Mõtteid inflatsioonist (2022)

Artikli kirjutamise ajal oli viimane Eesti inflatsioon üle 20%. Erinevates kanalites räägitakse hüperinflatsioonist ja on kuulda krabinat, kuidas raha põleb enneolematus tempos.

Alustuseks räägime need paar segadust selgeks. Hüperinflatsiooniks peetakse hinnatõusu 50%+ KUUS (ligi 1300%+ aastas). Meil on 20% AASTAS. Need ei ole isegi mitte sarnases suurusjärgus numbrid.

Ühtlasi ei ole tegemist Eesti ajaloo suurima inflatsiooniga. Näiteks 1992. aastal oli aastane inflatsioon 1076%, 93. aastal 90%, 1994. aastal 48%, 1995. a 29% ja 1997. a 23%. Praegune veidi üle 20% inflatsioon platseerub viimase 30 aasta sees 6. kohale. Isegi medalile ei pretendeeri.

See ei tähenda, et 20% inflatsioon poleks ebatavaliselt kõrge. On küll. Lihtsalt, kui keegi kasutab selliseid väljendeid nagu hüperinflatsioon või enneolematult kõrge/rekordiline, siis ilmselt on eesmärk sinu hirmutamise abil rohkem klikke ja tähelepanu teenida, mitte sind informeerida ega aidata.

Keerulised protsentarvutused

Ühtlasi olen korduvalt näinud näiteid sellest, kui paljudel on raskusi protsentarvutustega. Tüüpiline näide on selline, et 20% inflatsiooni korral on sinu eelmisel aastal teenitud 100 € täna väärt kõigest 80 €.

Päris nii hull asi siiski ei ole. 20% inflatsiooni tähendab, et hinnad tõusid aastaga 20%. Sarnase lihtsustatud arvutuse kontekstis näiteks 100 € asemel pead sama asja eest täna 120 € maksma.

20 € on tõesti 100 €-st 20%. See aga ei ütle otseselt midagi selle kohta, kui palju su eelmise aasta 100 € väärt on (ostujõud). Selle jaoks pead tegema näiteks arvutuse 100 € / 120 € = 83% ehk 83 €.

Seega 3 € nagu maast leitud. Lühiajaliselt liiga suurt vahet sisse ei tee (kuigi 3% on juba meie pikaajalise keskmise inflatsiooni tase), aga kui keegi hakkab 5a inflatsioonist rääkima, siis võivad käärid juba päris suureks kiskuda.

Kuidas inflatsiooni arvutatakse?

Selleks, et aru saada, kui oluline see 20% number meie jaoks on, tuleks kõigepealt mõista, kuidas seda arvutatakse. Inflatsiooni all peetakse tüüpiliselt silmas tarbijahinnaindeksi muutumist.

Esimese asjana vaadatakse, mida keskmine (oluline sõna meelde jätta) eratarbija regulaarselt ostab. Seejärel koostatakse keskmine ostukorv ja valitakse tooted (nn esinduskaup), mille hindasid selle jälgimiseks vaatama hakatakse. Selle põhjal arvutatakse tarbijahinnaindeks.

Kui tarbijahinnaindeks tõuseb ehk hinnad tõusevad, siis ongi meil inflatsioon. Kui tarbijahinnaindeks langeb, siis on deflatsioon.

Kokku jälgitakse umbes 700 esinduskauba hinda ja need jaotuvad 12 põhirühma vahel.

Milline on sinu inflatsioon?

Eelnevast tabelist tulenevalt said ilmselt juba aru, et see inflatsiooni number, millest kõik räägivad, ei näita tingimata seda, kuidas sinu ostukorvi hind on muutunud.

Võtame samamoodi kulude tabeli 2022. mai vs 2021. mai hindade kohta.

Nagu siit näha, siis kulude muutused kategooriate kaupa on olnud väga erinevad. Näiteks sidekulud on langenud -2,5% ja eluasemega seotud kulud tõusnud 63%.

Kui sa autot ei oma ja autoga ei sõida, siis näiteks transpordi osas see 27% hinnatõus sind nii otseselt ei puuduta. Kui keskmine leibkond on ühe lapsega ja sinul on 4 last, siis ilmselgelt on jällegi sinu kulud keskmisest erinevad.

Osakaal sinu kuludest

Lisasin kolmandasse tulpa ka kulude osakaalu ostukorvist, et veelgi paremat pilti ette saada. Kui sinu kulude osakaal erineb keskmise tarbija osakaaludest, siis on ka sinu inflatsioon keskmise tarbija omast erinev.

Näiteks, kui sa alkohoolseid jooke ja tubakat ei tarbi üldse (osakaal 0%) ja sul kulub hoopis 21% rahast eluaseme peale, siis võib sinu inflatsioon olla oluliselt kõrgem. Kui sa aga hoopis kulutad poole oma rahast alkoholi ja tubaka peale ning eluaseme peale kulub vähe, siis on see 20% inflatsioon sinu jaoks mingi kauge mure, mis sind väga ei puuduta.

Kui sa aga hakkasid midagi ehitama või remontima, siis ehitusmaterjalide hinna ja selle kulu osakaalu tõttu sinu kulutustest, võis sinu inflatsioon hüpata ikka väga kõrgeks.

Sinu kulude erinevus mõõdetavast

Sellega muidugi segadus veel ei lõpe. Nagu eelnevalt mainisin, vaadeldakse nende põhirühmade sees umbes 700 toote/teenuse hindasid. Need aga ei pruugi olla need tooted, mida sina tarbid.

Jällegi lihtsustatult võttes, kui sina ostad poest Alma piima, aga hinnavõrdluses on Tere piim või sina ostad 2l paki, aga võrdluses on 1l pakk, siis hinnamuutused võivad olla omajagu erinevad.

Tase kõrgemal on muidugi suurem probleem. Põhirühmades on kokku pandud mitmed erinevad kulud, mille hind võis tõusta oluliselt erineval määral.

Kulud põhirühmade sees

Näiteks alkohol ja tubakas on ühe kategooria all. Mina mõnikord alkoholi ostan, aga tubakat pole kunagi ostnud. Kui näiteks alkoholi hind tõusis 20% ja tubaka oma 2% või vastupidi, siis mina selle 5,5% numbri põhjal ei saa enda inflatsiooni kohta midagi järeldada.

