Home » Esimesed sammud: raha kogumine, eelarve, säästmine » Miks palgad on madalad ja hinnad kõrged
 

Miks palgad on madalad ja hinnad kõrged

Paar päeva tagasi nägin facebookis arutelu, kuidas suurem osa tööpakkumisi on sellised, kus tuleb töötada 5-7 tundi selleks, et saaks omale toidukohas ühte pitsat lubada.

eestlase palgapäev

autor: jez s

Hakkasin siis natukene rohkem selle peale mõtlema. Põhimõtteliselt on tõesti nii, et kui tahad väljas midagi normaalset süüa ja sinna kõrvale midagi juua ka võtad, siis ühe inimese kohta on kulu 6-7 eurot ilusti.

Vaatasin ka statistikaameti kodulehelt Eesti keskmist palka. See number küll reaalselt ei näita suurt midagi, sest seda arvutatakse aritmeetilise keskmise järgi, aga vähemalt midagigi.

Aritmeetiline keskmine palk on jaburdus

(Mäletan, kuidas kooliajal sai kunagi vaadatud seda palkade jagunemist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, kus ca 70-80% inimestest said tugevalt alla keskmise ja 5% olid kuskil kaugel kaugel üle keskmise ja tegid aritmeetilise keskmise palju ilusamaks, kui see tegelikult on.)

Statistikaameti andmetel oli selle aasta I kvartalis keskmiseks brutopalgaks € 900. Ehk siis keskmiselt peaks eestlastel peale makse kätte jääma € 712,80. Noh, kellel jääb, kellel mitte, paraku kipub ilmselt realistlikum number olema see, et 70-80% inimestest saavad alla €600 kätte ja suur osa neist veel tugevalt allapoole seda.

Aga jääme selle €700 euro juurde ja ütleme, et kuus on 160 töötundi. See teeb siis tunnipalgaks kätte pisut alla € 4,50. Seega ühe söögikorra jaoks väljas, peaksid töötama sellise palga juures 1,5 tundi ehk siis ligi 20% sinu päevatööst selle nimel, et ühe korra süüa. Suure osa inimeste jaoks on realistlikum number ilmselt seal 3 tunni lähedal või enamgi.

Siinkohal võiks endalt küsida, kas su aeg on tõesti nii vähe väärt või kas see söögikord on nii palju väärt?

Lennukiga Saksamaale toidupoodi

Kui nüüd väljas söömine sinnapaika jätta, siis tegelikult on ka väga paljud muud hinnad kuidagi ootamatult kõrgele läinud seoses euro tulekuga. Varem sai isegi 5 krooniga ikka midagi osta, praegu 30 sendiga pole suurt midagi peale hakata.

Kõikvõimalike ürituste piletid on tohutult kallimaks läinud (sealhulgas isegi tudengiüritused, kus piletihinnad 15 krooni pealt 4-5 euro peale on tõusnud).

Rääkimata siin juba mõned aastad tagasi tehtud hinnavõrdlustest, kus tuli välja, et odavam oleks lennukiga Saksamaal toidupoes käia, kui Eestist osta. Kui ainult selle toidu kuidagi pagasisse saaks mahutada ilma suurte lisatasude eest.

Siia kõrvale võib veel panna kõikvõimalikud muud näited, kuidas naaberriikides hinnad on enam-vähem samad või mõnes vallas ehk odavamadki, aga palgavahe on mitmekordne.

Miks hinnad kõrged on?

hinnad on kõrged

autor: Lee Jordan

Hakkasin siis mõtlema, et millest selline suur erinevus võiks olla ja igasugu muude põhjuste seas tuli pähe ka üks, mida ma vähemalt ei ole kuulnud, et väga palju räägitaks.

Nimelt tegelesin siin umbes pool aastat müügitööga ja selle käigus tuli ette väga suur hulk inimesi, kes kas töötavad välismaal või on sinna lausa elama kolinud. Eks enda tutvusringkonnas on ka päris palju nii üht kui teist.

Vaatasin ka stastistikaameti kodulehelt, et 2012. aastal rändas Eestist välja ligi 11000 inimest ning sisseränne oli pisut üle 4000 inimese. Suur osa neist inimestest läks tõenäoliselt välismaale tööle ja/või sinna elama.

