Kujutame ette, et mõni kahtlane skeemitaja soovib teha IPO-t, et potentsiaalsete investorite käest suuremaid summasid kätte saada. Sellist ettevõtet börsile ei lasta.
Tahaks see sama skeemitaja nüüd aga hoopis ICO teha, siis mitte ainult ei ole kedagi teda takistamas seda tegemast, vaid ei pruugi “investorid” isegi teada, et tema selle ICO taga on.
Mis on ICO?
Krüptoraha üritustel või sel teemal kirjutatud artiklites võib sageli kohata võrdlust, et ICO on nagu IPO. See väide on nii levinud, et ilmselt seetõttu olen ka kohanud inimesi, kes krüptovaluutasid ostes arvavad, et saavad aktsiaid.
Mis asi see ICO siis on? Alustame lühikeste definitsioonidega.
ICO (Initial Coin Offering) on krüptoraha või tokeni esmane müük. See tähendab, et neid on esimest korda võimalik osta.
IPO (Initial Public Offering) on aktsiate esmane avalik pakkumine ehk esimest korda saab avalikult selle ettevõtte aktsiaid osta.
Tähelepanelikumad märkavad juba esimest olulist sisulist erinevust siin.
Lihtsamini seletades on ICO raha kaasamise viis, millega on vähemalt siiani püütud kõrvale hiilida enamikest juriidilistest ja muudest piirangutest, mis kaasnevad IPO-ga. Jätsin eelmisest lausest teadlikult välja sõna “ettevõttesse”, sest raha kaasajaks ei pea olema ettevõte.
Kui IPO puhul püüab raha kaasata sooviv ettevõte seda teha läbi börsile mineku, siis ICO-t võib igaüks ise korraldada, ilma et börsi või muid vahendajaid ja regulaatoreid sellesse protsessi kaasataks.
Tasub tähele panna, et ICO puhul on protsessid selle läbiviija kontrollida ja otsustada. Seega võivad erinevad ICO-d sisult märkimisväärselt erineda. Antud artiklis ei kirjuta ma ühestki konkreetsest ICO-st, vaid sellest nähtusest tervikuna ehk nö “keskmisest” ICO-st.
Mille poolest IPO ja ICO erinevad?
Kui jätta kõrvale, et mõlema tegevusega soovitakse kaasata raha ja nende nimetused on sarnased, siis eriti rohkem ühisosa neil olla ei pruugigi.
Ütlen, et ei pruugi, sest teoorias saab ICO läbiviija järgida seadusandlust ja läbida sarnased protsessid, nagu IPO puhul. Praktikas aga enamik ICO-sid seda ei tee.
Muidugi erandeid tänaseks toimunud 1000+ ICO seas kindlasti on ja regulatsioonide selginemise tulemusel hakkab ehk tulevikus enamgi olema.
Püüan siinkohal siis mõned ICO ja IPO erinevustest välja tuua. Kindlasti pole see tabel ammendav ega lõplik.
| ICO | IPO |
|---|---|
| Whitepaper* | Põhjalik prospekt |
| Idee* | Töötav ja tegutsev ettevõte |
| Tegelik kasusaaja pole kindel* | Tegelik kasusaaja teada |
| Token/coin | Omandiõigus ettevõttes |
| Puudub igasugune kontroll* | Mitmel tasandil due diligence ja underwriting |
| Igaüks võib teha ICO | Finantsinspektsioon ja Börs filtreerivad ebasobivad ettevõtted välja |
| Protsess vastavalt läbiviija äranägemisele | Kindel reguleeritud protsess |
| Regulatsioon puudulik/olematu/eel- ja järelvalve puudub | Õigused ja kohustused selgelt reguleeritud ja jõustatavad |
*reeglina
IPO protsess üldiselt
Selleks, et ettevõte börsile viia, peab see olema juba mõnda aega tegutsenud, teatud müüginäitajatega korralik äri. IPO protsessi käigus tuleb eelnevalt koostada põhjalik prospekt, mille mitmed osapooled üle vaatavad, kus tuleb olulisem info välja tuua (sh nt riskid) ja selle õigsust kontrollitakse.
Põhjalik kontroll tehakse ka ettevõtte omanike osas nii Finantsinspektsiooni kui ka börsiesindajate poolt. Kui esineb olulisi puudusi või kahtlusi, siis IPO-t teha ei lasta ja ettevõte investoritelt raha kaasata ei saa.
Kui aga kõik on korrektne, siis järgneb IPO protsess, mille käigus ettevõttepoolne kommunikatsioon ja aktsiate pakkumise protsess on paika pandud ja järgib kindlat reeglistikku, et investorite huve kaitsta.