Samasugune probleem on kõige suuremat tõusu näidanud eluaseme kategooriaga. Seal on hinnas sees elekter, tahkekütus ja üürikulu. Kui sa kodu ei üüri, vaid omad, siis üüri osa sind ei puuduta.

Samamoodi on erinevatel majadel erinevad küttesüsteemid. Võimalik, et sinu eelarve sai elektriarvega oluliselt valusamalt pihta (eriti elektrikütte puhul) või hoopis vastupidi. Kütad oma metsast toodud puudega ja hinnatõus polnud ligilähedalegi samas suurusjärgus.

Kuidas tuvastada oma inflatsiooni?

Eelnevast tulenevalt võiks olla selge, et üldine inflatsiooni number on hea suure pildi hoomamiseks. See annab üsna hea signaali, mida hinnad ühiskonnas tervikuna teevad. Samal ajal aga ei saa selle põhjal liiga palju enda olukorra ja inflatsiooni kohta järeldada.

Kuidas siis ikka aru saada, kui palju inflatsioon sind konkreetselt on mõjutanud? Olenevalt sinu detailsuse soovist, võib see olla kas enam-vähem lihtne või praktiliselt võimatu väljakutse.

Alustame lihtsamast versioonist.

Sinu kulude võrdlus ajas

Kui oled üks neist inimestest, kes kõik kulud sendi täpsusega ja kategooria kaupa viimased 15 aastat kirja pannud, siis on sul suhteliselt lihtne nende muutust vaadata.

Võrdle oma eelmise kuu kulusid aasta tagasi sama kuu kuludega ja saad enam-vähem vastuse kätte. Võid ka kategooriate kaupa seda võrdlust teha ja vaadata, kus ja mis kõige suuremat mõju omab.

Kui sul pikaajalist ülevaadet pole, siis saad üsna mugavalt kasutada mõnda rakendust, nagu MyFinancier, kus kulud jaotatakse automaatselt kategooriatesse ära.

Sain neilt sulle ka sooduskoodi, kui soovid kasutada mõnda tasulist funktsiooni. Vajadusel saab aga edukalt tasuta lahendusse oma pangakontoväljavõtte importida ja vastavaid kulusid analüüsida.

Probleemid varasemate kulude võrdlusega

Sellise võrdlusega kaasneb omajagu erinevaid probleeme. Näiteks:

• Kui eelmisel aastal samal ajal olid hinnad erakordselt kõrged või madalad, siis sellega võrdlus jätab eksliku mulje. Näiteks, kui naftahind tänastest kõrgustest järgmise aasta maiks alla sajab, siis on järgmisel aastal inflatsioon oluliselt madalam, isegi kui kõik muud hinnad endiselt tõuseksid. Sama kehtib ka vastupidises suunas.
• Erakordsed kulutused võivad jätta eksliku mulje. Kui sa sel aastal hakkasid maja ehitama või kodu remontima, siis sellega kaasnesid kulutused, mida sa eelmisel aastal ei teinud. Selliste kulude puhul peaks vaatama konkreetse kategooria lõikes reaalset hinnatõusu, mitte enda kulude tõusu. Sama asi reisimiste jms ebaregulaarsete kuludega.
• Kulutuste muutus võib tuleneda hoopis elustiili või käitumisharjumuste muutumisest, mitte hindade muutusest. Näiteks vahetasid elukohta, hakkasid kodukontoris töötama, said perelisa jne. Sinu kulud muutuksid isegi siis, kui hinnad jääksid samaks. Selle erinevuse tuvastamine võib olla päris keeruline.
• Lisaks on väga raske tuvastada, kas hinnad muutusid või muutus ka teenuse/toote sisu. Näiteks maksid sel aastal mingi tehnikavidina eest 10% rohkem kui eelmisel aastal, aga samal ajal said selle raha eest 20% rohkem võimekust (kiirem, täpsem, vingem…). Numbriliselt hind tõusis, aga nn võimekuse ühiku kohta hind hoopis justkui langes. Kas seda peaks lugema inflatsiooniks või mitte?

Elustiilipuhitus või inflatsioon?

Üks oluline aspekt kulude kontekstis on elustiilipuhitus. Meie kulutused võivad tõusta nii inflatsiooni tõttu kui ka lihtsalt sellepärast, et ise kulutame rohkem. Eelmises loetelus kirjeldavad seda näiteks viimased 2-3 punkti.

Üksikisiku tasandil on seda jällegi väga raske inflatsioonist eristada. Kui sul just pole kirjas iga ostuga seoses ka kogused. Näiteks, mitu liitrit kütust sa 2021. aasta mais ostsid vs 2022. aasta mais ja/või mitu km läbi sõitsid, kui mugava autoga jne.

Küll saame mingil määral asjast aimu, kui vaatame veidi suuremat pilti. Eeldame, et keskmine keskmist palka saav eestlane, kulutab selle raha järgmiseks palgapäevaks ära (jah, mõni võtab laenu ja kulutab rohkem, mõnel jääb kontole midagi alles, aga lihtsustame).

Panin graafikule keskmise brutokuupalga¹ ja inflatsiooni kumulatiivse kasvu viimase 20 aasta peale.

Siit on juba päris selgelt näha, et keskmine palk on viimase 20 aasta jooksul tõusnud oluliselt kiiremas tempos kui inflatsioon. Teeme selle pildi aga veelgi lihtsamini loetavaks.

Kumulatiivne elustiilipuhitus vs inflatsioon

Kui eeldada, et kulud kasvavad sissetulekutega samas tempos, siis saab eelneva graafiku andmetest tuletada, kui suure osa kulude kasvust on moodustanud inflatsioon ja kui suure osa elustiilipuhitus.²

Elustiilipuhituse suuruse saamiseks lahutan keskmise palga kasvust maha inflatsiooni. Graafik näeb välja selline.

Kui nüüd see veidi meelevaldselt tehtud eeldus peab paika, et keskmise palga saaja on suures osas nagu keskmine tarbija, siis see graafik annab väga selge pildi.

Viimase 20 aasta peale on ligi 60-70% kulude tõusust tingitud elustiilipuhitusest³ (loe: ostame rohkem, kvaliteetsemat, luksuslikumat jne) ja 30-40% inflatsioonist (loe: hindade tõusust).

Sel ajal kui hinnad on kallinenud 96%, on elustiil kallinenud 240%. Eurodesse pannes, hinnatõusu tõttu kuluks meil 20a taguse elustiili säilitamiseks igakuiselt 350 € rohkem (2002. keskmine palk 366 €). Elustiili parandamine on aga toonud kaasa 878 € igakuise lisakulu (55% tänasest keskmisest brutopalgast).

Kuidas inflatsioon meid mõjutab?

Laias laastus saame inflatsiooni poolt mõjutatud kahel erineval moel:

1. Meie sissetuleku ostujõud väheneb.
2. Meie säästude/investeeringute ostujõud väheneb.

Vaatame neid mõjusid ja mida nende suhtes ette võtta lähemalt.

Sissetuleku ostujõud väheneb

Kui sinu palk oli aasta aega tagasi ja on ka täna 1 000 € kätte ning sinu inflatsioon on 20%, siis oled aastaga kaotanud ostujõus veidi alla 170 €. Teistpidi võttes, täna saad oma 1 000 € eest umbes sama palju osta, kui aasta tagasi said 830 € eest.

Ei ole eriti suur üllatus, kui sa sellise olukorra üle just vaimustuses ei ole. Siiski, enne kui suure hooga poodi raha laiaks lööma ruttad (kes teab, kui palju veel hinnad tõusevad…), vaatame asja veidi lähemalt.

Millist ajahorisonti vaatad?

Tavaliselt räägitakse inflatsioonist aastase perioodi lõikes ehk hinnad on tõusnud x% võrreldes eelmise aastaga. Seetõttu on väga lihtne ka kinni jääda sellesse aastasesse perioodi.

Kui vaadata 2022. aasta I kvartali palgatõusu (8%) ja märtsi seisuga inflatsiooni (15%), siis tundub tõesti päris kehv seis.

Kui aga hakkad veidi pikemat perioodi vaatama, siis avastad, et keskmise palga kasvutempo on viimase 20 aasta jooksul inflatsioonile alla jäänud ainult neljal aastal. Sedagi pooltel kordadel vaid üsna väikeses mahus.

Pikema ajahorisondi peale on näha, et isegi tänase kõrge inflatsiooni puhul on see heal juhul jõudnud järgi viimase 3a keskmise palga tõusule.

Isegi inflatsiooni suurendamise järel (20% tegeliku 15% asemel 2022. märtsi seisuga) on näha, et inflatsioon pole suutnud veidi pikema perioodi peale vähemalt keskmise palgaga kuidagi sammu pidada.

Kui meil edaspidi oleks palgatõus null ja inflatsioon jätkuvalt 20% aastas, siis alles viiendal aastal ehk aastaks 2027 jõuaks inflatsioon viimase 20a palgatõusule järgi.⁵

Ühe aasta peale on seega inflatsioon palkadele päris valusalt mõjunud. Pikema perioodi peale oleme aga endiselt pika puuga inflatsioonist ees.

Olulisem on muidugi jällegi vaadata enda palka ja enda inflatsiooni.

Mille peale raha kulutad?

Veel üks asi, millest ma ei ole kuulnud inimesi rääkimas. Nagu eelnevalt mainisin, siis inflatsiooni kontekstis on oluline see, kuhu ja kui palju sina oma raha kulutad ning see võib oluliselt erineda sellest, mida inflatsioon mõõdab.

Kütusehinnad on väga korralikult tõusnud ja see mõjutab ka mind iga kord, kui tanklas käin. Sellegipoolest, kuna ma sõidan autoga keskmisest inimesest oluliselt vähem, siis selle otsene mõju minu kuludele on oluliselt väiksem. Talvel peaaegu nullilähedane.

Sarnaselt peaks vaatama kulutusi, mida inflatsioon ei mõõda. Näiteks investeerimist ja säästmist.

Investorite “inflatsioon”

Rääkisin sellest kunagi RahaFoorumi kommuunis, kuidas investorid said juba väga tugevat inflatsiooni tunda investeeringute hinnatõusude näol ajal, kus muud kulud polnud nii väga veel tõusta jõudnud.

Artikli kirjutamise ajal on näiteks börsid tublisti langenud, nii et võiks öelda, et selles osas on nüüd aktsiatel olnud viisakas deflatsioon.

Miks see oluline on? Sest see on osa sinu kuludest ja sa saad oma kulude vastu midagi. Näiteks, kui sa investeerid iga kuu 500 €, siis 5 € aktsiahinna puhul saad 100 aktsiat. Kui aga hind kukub 2,50 € peale, siis saad sama raha eest 200 aktsiat ehk 2x rohkem.⁶

Vaatame jälle lihtsustatud näidet inimesest, kes kuulub 50% klubisse ehk investeerib 50% oma palgast.

Seega isegi kui ametlik inflatsioon näitab kõrgeid numbreid, ei tähenda see automaatselt, et sinu ostujõud tervikuna oleks vähenenud. Oluline on vaadata, mida sa siis ikkagi oma raha eest ostad.

Mida sissetuleku ostujõu langusega ette võtta?

Esiteks, kui see 20% number, mida meedias söögi alla ja peale leierdatakse, on sind nii ära hirmutanud, et juba vaimsele tervisele hakkab mõjuma, siis pane see enda jaoks veidi suurema pildi konteksti.

Tee siin eespool välja toodud mõtteharjutused enda näitel kaasa ja vaata oma seisule tervikuna otsa:

• Kas ja kui palju on sinu ostujõud reaalselt langenud/tõusnud?
• Kas see on nii hirmuäratav, et sinu reaktsioon sellele on põhjendatud?
• Kas saaksid selle suhtes midagi ette võtta?

Üldjuhul selline negatiivne reaktsioon väga tegevusi ei toeta, nii et kui olukord ongi päris kurb, siis teadvusta oma olukorda, tõde, et peab midagi ette võtma ja vaata järgnevast, kas leiad midagi enda jaoks.

1. Tulude suurendamine

Olgu see siis palgatõusu küsimine, tunnihinna tõstmine, lisatöö leidmine, ettevõtlusega alustamine või midagi muud. Saad ehk siit “Võhikust investoriks teekonna” 11. videost mõne mõtte.

2. Kulud kontrolli alla

Nagu eespool vaatasime, siis keskmise palgaga inimese jaoks on elustiilipuhitus ehk oma kulutuste kasvatamine toonud kaasa umbes 2,5x suurema kulude tõusu kui inflatsioon.

Seega on oluliselt kontrollitavam võimalus midagi kulude tõusu suhtes ette võtta just selles kohas ehk oma tarbimiskäitumist mõjutades. Alustada võiks oma tarbimisotsuste kriitilise pilguga üle vaatamisest. Kas on kindlasti sel aastal vaja kodu renoveerima hakata või autoga Euroopa roadtripile minna?

Seejärel vaata konkreetsemalt üle, kuhu su raha läheb? Kus on kulud kõige rohkem tõusnud? Kus saaksid mõne kulu soodsama vastu välja vahetada või sootuks ära kaotada?

Vahest asendad mõne kontserdi matkaga, sõidad auto asemel ühistranspordi või rattaga, sõidad harvemini, proovid impulssostud ostukorvist välja jätta jne. Seejärel tee vastavad muutused.

Sõltuvalt sinu olukorrast, võib olla pead või vähemalt on rahaliselt mõistlik mõned oma mugavused ja luksused mõneks ajaks edasi lükata või neist sootuks loobuda.

N-ö tagasiminek ei tundu kunagi hea, aga see on paratamatu osa elust. See, et viimase kümmekonna aasta jooksul pole seda enamusel olnud, ei tähenda, et see ongi inimõigus ja reegel.

Loodussõbralikkus ja väiksem hinnasurve

Rahafoorumlased on muidugi keskmisest finantsteadlikumad ja siit saadav võit nii suur pole, kui keskmisel eestlasel oleks. Samas võit siiski.

Lisaboonusena on säästlikum eluviis ka looduse suhtes säästlikum. Alustades sellest, et ehk väheneb prügikasti maanduva toidu kogus paarikümne kilo pealt inimese kohta aastas mõne väiksema numbrini.

Selles osas on mõjud oluliselt selgemad, kohesemad, otsesemad, sinu poolt kontrollitavad ja üsna kergesti ka tõestatavad. Erinevalt ESG kriteeriumite järgi investeerimisest.

Sarnaselt aitab mingil määral vähem tarbimine ka survet inflatsiooni jätkumisele leevendada. Eriti toodete ja kaupade puhul, kus probleemiks on liiga suur nõudlus, liiga madal pakkumine või logistikaprobleemid.

Vana hea pakkumise-nõudluse kõver ehk jaburalt lihtsustatud näide 3

Kui turul on 100l bensiini ja 100 inimest igaüks tahab osta 2l bensiini, siis tanklad saavad hinda nii kaua tõsta, kuni ostuhuvi on ainult 100l bensiini järele. Näiteks, kas 50*2l ostjat või 100*1l ostjat või midagi vahepealset.

Kui sa nüüd peale hinna tõusu otsustad, et sul pole siiski vaja autoga sõita, siis jääb järgi 99*1l ostjat ja 1l jääb tanklal müümata. Tankla seepeale langetab hindu, et keegi ikka ostaks selle viimase liitri ka ära.

Inflatsiooni mõju säästudele ja investeeringutele

Teine koht, kus inflatsioon meile valusa maksaka võib anda, on meie tulevikuks kõrvale pandud säästud ja investeeringud. Alustame lihtsamast ehk säästudest.

Säästud inflatsioonilises keskkonnas

Säästud, mida hoiad rahas ehk n-ö sukasääres, madratsi all või pangahoiusel, kaotavad kõrge inflatsiooniga oma ostujõudu korralikult.

Kui sul on 100 000 € madratsi all (loodetavasti mitte müntides), siis 20% inflatsiooni korral saad täna selle raha eest sama palju, kui ca 83 300 € eest aasta tagasi.

Sellised säästud saavad alati inflatsiooniga pihta ja suure inflatsiooni korral isegi väga valusalt.

Paljudel on kindlasti kogemust kunagiste pankade kogumistoodetega, mis Eesti iseseisvumise läbi tegid ja seejärel aastakümnete kogumise järel mitte midagi väärt polnud. Need olid sarnased raha madratsi all tüüpi tooted, ainult et madrats oli seejuures veel kõigele lisaks ka kallite tasudega.

Kuidas sääste inflatsiooni vastu kaitsta?

Olenevalt majanduse olukorrast ja intressimääradest, võib mõnikord kasu olla kasvõi pangahoiusel hoidmisest. Näiteks 2006-2007 paiku mäletan, et Bigbank pakkus 11% intressimääraga hoiuseid.

Sel ajal võis parimate pangahoiuse intressidega koguni inflatsiooni ületada. Artikli kirjutamise ajal on aga parim pakkumine kusagil 3% kandis ja inflatsioon üle 20%.

Hoiuse intressid on juba tükk aega täiesti olematutel tasemetel olnud, nii et isegi kui sa aastaid oled oma sääste hoiustel hoidnud, siis inflatsioon sööb seda praegu ühe aastaga kiiremini ära, kui sa intresse oled teenida jõudnud.

Selleks, et oma sääste inflatsiooni vastu kaitsta, tuleks raha paigutada mõnda varasse, mis suudab inflatsiooniga sammu pidada. Teisisõnu, investeerida.

Enne kui investeerimiseni läheme, siiski paar aga veel.

Millal ei tasu sääste investeerida?

Mõnikord ei ole mõistlik oma sääste investeerida. Isegi siis, kui inflatsioon neid agressiivselt suure isuga närib. Näiteks, kui sa hakkad seda raha tarbimisse võtma juba lähiajal ehk mõne aasta jooksul.

Sellisel juhul oleksid võinud investeerimisest kasu saada aastaid tagasi, nii et tänane inflatsioon sööks esialgu varasemalt teenitud tootlust, mitte säästetud summasid. Täna on aga pigem juba hilja sedasi kaitsta.

Teine raha, mida üldiselt ei tasu investeerida, on meelerahufond. Sellest olen pikemalt rääkinud siin, siin ja siin, nii et kordama ei hakka. Vahel tuleb lihtsalt leppida, et inflatsioon sööb ja see on tasu, mida maksad selle kindlustuse ja meelerahu omamise eest.

Küll tasub tähele panna, et kui sinu kulud tõusevad 20%, siis tuleb ka meelerahufondi raha juurde panna, et see endiselt sinu soovitud perioodi kulud ära kataks.

Kuidas selliseid sääste siiski mingil määral inflatsiooni eest kaitsta?

Olukorras, kus hinnad kerkivad, võib osa säästude eest omale hädavajalikku kraami varuks ette osta. Eelkõige selliseid asju, mis säilivad piisavalt kaua. Alates makaronidest ja sokkidest ning lõpetades küttepuude ja bensiinikanistri täitmisega.

Kui on eeldada, et hinnad jätkavad viisakat tõusu, siis tänaste hindadega ostes, saad säästetud summa näol omale ka vastava viisaka tootluse kätte. Pluss veidi hingerahu ehk lisapräänikuna kaasa. Sellise lükkega kaasneb risk, et hinnad võivad hoopis langeda.

Veel üks variant on selle rahaga teha mõni investeering, mis aitab kulusid alla tuua. Olenevalt sinu olukorrast näiteks auto vahetamine säästlikuma vastu, küttesüsteemi vahetamine, kodu soojustamine, päikesepaneelid vmt. Tasuvuse osas tasub kindlasti mõne eksperdiga konsulteerida.

Investeeringud inflatsioonilises keskkonnas

Inflatsioon ei diskrimineeri ega pirtsuta. Tema jaoks pole vahet, kas räägime säästudest või investeeringutest. Hinnad tõusevad ikka, seega iga euro ostujõud langeb, olenemata, kus sa seda eurot omad.

Erinevus tuleb sisse sellest, et investeeringud võivad teenida tootlust ehk nende hind eurodes võib kasvada. Kui see kasvab inflatsiooniga samas või kiiremas tempos, siis inflatsioon sinu investeeritud raha ostujõudu ei langeta.

Probleem on selles, et investeeringud ei kasva alati inflatsiooniga samas tempos. Mõnikord need võivad hoopis langeda, nii et lisaks 20% inflatsioonile, kaotab ka su investeering -30…-50% oma väärtusest.

Millist perioodi vaatad?

Siin kerkib taaskord päevakorda küsimus, et millist perioodi sa vaatad. Kui sul on raha vaja aasta pärast kasutusse võtta, siis mängib tänane inflatsioon üsna olulist rolli.

Kui sa aga kogud pensioniks ja pensionini on 20-30 aastat aega, siis on tänase inflatsiooni roll juba oluliselt väiksema tähtsusega. Palju olulisem on, mis saab järgmise 20-30 aasta jooksul kokkuvõttes.

Vaatame, mis on ajalooliselt suurema inflatsiooniga perioodidel aktsiatega toimunud. Vaatan USA inflatsiooni ja S&P 500 indeksi kogutootlust, sest Eesti kohta meil pole eriti palju ajalugu võtta.

Aktsiate sooritus inflatsioonilisel perioodil

Vaadates ajalooliselt kõige kõrgema inflatsiooniga aastaid, siis on aktsiate sooritus parajalt kaootiline. Mõnel aastal on vinge kahekohaline tootluseprotsent ja teisel korral jälle kahekohaline kaotus.

Reaaltootlustes (tootlus miinus inflatsioon) on kõige halvem tulemus koguni ligi -39% aastaga. Keskmiselt aga -10%. Seega, kui su eesmärk on olnud ennast igal konkreetsel aastal inflatsiooni vastu kaitsta, siis kõige hullematel aastatel see tingimata ei töötanud.

Neil aastatel oli aktsiaturu keskmine tootlus ajaloolisest tootlusest (8%-12%) kordades kehvem ehk keskmiselt ca 1,2%. Kui muidugi vaadata, et keskmine inflatsioon neil aastatel oli 11,3%, siis natukene ehk selle ~1,2% jagu nagu kaitses kah.

Ükski normaalne inimene aga ei investeeri börsidele üheks aastaks. Üheaastase perioodi tulemus on suhteliselt juhuslik ka parimatel aegadel. Seega vaatame veidi pikemaid perioode.

S&P 500 vs inflatsioon 1970’ndatel

Üksikute aastate tabelist on näha, et kõrgeima inflatsiooniga aastad on kogunenud peamiselt kahe perioodi peale. Kõige pikemalt ja püsivalt kõrge inflatsioonimäär püsis 1970’ndatel aastatel. Alustamegi vaatlust siit.

Nagu näha, siis kui tegid investeeringu kõrge inflatsiooniga perioodi alguses 1973. aastal, siis 1981. aastaks oli su investeeringu reaaltootlus ligi -64%. Päris halb tulemus.

Kui olid kannatlikum ja hoidsid kaks aastat veel, siis oli seis juba oluliselt parem ehk peaaegu -4%. Kui aga suutsid kokku 13 aastat istuda, siis tuli reaaltootluseks 71,2%.

Tingimata ei midagi sellist, millega sõprade ees uhkustada, aga ajaloo suurima inflatsiooniga perioodi kohta 4,22% inflatsioonijärgne tootlus pole ju sugugi paha siiski (nominaaltootlusena 9,57% ehk üsna keskmine tootlus).

S&P 500 vs inflatsioon 1940’ndatel

Teine suuremate inflatsiooninumbritega periood oli 1940’ndatel. Nii 1941-1942 kui ka 1946-1947 periood lõppesid investorite jaoks suhteliselt negatiivse tulemusega. Esimesel juhul aitas turg küll inflatsioonist saadud kaotust veidi leevendada, aga teisel juhul andis natukene kaotusele hoogu juurde.

Samal ajal, kui vaadata veidi pikemat perioodi 1941-1947, kus kõik kõrge inflatsioniga aastad sees, siis on tulemuseks hoopis positiivne reaaltootlus 46,9% (5,65% aastas; 11,38% nominaaltootlus aastas).

Aktsiad kui inflatsioonikaitse?