Välismaal töötab 25000 eestlast

Siinkohal uurisin edasi ka pisut tööalast statistikat. Rahvaloenduse põhjal jõuti järeldusele, et välismaal töötab 25000 eestlast. Siinkohal ma ei tea, kuidas selle arvuni jõuti. Ehk siis ma ei tea, kas arvestati püsivalt välismaal töötavaid inimesi või võeti arvesse ka need inimesed, kes käivad paar kuud aastas välismaal töötamas. Tõenäoliselt mitte. (siinkohal märgin ära, et nende inimeste palk tõstab tõenäoliselt ka Eesti keskmist palka järjekordselt)

Samuti ei ole ilmselt selle arvu seas neid eestlasi, kes ametlikult välismaal elavad, aga käivad ka regulaarselt Eestis (näiteks suveperioodidel või pühadel vmt).

Ühesõnaga, hakkasin mõtlema, et ehk on suhteliselt suur roll kõrgetes hindades ka just neil inimestel, kes käivad välismaal tööl, sest tegelikult on see suhteliselt suur hulk tööealisest töövõimelisest elanikkonnast (üle 20% tööealistest on vähemal või rohkemal määral töövõimetud).

Siia võib arvestada ka inimesed, kes küll elavad välismaal, aga toetavad seal teenitud rahaga Eestis elavaid inimesi, kellel on siis omakorda jällegi rohkem raha, mida kulutada.

Kellel rohkem raha, see maksab rohkem

Kui inimesed teenivad rohkem, siis nad ka üldjuhul kulutavad rohkem. Seega, kui Peeter ja Pille käivad Soomes ja Rootsis tööl, teenivad € 2000-3000 eurot kuus ja lähevad Eestis poodi või välja sööma, siis on nad valmis ka maksma märksa kõrgemat hinda, kui Jüri ja Maali, kes töötavad Eesti ettevõttes ja teenivad €500-700 kuus.

Ettevõtted näevad, et inimestel raha on, et €7 eest söömas käia ja €5 kinopileti eest maksta ja tõstavadki hinda. Paraku Maali ja Jüri tahavad ka elada ja aeg-ajalt meelt lahutada, nii et maksavad küsitud kõrgemat hinda ja kiruvad või üritavad ots-otsaga kokku tulla kuni järgmise nigela palgapäevani.

Ühesõnaga, välismaal töötamine toob küll Eestisse rohkem raha, aga tööjõupuudusest tingitud palgatõusu väga toonud pole. Samas tundub, et hinnatõusule on omamoodi mõjunud küll.

See on lihtsalt üks mõte, mis pähe tuli ja minu hüpotees. Kui keegi teab ja oskab viidata mõnele uurimusele, mis seda kinnitaks või ümber lükkaks või soovib ise sellist uurimust läbi viia, siis andke teada. Olen teemast huvitatud.

Siinkohal on aga sinu kord rääkida: Kas eestlased, kes välismaal töötavad, aitavad Eestit ja siin elavaid inimesi või teevad teiste elu halvemaks?

Alustava investori videokursus

Hetkel on alustavale investorile mõeldud videokursus alles ehitamisel. Pane ennast meililisti kirja ja saadame Sulle esimesed videod TASUTA.

Me ei saada sulle spämmi. Võid igal ajahetkel listist lahkuda. Powered by ConvertKit

