 000 uut töötut. Keskmise töötute arvu järgi aga saame aru, et suur osa neist leidis vahepeal tööd.

Õnneks on olemas statistika, kust näeb, kui kaua inimesed on töötud olnud. Näiteks 2011. aasta keskpaiga seisuga oli ~66 000 töötut, kellest ligi 12 000 olid ilma tööta juba 12-23 kuud ja enam kui 16 000 üle 24 kuu. Enne krahhi olid vastavad numbrid keskmiselt umbes 1500 ja 2500 kandis.

Kriiside ajal tekib arvestatav hulk inimesi, kes võivad olla tööta aastaid. Seega 12 kuud võib kohati olla liiga konservatiivne eesmärk.

Kellel peaks suurem meelerahufond olema?

Selge on see, et krahh ei mõjutanud kõiki inimesi võrdselt. Teatud inimesed ja ametid on rohkem ohustatud, kui teised.

Sugu

Kui veel Töötukassa andmetesse piiluda, siis meeste seas kasvas töötus järsemalt (2008. keskel 7300 pealt 52 500 peale 2010. aasta alguseks) ja vähenes kiiremini kui naistel (töötuid naisi oli 2008. keskel 7800 ja 2010. aasta alguseks 42 600).

Vanus

Protsentuaalselt kasvas töötus kõige enam noorte seas (16-24), kasvades peaaegu 10-kordseks (1700 pealt üle 15 000 töötu). Samuti on riskigrupis 55+ aastased.

Asukoht

Kui vaadata maakonniti, siis 2007. aasta keskmisest seisust kuni 2010. märtsi lõpu kõige negatiivsema hetkeni kasvas töötute osakaal tööjõust keskmiselt 7-kordseks.

Sealjuures kõige enam tõusis töötute osakaal (enam kui 10x) Tallinnas ja Harjumaal, Raplamaal ja Pärnus. Põhjuseks peamiselt buumi tipus olnud väga madal töötuse määr.

See-eest kõige suurema tõenäosusega jäid töötuks inimesed Ida-Virumaal (22.2% tööealisest elanikkonnast), Hiiumaal (19.7%), Võrumaal (19.5%) ja Põlvamaal (19.4%).

Üksikute eranditega võib öelda, et töötute osakaal tööealisest elanikkonnast kasvas kõige enam kohtades, kus on palju töökohti, aga kõige suurema tõenäosusega jääd tööst ilma pigem väiksema arvuga töökohtade ja töötajatega piirkondades.

Eriala

Kui vaadata Statistikaameti töötajate andmeid erinevates valdkondades läbi aastate, selgub, et kõige enam kadus töökohti järgnevates valdkondades:

• Töötlev tööstus kaotas üle 24% töötajatest (28 000 töötajat)
• Ehitusest kadus üle kolmandiku töötajatest (üle 18 400)
• Hulgi- ja jaekaubanduses; mootorsõidukite ja mootorrataste remondis kadus ligi 18% töötajatest (16 000)

Väiksematest valdkondadest sai korralikult kannatada kinnisvaraalane tegevus (kolmandik töötajatest) ning kunst, meelelahutus ja vaba aeg (umbes veerand töötajatest).

Tõsi, need numbrid ei näita küll ainult töötuks jäänud inimeste arvu, vaid valdkonnast võidi minna mõnda teise valdkonda tööle. Sellegipoolest võib eeldada, et suur osa muutusest oli tingitud töökohtade kadumisest.

Kokkuvõtteks

Kuigi see pole just väga teaduslik lähenemine ja järgmise kriisi ajal ei pruugi minna samamoodi, siis mina teeksin siit järelduse, et meelerahufond peaks olema suurem ja katma pikema perioodi, kui:

• sa oled naine
• sa oled noor (16-24) ja ei saa vajadusel vanemate kulul elada, kuniks tööd otsid või vanem (55+)
• sa ei ela ja tööta Tallinnas, Harjumaal või Tartus
• su töökoht on ühes neist valdkondadest: töötlev tööstus, ehitus, hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite remont, kunst, meelelahutus ja vaba aeg
• su töökoht on valdkonnas, mis on hetkel buumimas

Iga sinu kohta käiva punkti eest lisaksin vähemalt 2-3 kuu kulude jagu ideaalsele meelerahufondi suurusele juurde. Kui muidu koguksid 12 kuuks ja siit loetelust vastad kolmele tingimusele, siis sihiksin vähemalt 21 kuu varu.