Vähemalt kõige julmema inflatsiooniga perioode vaadates on ajalooliselt saanud teha kaks järeldust:

1. Lühiajaliselt võib aktsiatega saada igasuguseid suvalisi tulemusi, olenemata inflatsioonist või selle puudumisest.
2. Piisavalt pika perioodi peale on ajalooliselt aktsiad ka kõige püsivamalt kõrget inflatsiooni edukalt ületanud.

Oluline on see, millal sa raha kasutusse võtta plaanid. Kui on aega oodata, siis on ajalooliselt üsna hea idee olnud lihtsalt mitte tõmmelda._⁷

Kinnisvara inflatsiooni kaitsena?

Üks päris hea inflatsiooni vastu kaitsva ajalooga varaklass on kinnisvara. Kinnisvara hinnad kipuvad kerkima koos inflatsiooniga. Samal ajal saab vaikselt teenida ka rahavoogu üürimaksete näol. Kui sa täna istud oma portfelliga kinnisvara otsas, siis ilmselt ei ole inflatsioon otseselt liiga suurt muret tekitav nähtus.

Samas tasub arvestada, et Eesti kontekstis on andmeid üsna vähe. Selle perioodi kohta, mis on, võiks inflatsiooninumbrite põhjal vaatluse alla tulla 2007-2008.

Sel perioodil on aga arusaadavatel põhjustel näiteks korteriomandite reaaltootlus (hinna põhjal) vastavalt -4,7% ja -28,2%. Sellele järgnes 2009., kus inflatsioon puudus, aga reaaltootlus oli ligi -39%.

Kui selle info põhjal järeldusi teha, siis võiks öelda, et inflatsioonilistel perioodidel on kinnisvara ikka väga halb varaklass. Isiklikult aga kaldun arvama, et siin oli languse põhjus ikkagi muus, kui inflatsioonis.

Siiski, mõned mõtted kinnisvaraga seoses.

Intressimäärade tõstmine

Keskpankade üks hoobasid inflatsiooniga võitlemiseks on intressimäärade tõstmine. Seega, kui inflatsioon on kõrge, siis võivad intressimäärad samuti omajagu kõrgemaks minna.

See omakorda võib tähendada vägagi märkimisväärset laenu kuumakse tõusu. Veendu, et su võimendus on aktsepteeritaval tasemel ja suudad ka näiteks 5% euriboriga endiselt toime tulla.

Sinu kulud tõusevad

Kõrge inflatsioon tähendab tihtipeale ka seda, et sinu remondikulud, ehitusmaterjal, mööbel jms kraam läheb kallimaks. Isegi kui sa täna remonti ei tee, võib see tulevikus endiselt su tootlusele viisaka põntsu panna, kui su äriplaan pole kallimate hindadega arvestanud.

Ajastamine

Ka kinnisvara puhul räägime pikaajalisest investeeringust. See ei sobi eriti hästi selliseks lähenemiseks, et inflatsiooni ajaks liigutan raha kinnisvarasse ja pärast siis tõstan näiteks aktsiatesse tagasi.

Kinnisvara pole liiga likviidne, tehingutega kaasnevad päris korralikud aja- ja rahalised kulud ning selline sisse-välja hüppamine pole mõistlik tegevus. Vastava positsiooni peaks seega eelistatavalt sisse võtma aastaid enne suurema inflatsiooni tekkimist. Välja arvatud…

REIT / fond

Teoreetiliselt saab siiski ka lühiajalisemaid panuseid kinnisvara peale teha. Näiteks läbi REIT või mõne kohaliku fondi (EfTEN või Baltic Horizon Fund).

Jään vastuse võlgu, kui edukalt seda praktikas rakendada annab. Ajalooline tootlus REITidel on muidugi suhteliselt hea olnud vähemalt.

Vt ka allpool viidatud probleemide kohta, mis sellist lähenemist vähemalt osaliselt puudutavad.

Statistika ei anna head pilti

Kuigi statistika ütleb, et kinnisvara on inflatsiooni vastu suhteliselt head sooritust näidanud, siis selle statistikaga on olulisi puudusi:

1. See pole Eesti statistika, sest Eestis pole nii palju ajalugu võtta. Eesti kinnisvaraturg ei pruugi käituda samamoodi, nagu näiteks USA oma.
2. Statistika räägib keskmistest. Erinevalt aktsiatest, ei saa kinnisvaras keskmist osta. Iga objekt on mingil määral erinev, alates asukohast ja suurusest ning lõpetades siseviimistluse ja laenutingimustega. See, et keskmine tehinguhind aastate jooksul tõuseb, ei tähenda, et sinu ost sama head või üldse positiivset tootlust annab.
3. Väiksemate piirkondade puhul on statistikas tehinguid nii vähe, et see on tihtipeale pigem infomüra, kui kasulik sisend otsuste langetamiseks.

Küll saab tõdeda, et senine kinnisvarastatistika Eesti puhul näitab päris ilusaid numbreid. Lihtsalt siin pole eriti neid kõrge inflatsiooniga perioode võtta, millest antud teema puhul rääkida saaks.

Investeeringute kaitse inflatsiooni vastu lühiajaliselt

Kuigi investeerimine on pikaajaline tegevus, siis pikaajalise horisondi vaatamine ei ole just eriti populaarne ka investorite ja investeerimismeedia seas.

Palju vingem ja seksikam on teha ja rääkida igasugu tšikibriki trikitamistest ja sahkermahkerdamistest. Eriti kui neid trikitamisi veel ülimalt enesekindlalt serveerida ja miks ka mitte sellega seoses midagi vinget soodushinnaga müüa pakkuda.

Muuhulgas jätab see tunduvalt targema mulje, kui lihtsalt öeldes, et aga vaata pikka plaani ja ära asjatult tõmble. Kes see ikka pikaajaliselt ühte ja sama asja kuulata viitsib.

Jagan ka mõned mõtted nende lähenemiste kohta, sest kui mitte küsimustena, siis kindlasti soovitustena hakkavad need kommentaariumisse maanduma.

Kuld kui inflatsiooni kaitse

Inflatsiooni vastu kaitsmisest on väga raske rääkida, ilma et kuld kuidagi teemaks ei tuleks.

