Categories
Investeerimine: raha sinu eest tööle

Mida teha, kui satud laenumaksetega raskustesse?

raskused laenumaksetega võivad viia väga negatiivsete tagajärgedeni
Pilt: Martin Facci

Kui oled võtnud laenu, on oluline mõtelda ka selle peale, mida teha siis, kui sa mingil põhjusel laenumaksetega hätta jääd.

Sisukord

Olen laenude kohta kirjutanud terve seeria artikleid. Viska pilk peale:

See on teema, millest väga palju ei räägita ja mille puhul tõenäoliselt me kõik usume, et meiega seda kunagi ei juhtu. Vähemalt senikaua, kuni ühel hetkel juhtub.

Kõige parem lahendus on muidugi selliseid olukordi ennetada ja näiteks üldse mitte laenu võtta. Teine variant ennetamiseks on omada piisavalt suuri sääste või passiivset tulu, et mõne paarikuise probleemi korral saaksid endiselt makseid ilma suuremate raskusteta teha ja jõuaksid probleemi ära lahendada.

Tõenäosus raskustesse sattuda on suur

Erinevad eestlaste peal tehtud finantsteemalised uurimused ja küsitlused näitavad siiski, et enamik meist eelnevatest punktidest kumbagi ei järgi. Seega probleemide tekkimine on üsna reaalne oht, kui laenu võtad.

Kuna ei ole jurist ja õnneks pole ka kunagi makseraskustes olnud, siis alljärgnev kirjeldus põhineb pigem laenuandjana seda protseduuri kõrvalt vaadates nähtule.

Täpsemat nõu annavad võlanõustajad, nii et kui oled võlanõustaja või tead mõnda head võlanõustajat, siis oled teretulnud siia külalisartiklit kirjutama või RahaRaadios vestlema sellest, mida võlanõustajad täpsemalt teevad, millal neist abi on ja kuidas neid leida.

Alljärgnev on aga minu senine arusaam asjast.

Näed ohtu ette? Võta ühendust

Kui näed juba ette, et sa näiteks järgmise või ülejärgmise kuu makset ei suuda teha, siis kõige parem samm on laenuandjaga ühendust võtta. Olgu selleks siis mõni kiirlaenufirma, pank või kasvõi sõber.

Bondoras investorina olid kunagi kõik suhtlused laenajatega välja toodud. Nägin seal liigagi tihti olukordi, kus laenajal tekkisid mingil põhjusel raskused, aga ta ei julgenud seda tunnistada ega üritanud lahendusi leida.

Kõige hullemad on need juhtumid, kus isegi võlateavituskirjadele ei vastata. Need juhtumid ei jää ka eriti alla, kus laenaja ütleb, et maksan xx kuupäevaks, aga siis ei tule mingit makset.

Ära eira probleemi ega anna katteta lubadusi

Jäid tööst ilma? Ei saa tervise tõttu paar kuud töötada? Sul on mingid muud põhjused, miks raskused tekkida võivad? Kirjuta sellest juba varakult, enne kui maksetega hiljaks jääd ja püüa koos laenuandjaga olukorrale lahendus leida.

Muidugi ei ole ma veel kuulnud, et Eestis mõni laenuandja aitaks sul uut tööd leida, aga paljudel juhtudel pakutakse lühiajalist maksepuhkust. Võimalusel ehk maksegraafikut ümber teha, nii et sa ei muutuks võlglaseks (veendu, et sa siiski olukorda hullemaks ei teeks).

Samuti aitab probleemide ennetamine hoida kokku kulusid erinevate võlateavituste tasude pealt. Kui suudate kokkuleppele jõuda, ei tule sul hiljem ka kohtukulusid ja muid selliseid lisakulusid tasuda.

Lisaks jääb sinu taust puhtaks, kui suudad probleemidest ikkagi lõpuks välja tulla.

Miks mitte lihtsalt ignoreerida ja loota, et kõik saab korda?