One Comment

  1. Comment by Sten:

    Vaevalt, et välismaal töötavate inimeste hulk niimodi hindu mõjutaks. Tegelikult olen ise veendunud, et Eestis lihtsalt puudub normaalne konkurents. Nimelt kõik kaubad ka toidupoodides on ikkagi väga kallid ja kõikides poekettides. Eesti on nii väike ja on varemgi erinevaid skandaale olnud erinevatest kartellikokkulepetest jne. Selline amet nagu Tarbijakaitseamet ei täida oma funktsiooni absoluutselt kui lubatakse energiafirmadel lihtsalt turg monopoliseerida igakülgselt (Fortum Tartu ostis Linnaküte AS ning omab 75% Tartu linna soojusenergia turust) ja kühveldada hinda pidevalt üles. Eestis ostetakse näiteks tootjate piim kokku suurvahendajate poolt ning pakendatakse ja müüakse edasi 50% vaheltkasuga. Näiteks piima hind poes on ca 70 senti, siis tootja saab sellest ca 25-30 senti, mis on tootjate müügihinnaks üsna piiripealne kui mitte kahjumlik. Vahendaja lisab ca 50%, ehk siis 15 senti, summaks juba 45 senti, ülejäänu lisab juba jaemüügikett, minimaalselt 50%. Fakt on see, et jaemüüja mitte kunagi ei loobu oma juurdehindlusest, allahindlus lepitakse ikkagi jaeketile müüjaga kokku ning siinkohal kannatab ainult müüja (vahendaja või tootja, enamasti tootja). Eestlasi lausa kummardatakse nende ülimalt suure kannatuse olemasolu eest, sest isegi Põhjamaade rahvad imestavad, kuidas me kõik elus püsime selliste palkade juures. Rääkides pitsa söömisest väljas, siis pitsa hinna osas ei mõista üldse, kustkohast see hind tuleb, sest kui arvestada klienditeenindaja töötasu ühes tunnis (1,6-3 eur/h), millest pool makstakse nagunii “mustalt”, siis müstiliseks ta jääbki. Aga kui inimesed on nõus sellist raha välja käima, siis hind ka ei lange. Eraldi müstika on alkoholitarbimine muidugi, selleks on raha kõigil ja lademetes. Ma isegi tean rahvast, kes käib välismaal tööl, et saaks iga päev juua ainult, lihtsalt rohkem vaja.

    Rääkides veel palkadest, siis peamine viga ikkagi on meeletult salastatud palgasüsteem Eestis. Vaadates CV keskuste töökuulutusi, siis 100st kuulutusest heal juhul 10-l või vähemal on reaalselt mingigi palganumber või tunnitasu välja toodud, ülejäänud on salastatud. Olen isegi selle “õnge” langenud kui käisid tööintervjuul üsnagi suurettevõttes, mille tooteid me iga päev poest võime leida, kusjuures ettevõte on maaletooja, ei tooda mitte kui midagi. Tööks oli laohoidja sisuliselt aga kohapeal selgus, et ikkagi laotöötaja. Poolteist tundi tehti intervjuud ja küsiti üsna ajuvabu küsimusi ja kui palgast juttu hakati tegema, siis olid hästi ettevaatlikud ning kui ma pakkusin ise teatud numbri välja, siis jäi see ikkagi tugevalt ülepakutuks võrreldes nende pakutuga. Loomulikult ma ei võtnud pakkumist vastu, kuid kui nüüd teisendada 1,5 h rahaks, siis viskasin lihtsalt raha “tuulde”. Siiani ma imestan, kuidas ka tootmisettevõtted tegelevad nn “säästuäriga” kui võtta arvesse tootmistöölise 500-eurost kuupalka. Ma olen veendunud, et palgad hakkaksid tõusma kui enam keegi lihtsalt ei ole nõus töötama sellise nigela tasu eest. Loomulikult me oleme kõik inimesed ja mingitki sissetulekut on vaja elus püsimiseks. Veel vähem saan ma sellistest ettevõtjatest aru, kellele meeldib pidev rahvavoog ja peab jälle välja õpetama jne jne. Kui tõesti ei ole võimalik rohkem kuidagi maksta, siis mis mõte üldse sellises valdkonnas või ettevõtmisega tegelemise mõte on? Kui ettevõtjana vaja ennast toita, siis võib ka perefirmaga selle eest hoolt kanda, mitte “jooksutada” tööjõudu ja tegeleda personaliprobleemidega.

    Kokkuvõtteks

    Kui olla nutikas ning teadlik tarbija, siis võib ikkagi poes korraliku raha kokku hoida, sellest on Taavi ise ka kirjutanud päris head nipid (23 soovitust raha säästmiseks). Väljas söömise kohapealt on pigem ikkagi valikute küsimus (Millises restoranis? millal?). Nagu ikka: kodukulud on üsna fikseeritud, tarbimisharjumused mitte.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga