Tänapäeval kasutame peaaegu kõik mingil kujul laene (krediitkaardid, õppelaenud, eluasemelaenud) või laenulaadseid tooteid (liisingud, järelmaksud, arvelduskrediit, kohustusliku kestvusega telefoni-/telekanalitelepingud).
Mõnel juhul kasvab see laenukoorem nii suureks, et tuleb hakata teadlikult seda vähendama. Siia kuuluvad ilmselt suurem osa neist inimestest, kes mulle kiirlaenude tõttu on kirjutanud.
Olen laenude kohta kirjutanud terve seeria artikleid. Viska pilk peale:
- 9 viisi, kuidas sa laenu võttes tünga saad
- Laenude refinantseerimine ehk labidas enda matmiseks
- Kas räägiksin võlgadest oma elukaaslasele?
- Põhjus, miks sa kiirlaenu koorma alt välja ei tule
- Kuidas tohutu laenukoorma alt välja tulla?
- Laenukoormast vabaks? Juhtumianalüüs.
- Millise laenu maksaksid esimesena?
- Mida teha, kui satud laenumaksetega raskustesse?
- Milliseid laene tasub 2. samba raha eest ära maksta?
- Millal tasub laenu võtta?
- Kas maksta kodulaen enneaegselt tagasi?
- Annuiteetmaksetega laenugraafik ja investeeringu tootlus
- Õpetasime Peetrile finantskirjaoskust
- Kuidas oma rahaasjad kontrolli alla saada?
Millisest laenust alustada?
Selge on see, et igakuiselt tuleks kõikide laenude puhul tasuda (võimalusel) vähemalt minimaalne nõutav summa, sest muidu kaasnevad sellega negatiivsed tagajärjed (pannakse su nimi maksehäireteregistrisse, mis teeb edaspidi elu omajagu raskemaks) ja lisakulud (võlateavitused, viivised, trahvid, kohtukulud).
Ütlesin, et võimalusel, sest alati ei pruugi seda võimalust igakuiselt olla, kui laenukoorem juba liiga suureks on kasvanud. Siis tuleb teha mõned rasked otsused ja kannatada.
Aga nüüd on küsimus, kuhu peaksid ülejäänud raha paigutama? St, milliseid laene peaksid esimesena proovima ära maksta?
Ratsionaalne laenu tasumine
Ratsionaalne lähenemine ütleks, et alusta maksmist kõige suurema intressimääraga laenust. Sedasi pead igakuiselt järjest vähem intressideks maksma ja saad laenud kiiremini makstud.
Näiteks, oletame, et sul on kaks suurt laenu:
- Laen A 1000 € intressiga 10% kuus
- Laen B 500 € intressiga 5% kuus
Igakuiselt saad lisaks intressidele maksta ka 100 € põhiosa. Kui nüüd maksad laenu A, siis järgmisel kuul on intress 100 € asemel kõigest 90 € ja saad maksta 110 €. Seega ülejärgmisel kuul on intress veelgi väiksem jne jne.
See tundub igati ratsionaalne ja mõistlik (umbes nagu eelarve koostamine raamatupidamislike põhimõtete järgi), aga kahjuks see eriti suure tõenäosusega ei tööta. Suurem osa inimesi kaotab kiiresti motivatsiooni ja ei suuda oma laene ära maksta.
Järgnevalt aga kaks levinumat meetodi, mis töötavad paremini.
Lumepallimeetod
Üks levinumaid lähenemisi laenude maksmisel on lumepallimeetod. Hästi lühidalt seletades on selle mõte järgmine – maksa ära kõige väiksem laen kõige esimesena. See annab sulle eduelamuse ja motiveerib sind edasi vaeva nägema.
Lumepalli all on silmas peetud seda, et alustad väikselt ning kogud motivatsiooni ja enesekindlust, kuni saad ka kõige suurema laenu tasutud. Nagu lumepall, mis mäest alla veereb ja järjest enam lund külge võtab.
Arvestades, et suurem osa inimesi satuvad samamoodi ka võlakoorma alla (alguses üks väike laen ja siis veel ja veel…), siis on natukene irooniline, et samamoodi saab ka võlast välja.
Nüüdseks on igatahes teadlased seda uurinud ja see töötab paremini kui ratsionaalne meetod. Sa küll maksad tõenäoliselt kokkuvõttes rohkem (intressid on suuremad) ja seetõttu ratsionaalselt on see lähenemine raskem, aga nagu keegi kunagi ütles:
“Inimene pole ratsionaalne olend, inimene on ratsionaliseeriv olend.”
Tsunaamimeetod laenude maksmiseks
Teine lähenemine, mis tundub ka paremini töötavat, on tsunaamimeetod.
Siinkohal ei alustata maksmist mitte kõige väiksemast ega ka kõige kõrgema intressiga laenust, vaid emotsionaalselt kõige ebameeldivamast laeust. St, sa valid välja laenu, mis sinu jaoks kõige ebameeldivam on ja maksad selle esimesena ära.
Jällegi maksad tõenäoliselt intresside näol rohkem, kui ratsionaalse lähenemisega maksaksid (kui just suured intressid sinu jaoks emotsionaalselt ei mõju), aga kuna lähenemise mõju on psühholoogiline, siis saad laenud suurema tõenäosusega makstud.
Ratsionaalne vs emotsionaalne mõtlemine
Täpselt samamoodi on selliseid olukordi nii igapäevases rahaga ümberkäimises, investeerimises ning eelarve koostamises ja järgimises. Meile õpetatakse ratsionaalseid põhimõtteid, mis paraku ei anna soovitud tulemusi.
Eriti on selliseid teoreetilisi ratsionaalseid lähenemisi täis majandusteooriad, mis räägivad, et inimesed käituvad ühtmoodi, aga ometi käitume tavaliselt teisiti.
Just seda psühholoogilist poolt olen püüdnud ka enda lähenemistesse segada ja lähtuda sellest, mis paremaid tulemusi annab. Neid põhimõtteid olen püüdnud läbivalt järgida ka oma Alustava investori online kursuses.
Milline on sinu isiklik kogemus laenudega ja rahaga ümberkäimisega? Kas oled selles vallas rohkem ratsionaalse või emotsionaalse mõtlemisega?
Kiirlaenude refinantseerimine
Kui mingi osa sinu laenukoormusest on tingitud kõikvõimalike kiirlaenude või muude üüratult kõrgete intressidega laenudest, siis on ehk mõttekas püüda neid odavama laenuga refinantseerida.
Kui seda õigesti teha, võid lõppkokkuvõttes võita päris arvestatava summa ning saad oma kohustused tunduvalt kiiremini tasutud. Ole sellega siiski ettevaatlik, sest valesti tehes võid omale hoopis väga kiiresti sügava augu kaevata.
Loe laenude refinantseerimise ohtudest ja võimalustest lähemalt siit:
12 replies on “Millise laenu maksaksid esimesena?”
Olengi hetkel dilemma ees. Tarbin laenulaadset toodet-autoliisingut.
Maksta on veel 48 kuud, intress on 2,2%.
Igakuine liisingumakse on 17% minu palgast. Lisaks suudan 21% palgast panna kõrvale (mustadeks päevadeks, investeeringuteks). Kui ma maksaksin liisingu ära tsunaami meetodil 24 kuuga, siis kõrvalepanekuks jääb 4% palgast, mis mulle psühholoogiliselt ei sobi:)
Hetkel sobib mulle variant, et maksan pangale ja maksan ka endale. Kui ma suudaksin endale maksmise lõpetada kaheks aastaks, siis saaksin jällegi maksta endale hiljem juba 38% palgast ?! Numbrid on ilusad, aga ma ei tea, kas tahtejõudu jätkub.
Kui intress on 2.2%, siis tasub ka mõelda, kas on üldse mõtet kiirustada? Investeeringutest võiks ju üsna lihtne olla teenida sellest suuremat tulu enamus ajast.
Ka mina mõtlesin sellepeale. Kui praegu on ühisrahastuses intress 10+%, siis ma ei taha sellest kõrvale jääda.
Valitsus lubas, et majandustõus ja hea elu kestavad vabalt veel 2 aastat. Riigi raha põletatakse ära üha suuremates kogustes ning pidu kestab ööpäevläbi.
Kuigi siin rahafoorumis ning ka mujal(blogijad,finantsnõustajad,koolitajad) soovitavad ennekõike laenudest lahti saada, siis põhimõtteliselt on laenul ja laenul vahe ning laenaja peab ikkagi ise otsuse vastu võtma.
Liisingu puhul muidugi ei tasu unustada ka võimalust, et ehk ei ole seda üldse vaja. St soodsam auto või sellest sootuks loobumine (Tallinnas eriit).
Kui veel ei ole teinud, siis soovitan selle näitel arvutuse läbi teha:
https://rahafoorum.ee/kui-palju-autoga-aega-kokku-hoiad/
[…] sul on kõik kõrgema intressiga laenud ära makstud? <- See peaks olema elementaarne ja mõte […]
Vastasin selles artiklis olnud küsimustele:
Tore näha, et keegi kaasa mõtleb! Kui teinekord küsimusi tekib, siis võid julgelt kommentaariumis küsida. Meelerahufondi osas on paljude jaoks tegelikult ka 6 kuud liiga vähe, aga alustuseks võiks olla mõistlik kasvõi see kokku saada. Kirjutasin sellest siin, kellel, kus ja miks võiks meelerahufond suurem olla:
https://rahafoorum.ee/meelerahufond-mis-see-on-ja-kuidas-koguda/
Teise küsimuse vastus on ka suhteliselt lihtne. Valdav enamus ei saa endale kogumisegagi piisavalt hästi ja mõistlikus tempos hakkama. Kui sa nüüd samaaegselt üritad investeerida, meelerahufondi koguda ja lapsele ka kõrvale panna, siis juhtubki paratamatult see, et suur osa inimesi võtavad lapselt “laenu”, sest muidu ei saa ühel hetkel ootamatustega lihtsalt hakkama.
Lisaks sellele, et see on väga selge näide artiklis mainitud 1. veast (sinu finantsid pole korras), läheb see ka 2. vea alla väga valusalt (päris halb eeskuju, mida oma lapsele näidata ja õpetada).
Jah, kui sa oled üks neist inimestest, kelle sissetulek on tublisti üle keskmise, kes avastas hiljuti enda jaoks investeerimise ja liigud väga suurte sammudega kõigis punktides korraga edasi, siis see punkt ei käinud sinu kohta. Sellises olukorras inimesed on aga pigem vähemuses.
[…] kui sul on praegu mingid laenud või järelmaksud vmt, siis võiksid need kiiremas korras ära maksta. Kui see tehtud, saad juba samasuguse summa endale iga kuu säästudeks või […]
[…] Millise laenu maksaksid esimesena? […]
[…] saada? Mida saadud teadmistega hiljem peale hakata? Jne. Taavi on ise ka posituse kirjutanud: “Millise laenu maksaksid esimesena?” Tuues välja kolmanda meetodina tsunaamimeetodi, kus makstakse oma võlad ära selle järgi, mis on […]
[…] Lumepallimeetodist ehk laenude ära maksmise järjekorrast […]
[…] 11) Raha ja ka teiste teemade puhul ratsionaalne pole alati ratsionaalne ja näiliselt irratsionaalne võib olla ka ratsionaalne. Selle üks tuntumaid näiteid on ilmselt lumepallimeetod. […]
[…] oli ta tugevalt veendunud, et võlad tuleb alati tagasi maksta. Isegi kui ühel hetkel tuli välja kuulutada isiklik pankrot, maksis ta siiski oma […]