Tihtipeale saab tõesti kõik korda. Lihtsalt see võtab tunduvalt kauem aega, kui laenaja ette kujutab. Ta jõuab vahepeal võlglaseks jääda ning juhtum käib sageli kohtust läbi või kasvab tuntavalt tänu sissenõudmisega seotud kuludele.

Kui sinu laen muutub probleemseks, siis sellega kaasneb päris palju negatiivseid tagajärgi, mida oleks tunduvalt mõistlikum ennetada, kui tagantjärele lahendama hakata:

1. Nimi läheb maksehäirete registrisse

Sinu nimi läheb maksehäirete registrisse kirja. See tähendab, et järgmised 5 aastat on kõigil võimalik näha, et sa oled ühel hetkel võlgu jäänud. Isegi kui maksad paari kuu jooksul selle võla ära.

See tähendab omakorda seda, et lootus kelleltki teiselt laenu saada väheneb tunduvalt. Isegi kui saad laenu, siis palju kehvematel tingimustel. St, sul ei ole isegi eriti lootust saada laenu, et oma kallimad laenud soodsamaga refinantseerida.

Samuti ei saa sa vähemalt mõnest kohast isegi telekanaleid või internetti tellida, kui sul maksehäired on. Võimalik, et mõni tööandja, kes taustakontrolle teeb, otsustab sind mitte palgata ja üürileandjad ei ole sinust kui üürnikust väga vaimustuses.

2. Kohtu- ja õiguskulud

Kui piisavalt kaua venitad, siis minnakse sinu laenu asjus ka kohtusse. Kui laenuleping on korralikult tehtud, siis seal on sinu kaotus praktiliselt garanteeritud ja tegemist on pigem formaalsusega, millest jääb ka sinu nime külge märk alles.

Samuti kaasnevad iga sellise protseduuriga lisakulutused, mis tuleb kaotuse korral tavaliselt sinul tasuda, nii et võlg suureneb veelgi.

Tavaliselt lisatakse ka muid võla sissenõudmisega seotud kulusid, nagu sinule võlateavituste saatmine. Kui sinu võlaga tegeleb inkassofirma, siis nemad panevad sinna tüüpiliselt igasuguseid pastakast väljaimetud kulusid juurde.

Rääkimata vaimsest koormusest, mida see pidev kõnede, kirjad ja e-mailide laviin tekitama hakkab.

3. Pangakontode arestimine

Mõnikord jõuad kohtus või kohtutäituriga graafiku osas kokkuleppele. Kui aga kokkuleppele ei jõua või kokkuleppest kinni ei pea, siis lihtsalt arestitakse sinu pangakonto(d), võetakse võlamaksed otse palgast maha ja pannakse varale keelumärge peale, nii et sa ei tohi seda müüa. Halvemal juhul müüakse vara võla katteks maha.

Kokkuvõtteks

Probleeme on tunduvalt lihtsam ja kordades odavam ennetada, kui tagantjärele lahendama hakata.

Üldiselt lõppeb asi ikkagi sellega, et sul tuleb võlg ära tasuda (kui oled laenu võtnud seadust järgivast kohast), nii et enamikel juhtudel on palju mõistlikum kokkuleppele jõuda enne kohut. (NB! Pea siiski eelnevalt võlanõustajaga nõu. Paljud nõuded võivad olla ebaseaduslikud.)

Kuigi kõige mõistlikum on siiski selliseid olukordi täiesti ennetada sellega, et sul on piisavalt sissetulekut või sääste, et suudaksid oma laene ka probleemide korral teenindada. Või veelgi parem, enamikel juhtudel üldse mitte laene kasutada.

Rääkimata veel sellest, et tavaliselt kui tekivad makseraskused, on see tingitud mingist sündmusest, mis sulle niigi palju stressi ja negatiivseid emotsioone põhjustab. Sul ei ole kohe kindlasti vaja seda kohtu ja pidevate võlateavituste jmt kaudu tunduvalt võimendada.