Peale märkimise lõppu saab iga investor endale vastavalt tulemustele mingi koguse märgitud aktsiaid, mis registreeritakse väärtpaberikontol ja mis annavad selle investorile proportsionaalselt õiguse antud ettevõtte osalusele ja kasumile.
ICO protsess üldiselt
13-aastane marakratt loeb netist, et ICO-d on popid asjad. Guugeldab “How to make your own ICO in 15 minutes”. Kopeerib koodi ja paneb asja püsti. Laeb alla veebilehe templeidi, kuhu kirjutab ilusat müügiteksti ja reklaamib oma uut ICO-d foorumites ja erinevates veebikeskkondades.
Kaasab sellega paarkümmend tuhat dollarit, mille lööb meelelahutuse peale laiaks ja ühel ilusal päeval on selle krüptovaluuta tokeni turukapitalisatsioon peaaegu $900 000. Järgmisel päeval kukub muidugi kolinal jälle kokku.
Tõsi. See on üks ekstreemsemaid näiteid. Muidugi saaks olla veelgi ekstreemsem, kui samas näites asendada see 13-aastane tüüp 20-aastase terroristi või 40-aastase netipetturi/häkkeriga, kes viib kogu protsessi läbi tunduvalt professionaalsemalt ning kaasab seejuures kümneid või sadu miljoneid ja paneb sinu arvutisse pahavara, millega ka teised sinu krüptorahad endale saada.
Investori seisukohast ei ole muidugi rahalises mõttes väga vahet. Rahast oled ilma mõlemil juhul.
Veel krüptorahade ICO ja aktsiate IPO erinevustest
Samal ajal tuleb tõdeda, et turul on ka reaalseid tegijaid, kes päriselt kaasavad raha, et ajada ausat äri või arendada välja midagi uut ja innovatiivset. Enamus muidugi on mõttetu ja rallib lihtsalt plokiahela haibi peal ringi (mis väärtust ja kellele loob IQ testide keskkond plokiahelas?).
Idee vs töötav äri
Enamus neist reaalsetest heatahtlikest tegijatest aga kogub raha selleks, et oma ideed hakata ellu viima. Ehk taaskord, kui me räägime IPO puhul töötavatest ja tõestatud ärimudeliga ettevõtetest, siis ICO puhul on valdavalt olemas lihtsalt idee.
Kes vähegi kasvõi Shark Tanki on vaadanud, teab, et idee eest ei maksta mitte midagi, sest idee on väärtusetu. Ometi koguvad ideed kümneid ja sadu miljoneid läbi ICO-de “investorite” raha, ilma et antaks ära protsentigi oma ettevõtte aktsiakapitalist.
Korralikult spämmitakse ka selliseid ICO-sid, kus krüptorahasid saab osta mitmes etapis. Esimeses etapis on üks hind, teises etapis kallim, kolmandas veel kallim ja isegi turuhinda teatakse ette öelda, et avalikult hakatakse 100x kallima hinna juures kauplema.
Likviidsus ja investorkaitse
Kui IPO puhul on teada, milline protsent ettevõttest maha müüakse ehk kui palju aktsiaid ettevõttel on, siis ICO puhul võid sellisest infost nii mõnigi kord ainult unistada. Rääkimata siis, et neid tokeneid võidakse juurde teha, ilma et sina neist midagi endale saaksid või sellest isegi ilma põhjalikult uurimata teaksid (börsil ikka reeglina nii teha ei saa).
IPO järel on aktsiad börsil kaubeldavad ja võid neid osta-müüa nii nagu tahad. ICO korral võid oodata nädalaid, kuid või lausa aastaid, enne kui üldse mingi wallet tekib, kus sa oma krüptoraha hoida saad. Mingile “börsile” (krüptovaluuta vahetuskeskkonnad), ei pruugi see aga kunagi jõuda.
Kui börsiettevõtte juht rahaga jalga laseb, siis järgneb sellele kriminaalmenetlus ja karistus ning loodetavasti saad ka osa rahast tagasi. Ilmselt on börsiettevõtte juhil ka keerulisem selle rahaga juba algselt jalga lasta.
Kui ICO-ga miljoneid kogunud inimene rahaga jalga laseb, siis sageli pole ka juriidilist põhjust, miks ta seda teha ei võinud. Tihtipeale sa isegi ei tea, kes see oli, nii et sa ei pruugi kindel olla, kuhu ja kelle peale kaebama peaks.