Arvesta ka sellega, et paljud punktidest, mis sulle täna kindlust annavad, võivad kaduda samaaegselt sinu sissetulekuga. Näiteks ilma sissetulekuta kipub kaduma ka laenuvõimekus.

Kriisi ajal ei pruugi sinu lähedastel olla võimalik sind nii palju aidata ja investeeringute puhul langeb väärtus, sealt laekuvad rahavood ja nende likviidsus (investeeringute rahaks tegemise võimalus).

Mis veel meelerahufondi vajadust suurendab?

Lisaks on mõistlik hoida meelerahufondi suuremana, kui:

• Sinust sõltuvad mitmed inimesed (lapsed, hooldusalused, abikaasa, vanemad, vanavanemad).
• Sul on laenud või muud kohustused. Mida suurem osa sinu kuludest läheb erinevate kohustuste maksmiseks, seda suurem peaks olema meelerahufond.
• Sinu sissetulekud on ebastabiilsed.
• Sa väiksema meelerahufondi korral ei suuda rahulikult magada.

Kuidas ja kuhu meelerahufondi koguda?

Sõltub sinu võimalustest ja vajadustest. Kui mina alustaksin nullist selle kogumist, siis teeksin ilmselt eraldi pangakonto, kuhu kannaks igakuiselt püsikorraldusega mingi summa.

Võib-olla hoiaksin mingi summa igaks juhuks ka kodus sularahas. Olgu siis hoiupõrsas või ümbrikus. See oleks aga pigem väike osa meelerahufondist, sest kodu kaotamine või vargus võib olla üks põhjustest, miks seda fondi tarvis läheb.

Kuigi tüüpiline soovitus on, et kõigepealt kogu meelerahufond kokku ja seejärel alusta investeerimisega, siis mina teeksin mõlemat korraga (seletasin seda mõttekäiku siin).

Kasutaksin seejuures 1% väljakutset ja riiulile ladustatud töötundide harjutust, et kiiremini oma eesmärgini jõuda. Samuti aitab teekonda kiirendada see, kui kulud kontrolli alla saada.

Sarnasel teemal olen varem rääkinud lisaks:

• Kus hoida meelerahufondi raha?
• Kas kasutada meelerahufondi investeerimiseks?

Ettevõtjatele

Ettevõtjana võib mõnikord tunduda, et sul ei ole meelerahufondi tarvis. Teenid oma sissetuleku ju ise ja ohjad on sinu enda kätes.

Samas tasub siiski meeles pidada, et raha tuleb klientide käest. Kui majanduslanguse ajal kliendid kaotavad töö või sinu ettevõtjatest kliendid kaotavad käibed, siis mõjutab see ka sinu sissetulekuid tugevalt.

Lisaks on sul ettevõtjana füüsilise isiku kulude kõrval vaja hoolt kanda ettevõtte kulude eest. Olgu selleks siis reklaamikulud, üür, töötajate palgafond, IT-teenused vmt.

Hinda nii ettevõtte kui oma pere olukorda musta stsenaariumi korral ja tee vastavad plaanid, et end selle vastu sinu hinnangul piisavalt hästi kaitsta. Kui oled mees, siis korruta must stsenaarium julgelt kahega, et liigset enesekindlust tasakaalusatada.

Kas sina kasutad meelerahufondi? Mitme kuu kulud see sinu arvates ideaalselt ära võiks katta?

Samal teemal varasemalt:

• Millal tasub meelerahufondi investeerida?
• RR005 – Kas kasutada meelerahufondi investeerimiseks?
• RR039 – Kus hoida meelerahufondi raha?

Viited:

• Töötukassa andmed: https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/peamised-statistilised-naitajad
• Statistikaameti andmed: https://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/02Aastastatistika.asp