Lihtsalt võta ühendust ja püüa ühiselt kasulikule kokkuleppele jõuda. Ka laenuandja tahab oma raha tagasi saada ja üldiselt on nõus sinuga selleks vähemalt mingil määral koostööd tegema.

Vaata ka minu artiklit sellest, kuidas suure laenukoorma alt hakata välja ronima, kui probleemid on juba suuremaks kasvanud:

Kuidas tohutu laenukoorma alt välja tulla?

Kas sul või mõnel tuttaval on selliseid olukordi ette tulnud? Kuidas need lahenesid?

14 replies on “Mida teha, kui satud laenumaksetega raskustesse?”

Üks asi, mida meeles pidada – korraliku laenuandja ärimudel seisneb siiski selles, et sa maksad oma raha tagasi. On küll kiirlaenufirmasid, mille mudel ongi sellele ehitatud, et jääksid hätta aga nendega on võimalik kohtus korralikult vaielda mõistlike intresside üle.
Oluline siiski see – laenuandjad ei taha oma rahast ilma jääda. Sageli on võimalik kokku leppida mingites maksegraafiku muutustes, et nad oma raha lõpuks ikka tagasi saaks. Pole neile ka hea variant hakata kohtutäituri kaudu vara ära võtma.

Sageli just see suhtlemisest hoidumine ja laenuandja vältimine viib selleni, et laenaja lendab nende inimeste küüsi, kelle ärimudel põhinebki laenude hilinemisel ja sissenõudmisel (nt paljud inkassofirmad, kes iga kirja ja liigutuse eest ulmelisi summasid juurde keevitavad).

Ei teagi, kas need inimesed ei saa aru, et nad iseenda elu raskemaks teevad või lihtsalt ei suuda kuidagi julgust kokku võtta, et suhelda? Või ongi kohe selline uskumus, et niikuinii vastu ei tule keegi?

Selle põhjal, mida ma koolis õpilaste pealt näen – osad inimesed siiralt usuvad, et kui nad piisavalt kaua pead liiva alla peidavad, siis probleem kaob ära. Täiesti tõsiselt, olen seda väga palju näinud.

Taavi, kas oled postituseks inspiratsiooni saanud Facebookist minu ja Otto vahelisest “tulisest kahevõitlusest”?

Kurb eluline kogemus on jah selline, et inimesed “panevad pea liiva alla” ja loodavad et probleemid mööduvad, juhul kui häält ei tee, iseenesest. Nähtud-kogetud nii enda tuttavate ja töökaaslaste näitel kui ka abikaasa kaudu, kes töötanud aastaid panganduses.

Eks ta ilmselt osaliselt tänu sellele ja üleüldse selle default rate teemal arutelude peale uuesti päevakorda tuli.

Samas teema ei ole uus ja olen kunagi põgusalt ka siin seda kirjeldanud:
https://rahafoorum.ee/sms-laen/

Tookord tuli ka päevakorda just peale seda, kui olin isePankuris defaultinud laene vaadanud ja seda, kuidas inimesed vältisid suhtlust lootes, et kõik saab automaatselt kuidagi korda.

Inimesed elavad illusioonide maailmas. Kõik saab iseenesest korda. Küll kõik laabub jne. Selline lillelapselik mõtlemine, et milleks muretseda, elame hetkes ja ei stressa tuleviku pärast. Samas kritiseeritakse neid, kes säästavad, mõtlevad tulevikule ja tunnevad muret oma rahaasjade pärast. Targutatakse, et raha on kinnisidee ja üleüldiselt paha, paha. Sellised kinnise mõtlemisega inimesed ei tegele oma probleemidega ennem, kui need neile nina alla hõõrutakse. Irooniliselt on minu jaoks laenamine reaalsuse õppetund naiivsetele. Mina saan kriitikat aga nemad on need, kes endale auku kaevavad.

Kahjuks ta nii tundub olevat jah ja kui siin välismaa artikleid samadel teemadel lugeda, siis tundub see ka üsna universaalne käitumismuster olevat, mitte lihtsalt eestlaste probleem.

Selle viimase asja pärast on ka ilmselt üsna raske Eesti blogidel üldse massideni jõuda. Kunagi kui otsisin sarnasel teemal blogijaid, siis sattusin küll terve hunniku blogide otsa, aga peaaegu kõik neist olid 1-2 aastat peale algust alla andnud ja ära kadunud.

Inimesed lihtsalt väga ei jaga, et nad sellistel teemadel postitusi loevad, sest sageli vaadatakse imelikult või kritiseeritakse ja sellepärast on ka raske nende teemadega suurema hulgani jõuda. Raha tundub vist endiselt tabu teema üsna suures seltskonnas, aga õnneks on näha, et vähehaaval hakkavad muutused toimuma (kahjuks üsna aeglaselt).

Teine asi on ilmselt üleüldine inimeste iseloom teisi tagasi tõmmata, kui nad ennast parandada üritavad mingil moel. Kõige tüüpilisem metafoor, mis seda kirjeldab on see krabidega ämber, millele pole kunagi vaja kaant peale panna, sest kui üks üritab välja ronida, siis teised tõmbavad ta sisse tagasi.

Mulle isiklikult on tundunud selle kohta kõige loogilisemad kaks võimalikku seletust, miks inimesed nii teevad:
1. Kui sina muutud, siis see tähendab, et nad ei saa sind enam samamoodi mõjutada, kui varem ehk teie suhe muutub. Näiteks, kui sa varem olid kohe nädalavahetusel peole kutsumise peale väljas ja tegid talle jooke välja, siis peale finantside üle kontrolli saamist sa ilmselt enam nii kontrollimatult raha ei raiska.

2. Kui sina suudad midagi teha, mida nemad ka tahaksid teha, aga pole kuidagi suutnud, siis see vähendab nende silmis nende väärtust ja senised vabandused, mida nad on kasutanud, ei ole enam nii tugevad. Ehk see lõhuks nende illusiooni, et põhjus, miks nad senikaua hakkama pole saanud, ei ole neis endis.

Õnneks on lisaks RahaFoorumile ka paar teist blogi tekkinud, mis ka üsna tugevalt sellistel teemadel sõna võtavad ning ka riigi poolt üritatakse vähemalt mingil määral finantsteadmisi rohkem edastada, nii et lootust edasiminekuks on.

Samas, kui lugejad rohkem postitusi jagaksid ja teisi juurde kutsuksid, läheks asi tunduvalt lihtsamalt ja kiiremini 😉

Kõige pikem ja asjalikum vastus, mida mu silmad virtuaalses maailmas kohanud. 100% nõus.
Hiljuti kirjutasin kokkuvõtte laenamisest, aktsiatest, dividendidest, kinnisvarast, lisa teenimise võimalustest ja rahalisest sõltumatusest.
Mõned näited, mõttevälgatused krabidelt:

1) Nii avalikult oma rahadest rääkida… imelik. 1.2 Kas sa deklareerisid pokkeri tulud ära ka w?

2) Aimar ma olen nii kade,kindlasti leiad nüüd naise,su rahakott võimaldab seda.
2.2 Rikkus ei ole rahaline väärtus ,see on su kinnisidee…Rikkaks teeb inimese enda hing ja inimesed tema ümber,raha on ajutine nähtus..

3) rahaline sõltumatus ei anna õnne ega armastust, see tuleb ikka omaette välja teenida

4) Jätan kommenteerimata, tahaks veel läbi käia (vend ikkagi).

5) Oi aga see on ju geniaalne tutvumiskuulutus!