Üheks oluliseks erinevuseks on ka see, et esmase müntide pakkumise käigus on häkkerid ja muud pahalased varastanud rohkem kui 10% varadest. Käesoleva aasta alguseks kogutud $3.7 miljardi pealt on see vägagi arvestatav summa. Ei ole kursis, et IPO-de puhul aktsiaid varastatud oleks, aga ei saa välistada, et mõni on oma aktsiad kogemata ära kinkinud.
Eelnev number aga ei sisalda neid projekte, mille omanikud on reaalselt pahatahtlikud ja ongi kogu asja ette võtnud selleks, et raha teenida. Kui lisada ka igasugused muud pahatahtlikud ja niisama ebaõnnestunud projektid siia, siis tuleb kokku ulmeline “pankrotistumise” protsent, mis paneks nii mõnegi aktsiainvestori pikaks ajaks õudusunenägusid nägema.
Aja kokkuhoiu mõttes ei hakka siinkohal neid erinevusi üles lugema, mis seotud börsidel aktsiate ja krüptovaluutadega kauplemisega.
Kokkuvõtteks
Esiteks, kui jutt käib üleüldiselt esmastest krüptoraha pakkumistest, siis unustagem edaspidi ära sellised sõnad nagu investeerimine ja IPO. Valdava enamuse juhtumite puhul on tegemist vägagi riskantse spekuleerimisega, millel aktsiate avaliku esmaemissiooniga mitte mingit sarnasust pole.
Enamikel juhtudel on õiglasem kirjeldus endiselt see:
„Imagine that a friend is building a casino and asks you to invest. In exchange, you get chips that can be used at the casino’s tables once it’s finished. Now imagine that the value of the chips isn’t fixed, and will instead fluctuate depending on the popularity of the casino, the number of other gamblers and the regulatory environment for casinos. Oh, and instead of a friend, imagine it’s a stranger on the internet who might be using a fake name, who might not actually know how to build a casino, and whom you probably can’t sue for fraud if he steals your money and uses it to buy a Porsche instead. That’s an I.C.O.“
Allikas: NYtimes
Kui sa nüüd aga oled riskidest teadlik, oskad neid hinnata, oled kindel, et ICO läbiviija on see, kes ta väidab end olevat jne jne, siis tasub meeles pidada minimaalselt veel järgmist:
- Tegemist on alaga, kus on regulatsioonide osas üsna suur segadus. Isegi selles osas, kus on tänaseks selgus tekkinud, ei täida neid regulatsioone enamik ICO-de korraldajaid. Seega jääb sinu hinnata, kas ja millised õigused või kohustused sinu jaoks selle rahapaigutusega kaasnevad. Eesti kontekstis on Finantsinspektsioon jaganud hea ülevaate ICO korraldajatele, aga tasub arvestada, et tegemist on reeglina rahvusvahelise ettevõtmisega ning seadused on riigiti erinevad. Julgen tõsiselt kahelda, et sa mõne filipiinlase loodud krüptoraha puhul oma Eesti seadusest tulenevaid õigusi suudad jõustama asuda. PwC on teinud ka ülevaatliku lehe erinevate riikide regulatsioonist.
- Väga harva saad reaalselt ICO käigus osta osalust ettevõttest ja selle kasumist. Isegi kui keegi sulle seda lubab, siis juriidiliselt ei pruugi sul sellele endiselt mingit õigust olla.
- Idee üksi raha sisse ei too ei tokeni omanikuna ega ka ettevõttele peale ICO tegemist. Ilma teostuseta on isegi maailma parim idee väärt null.
Kuigi palju räägitakse sellest, kuidas tegemist on uue innovatiivse meetodiga raha kaasamiseks, siis vähemalt tänase seisuga on väga raske näha, et see tervikuna ühiskonnale väärtuslik tegevus oleks olnud.
See on tõesti hea viis raha kaasamiseks projektidele, kus otsest omanikku ja seetõttu lõplikku konkreetset kasusaajat ei ole (nt open-source projektid), mis muidu ei pruugiks majanduslikult mõttekad olla. See väärtus aga ei ole vähemalt tänaseks üles kaalunud seda, kui paljud pahaaimamatud “investorid” on selle tegevusega oma raha kaotanud.
Täna kasutatakse seda valdavalt pigem alternatiivse raha kaasamise meetodina, mille käigus üritatakse regulatsioonidest mööda hiilida. Seejuures püüdes ära kaotada enamiku investorite kaitsest, õigustest ja kasust, mis tavaliselt investeerimisega kaasneb. Kõige enam on sellest siiani saanud väärtust selliste projektide läbiviijad, kes poleks pidanud mitte mingisugust rahastust üldse saamagi.
Loota ju võib, et valdkonna küpsemise, regulatsioonide selginemise ja loomise tagajärjel olukord muutub ning saab ka sellest midagi, mis ühiskonnale reaalselt väärtust hakkab looma. Täna aga on see pigem näide sellest, et inimestel on liiga palju raha käes ja seda paigutatakse kohtadesse, millest mitte midagi aru ei saada.
3 replies on “Kas ICO on tõesti nagu IPO?”
Üldiselt võiks öelda, et Icod on riski rikkad ja ei ole kõigi jaoks. Aga sama võib öelda ka Ipode kohta. Vahe on enamasti seal, et Valides õige ICO teenid sa 3 kuuga 1000-5000% Kui valid Õige IPO siis teenid Järgmise 3 aastaga 10-30%. Minu arvates on riski ja vaeva Väärt nende tuhandete icode seast otsida välja see õige ja siis teenida korralik kasum ja võtta ise totaalne vastutus, selle asemel, et lasta Kellegil garanteerida endale peale riski maandust mingi keskpärane kasum. Üle öö rikkaks ei saa aga samuti ei saa rikkaks riskimata. 100 eurot õigesse ICosse ja võid 5 aastat varem pensionile minna kui veab kordad sama manöövrit seekord suurema summaga ja võidki olla pensionil. Tasasõudmine viib tihti kindlamalt kohale aga pikema ajavältel võib juhtuda rohkem kontrollimatuid probleeme mis võivad aastate pikkused plaanid purustada. Aga valikuid teeb ja igaüks ise ja ka vastutus on igaühe enda oma aga kõige selle juures peab kasutama ajusid ja olema ka skeptik.
Aasta aega tagasi ehk võis see nii olla. Täna tundub vähetõenäoline sellist ICOt leida? Eriti arvestades, et reeglina ainus põhjus nende hindade tõusmiseks oli kas krüptodega kaasas käinud maania või hinnamanipulatsioon.
Seega kasumiga väljumiseks pidi leiduma keegi, kes oli nõus sama asja nii palju kallimalt ostma, mis sest, et vahepeal see reaalselt mingit väärtust loonud polnud. Täna tundub selliseid lollikesi vähem olevat, kes oleks valmis tipust ostma.
Võib-olla ma ka eksin ja sa tead paremini. Mulle pole vähemalt silma enam jäänud seda maaniat väga ja krüptod ka pigem langevas trendis juba tükk aega.
Üldiselt on sul õigus aga nt praeguse seisuga on ringlus ka Krüptosid, mida inimesed kuhjavad vastavalt oma võimetele kokku, et tulevikus kasutada ja nad maksavad nende eest ka üha kasvavat hinda, mida nn väike kauplejad saavad ära kasutada. Kuna nendel on mingi kaugem tuleviku lootus ehk kasutus võimalus siis on reeglina volatiivsus üpriski väike ja Daily traderid nendest eriti kasusid ei lõika. Sealt tulebki see peale ootust hinna ja väärtuse kasv ja see tuleb just sellest, et ei ole palju konkurentsi, nagu öeldakse keegi peab alati kaotama, seni kaua kuni meil pole krüpto põhist majandust. Võtame nt Bean Cashi, 3 aastat oli selle hind 3-6 satohit tükk, volatiivsus oli olematu paljud algsed investorid ja kaevandajad müüsid oma coinid maha , ja Mitte interneti põhine kogukond ostis need kokku ja asutas mitu väikest poekest ja interneti poodi, kus sai neid kasutada, järgneva paari kuuga kerkis hind mingile 200 satoshi tasemele tükki pealt ja noh nüüd on ta tagasi 100 satohi pealt kuna sõltub rohkem sisemajandusest kui börsidel kauplemisest, kogukond on kasvanud kah ja on korraldatud suve kogunemisi ja jagatud coine laiali, Väärtus kasvab kui suvalised inimesed loovad selle taha majanduse, vahet ei ole kes on coini algne asutaja. Selliseid coine on mitmeid, ja aastate jooksul olen näinud nii õnnestumisi kui läbikukkumisi. Aga kui tulla tagasi Icode juurde siis tulemuslik ICo on kas see mis lahendab mingit probleemi millel on nõudlus, pakub mingit kaupa või on lihtsalt väikese mahuline ja ICo soovib rahastada infrastruktuuri ehitust antud coinile/tokenile, Miljonitesse Küündivad Icod tähendavad palju coine odavaid coini hindasid ja väiksemat potentsiaalset hinna kasvu, kuni ei ole kedagi kes korjaks neid coine kokku ja väldiks ringlusesse laskmast.