Kulla kohta on kahjuks jällegi üsna vähe ajaloolist infot, millest lähtuda. Põhjuseks asjaolu, et kuni 1971. aastani kehtis kullastandard ehk hind ei saanud kujuneda pakkumise-nõudluse teel, vaid sõltus poliitilistest otsustest.

Kui vaadata kõiki aastaid, kus inflatsioon on vähemalt 4% ületanud (USA kontekstis pigem kõrge inflatsioon), siis on pilt sarnaselt aktsiatega päris kirju.

Parim reaaltootlus ületas napilt 120% ja halvim tulemus oli koguni pisut üle -41%. Keskmine aastatootlus on tervelt 13,5%, aga see on väga tugevalt üksikute äärmuslike tulemuste poolt mõjutatud.

Näiteks, kui ainuüksi 1979. aasta 120% tootlus välja jätta, kukub keskmine 5,8% peale. Mis pole ka muidugi paha tulemus sellise inflatsiooni ajal.

Kui vaadata seda ainsat pikemat inflatsioonilist perioodi, mil kulla hind on vabalt kujuneda saanud, siis on pilt kokkuvõttes päris ilus. Kumulatiivne reaaltootlus 201% teeb aktsiate -64%’le suured silmad ette.

Järelikult kõik raha kulda ja inflatsiooniga muretu? Paraku pole asi nii lihtne, sest…

Probleemid mineviku tootluste põhjal järelduste tegemisel

Mineviku tootluste vaatamine on tore ja tihtipeale kasulik, aga sellest järelduste tegemisega kaasneb omajagu potentsiaalseid probleeme. Vaatame neist mõnda.

Põhjused tootluse taga

Vaadates kõrge inflatsiooniga aastaid, on väga lihtne tõmmata seost või koguni põhjuslikkust tootluse ja inflatsiooni vahele: tootlus on selline inflatsiooni tõttu.

See aga ei pruugi vastata tõele. Kindlasti mängib inflatsioon rolli, aga väga harva on see ainus tegur, mis varade hinda konkreetsel perioodil mõjutab. Tihtipeale ei pruugi see isegi kõige tähtsam tegur olla.

Praktiliselt igal aastal, kus aktsiad kõrge inflatsiooniga perioodil langesid, võis languse põhjuseks olla ka midagi muud olulist peale inflatsiooni. Samamoodi võis ka tõusu põhjustada midagi muud. Kõige realistlikum on aga, et hinnaliikumised on põhjustatud mitmetest teguritest ja inflatsioon on selles valemis vaid üks tegur.

Täpselt sama võib kullahinna kohta öelda. Üks oluline tegur 1970’ndate suure hinnatõusu juures on see, et esimest korda lasti hinnal vabalt kujuneda.

See tähendab, et kulla hind lasti tammi tagant välja ja lendas võib olla taevasse lihtsalt sellepärast, et oli eelnevalt tehislikult madalal hoitud.

Kui 70’ndate numbrid välja jätta, siis kuld on keskmiselt inflatsioonilistel aastatel andnud tootluseks 0,2% ja neljal korral kuuest korralikult negatiivset reaaltootlust näidanud.

Kui võtame ka praeguse 2022. aasta mai inflatsiooni (8,6%) ja viimase 1a kulla tootluse (-3,7%) või tootluse aasta algusest mai lõpuni (0,4%) siia kõrvale, siis pilt on veelgi rohkem selle suunas kaldu, et kuld inflatsiooni vastu pigem ei kaitse.

Kirjutasin kullast pikemalt siin:

Vastuoluline info

Praktiliselt iga teooria ja lähenemise kohta, mis inflatsiooni vastu peaks kaitsta aitama, võib leida mõne teooria või näiteid, mis selle sama veenvalt ümber lükkab.

Nii oled sa ilmselt kuulnud lugematul arvul kordi, kuidas kuld inflatsiooni vastu kaitseb (tüüpiliselt kellegi käest, kes sulle kulda pakub müüa). Samal ajal räägin mina (ja jagan ka iroonilisel kombel soovituskoodi kulla ostmiseks) ja veel mõned tegelased, et kuld pigem inflatsiooni vastu ei kipu kaitsma.

Põhjuseid selleks on kindlasti mitmeid. Alates teadlikust manipulatsioonist (oled ehk tähele pannud, kuidas kullamüüjatel on kogu aeg kohe-kohe katastroofiline krahh tulemas, mille vastu kaitseb kuld?) kuni seoste nägemiseni seal, kus neid pole.

Tihtipeale on statistika nii palju müra täis, et ongi keeruline, kui mitte võimatu, erinevaid põhjuseid ja tegureid eristada ning selget üheseltmõistetavat järeldust teha. Rääkimata siis, et sõltuvalt vaadeldud perioodist võivad tulemused erineda nagu öö ja päev. Mis toob meid järgmise punktini.

Erinevad põhjused inflatsiooniks

Isegi kui meil õnnestub tuvastada, et mingi strateegia minevikus kõrge inflatsiooni puhul töötas ja me suudame kuidagi ka selle põhjuslikkuse ära tõestada, on meil endiselt üks oluline probleem.

Nimelt, inflatsioon võib olla põhjustatud erinevatest teguritest. Näiteks:

• Nõudluse pakkumisest kiiremast kasvust (Demand Pull Inflation), mis võib tekkida näiteks:
  • Massilise rahatrüki/avaliku sektori kulutuste tagajärjel.
  • Logistiliste probleemide tõttu.
  • Suurema hulga inimeste tarbimiskäitumise muutumisest (nt covid ajal teenuste asemel kaupade ostmine).
  • Tööjõupuuduse korral (palgad tõusevad, nõudlus kasvab, tootmine ei suuda sammu pidada).
  • …
• Pakkumise langemisest ja nõudluse püsimisest (Supply Push Inflation), mis võib tekkida näiteks:
  • Logistiliste probleemide tõttu.
  • Seadustest tulenevate piirangute tõttu (covid piirangud, sanktsioonid, ekspordipiirangud jms).
  • Tootmist piiravates oludes (covid isolatsioonid) helikopteriraha külvamise kaudu.
  • …
• Importijana valuutakursi muutustest.
• Nafta jm kaupvara hindade tõusust.
• Maksude tõstmisest.
• Inimeste ja ettevõtete ootustest tulevikuinflatsiooni suhtes.
• …

Oletame, et vaatasime 1970’ndate inflatsiooni, kus suur osa hinnatõusust võis olla tingitud naftakriisidest. Oletame, et selliste kriiside korral kuld on hea kaitse inflatsiooni vastu.