6) Päris hea huumor hommikuks, 372 euri aastaga nagu vupsti ehk siis umbes euro päevas. Natuke vaja veel ajusid ragistada ja saab vb juba 2 euri pevas, siis jõuad juba samale tasemele, mis töötutele makstakse <<< kommenteeris dividendidelt saadud tulu.

Minu eesmärke need krabid ei takista. Lihtsalt nüüd ma mõistan paremini, miks nii raske on inimestel säästlikku mõtteviisi omandada ja oma elatustaset tõsta..

Aimar, eks sellised hetked on alati head kohad, kus saab üle vaadata, milliste inimestega rohkem, millistega vähem ja ainult konkreetsetes olukordades/teemadel tasub suhelda. Mõnikord võib ka juhtuda, et mõne inimesega ei maksa ilmselt eriti palju aega koos veeta.

Nagu Jim Rohn kunagi ütles: “You are the average of the five people you spend the most time with.”

Kui tahad liikuda ühes suunas, aga kõik lähedased sõbrad liiguvad vastupidises suunas, siis ilmselt tuleks uusi sõpru otsida.

Perega muidugi on olukord natukene keerulisem, et nendega suhtlemist ära ei maksa lõpetada, aga eks seal on ka võimalus lihtsalt neil teemadel mitte rääkida 🙂

Aimar, pahatahtlikke kommentaare ei tasu südamega tähele panna. Eriti neid, mis suudavad asja naeruväärsuse tasemeni viia.

Sinu 372€ passiivset dividenditulu võtaksin mina kahte moodi:
1) Kui kaua aastast annaks see raha mul elada ilma töötamata? Ilmselt praegusel juhul veaksin kuukese välja, ent ka see summa on kindlasti kasvus!
2) See on raha, mille eest mina enam töötama ei pidanud. Kas null on parem kui 372€? Kahtlen.

Kas Sul on avalikuks lugemiseks blogi aadressi ka pakkuda? 🙂

Neid kommentaare ei ole väga tõsiselt tõesti mõtet võtta. Eks igaüks alustab kõigepealt väikeste summadega. Alguses ongi heal juhul paar eurot aastas, aga iga kuuga see paar eurot kasvab ja mõne aasta pärast on juba paarsada eurot kuus ja veel mõne aja pärast on juba terve kuupalk investeeringutest võtta.

Tavaliselt on see hetk see, kus need eelnevad kommenteerijad vaatavad ja kadestavad ning räägivad, kuidas sul on ikka vedanud…

Blogi jäi pooleli aga kirjutan FBs edasi. Mu isiklik huvi ongi inimeste reageeringuid näha ja seetõttu kirjutan oma jutukesi pigem natuke provotseerivalt. Oli ka omajagu positiivset vastukaja.

Taavi kujundlik näide krabidest hakkas mulle meeldima ja teen nüüd augustis väikse eksperimendi. Proovin augusti kuu olla ilma alkoholi tarbimata ja tervislikult toituda. Kui mõni krabi peaks mind nägema tahtlikult alkoholi tarbimas, siis ta saab minult 100€. Kui suudan säilitada tervisliku eluviisi, siis premeerin ennast kuni 100€ väärtuses. Kui uus elustiil meeldima hakkab, siis jätkan sama asjaga ka järgmisel kuul. Tean juba ette, et satun krabide surve alla agasamas peaks aitama teadmine, kui ütlen endale, et nad vaid raha peal väljas 😀

[…] Kindlasti ei saa see protsess olema lihtne. Kui abikaasa ei ole valmis appi tulema (arvestades, et siiani sellist asja tema eest varjatud, siis on pettumus, viha jms reaktsioonid täiesti põhjendatud alguses), siis ilmselt kohtust läbi käimiseta varianti ei ole. See tähendab ka vähemalt 5 aastat maksehäirete registris olemist ja sellega kaasnevaid negatiivseid tagaj&…. […]

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.