Kas sellest saab järeldada, et kuld kaitseb hästi ka inflatsiooni vastu, mis on tingitud erinevate kaupade järele nõudluse liiga kiirest kasvust või pakkumise langemisest? Kahtlustan, et ei saa.

“This time is different.“

Lisaks võib siin välja tuua vana hea investeerimisklassika ehk: “Seekord on teisiti.” Ja mitmes mõttes ongi. Näiteks keskpankade poliitika ja tegevus erineb oluliselt 1970’ndate omast.

Samuti on seekord tegemist suhteliselt globaalse inflatsiooniga ehk hinnad on praktiliselt kõikjal kerkimas. See mõju võiks mitmes mõttes teisiti väljenduda, kui lihtsalt mõne konkreetse majanduse inflatsioon. Ehk võrdlus ajalooliste hüperinflatsiooni näidetega väga hästi ei päde.

Turu ajastamine ehk fantaasia žanr

Kui kõigist neist eelmistest probleemidest mööda saada, siis jääb endiselt üks väga oluline takistus teele. Kõikvõimalike varaklassidega ja taktikatega inflatsioonilistel perioodidel parema tulemuse saavutamine nõuab turu ajastamist.

Teoorias saab tagantjärele analüüse üsna lihtsalt teha, et näha, mis tulemuse oleks saavutanud, kui oleks x ajal ostnud ja y ajal müünud. Praktikas on aga tulevikku vaatavalt väga keeruline aru saada, millal on saabunud see x ostu aeg ja y müügihetk.

Tihtipeale on selliste strateegiate järgimisest saadav potentsiaalne võit nii väike, et kui natukene ostu või müügi ajastusega mööda paned, siis oled indeksiga võrreldes kaotaja.

Tõenäosus, et sa natukene ideaalsest ajastusest vähemalt ostu- või müügitehinguga mööda paned, on ilmselt päris kõrge. Oleme konservatiivsed ja ütleme 100% asemel näiteks 98%.

Enne, kui mõnda sellist taktikat rakendama asud, vaata täpselt järgi, kui suur potentsiaalne lisatootlus ideaalse stsenaariumi järgi oleks. Seejärel lahuta sellest tehingutasud ja vähemalt pool maha.

Kokkuvõtteks inflatsiooni vastu kaitsest

Väga oluline on läbi mõelda ja meeles pidada, mille vastu sa ennast kaitsta soovid ja millisel ajateljel tegutsed. Kas muretsed tänase sissetuleku või säästude/investeeringute ostujõu pärast?

Kui su investeerimishorisont on 20-30 aastat, siis 1-2 aastat kõrget inflatsiooni ei vääri liiga palju tähelepanu. Paari aasta pärast pensionile minemise plaanide korral aga tasub veidi tõsisemalt olukorda jälgida.

Lühiajalisema horisondi puhul peaks siis eelkõige oma plaanidele otsa vaatama ja portfelli vastavalt kohandama. Veidi mõtteainet saad sellise lühiajalisema stsenaariumi jaoks ehk siit videost:

K.I.S.S. või keeruline

Kas lähened asjale lihtsalt ja sõidad indeksi ja/või kinnisvaraga turuga kaasa või üritad turgu üle kavaldada mingite keeruliste taktikatega, mis võib olla töötavad või võib olla hoopis kaotavad su raha?

See oleneb sinu investeerimistrateegiast ja sinu eelistustest. Kui muidu tegeled üksikaktsiate valimisega, siis päris niisama inflatsioonilisest perioodist ilmselt läbi sõita ei saa. See võib mõne ettevõtte väärtust sinu portfellis oluliselt muuta.

Mis on alternatiiv?

Alati tasub ka kaaluda, mis on sinu valikute alternatiiv. Kui vaatad, et meelerahufondi raha pangakontol “põleb”, siis võib tekkida kiusatus see ära investeerida.

Samas aga kui selle alternatiiviga kaotad enne meelerahufondi kasutamise vajadust 20% inflatsioonile lisaks -30% aktsiate languse näol, siis ehk on parem vaadata meelerahufondi põlemist?

Teistpidi, kui kardad, et kõrge inflatsiooni ajal varad kaotavad väärtust, siis mis on selle alternatiiv? Istud kõigi oma säästudega rahas ja vaatad garanteeritud kaotust?

Teoreetiliselt oleks tõesti hea potentsiaalsete languste ajaks turult välja hüpata ja peale seda siis uuesti siseneda. Reaalses maailmas aga on väga keeruline tulevikku ette näha.

Mõni tundub veelgi lihtsama vastupanu teed minevat. Kuna hinnad tõusevad ja inflatsioon sööb nii sääste kui varasid, siis lüüakse kogu raha juba täna laiaks. Saab ju täna selle raha eest rohkem kui homme.

Ühest küljest justkui õige. Teisest küljest aga, isegi madratsi all inflatsioonist valusalt puretud säästudega saab tulevikus endiselt rohkem süüa osta, kui täna laiaks löödud raha eest.

Isiklikult eelistan lihtsamaid ja lollikindlamaid lahendusi. Kuidas on lood sinuga? Mida kasutad/oled kasutanud inflatsiooni vastu enda sissetulekute/varade kaitsmiseks? Kuidas nendega läinud on?

Viited ja täiendavad kommentaarid

¹ Parem oleks kasutada netokuupalka, aga alates 2017-2018 lõpetas Statistikaamet selle avaldamise. Isegi Statistikaameti jaoks on see astmeline tulumaksusüsteem vist liiga keeruline, et järge pidada. Eraisikud aga oma III samba maksusoodustuse arvutamiseks peavad endiselt hakkama saama.

² Antud juhul arvestan ka investeeringud kulude sisse, sest sa ostad selle raha eest midagi.

³ Pikema perioodi peale arvutatud elustiilipuhitus võib siinkohal olla alahinnatud, kuna tarbijahinnaindeksi arvutamiseks vaadatakse tooted iga-aastaselt üle. Kui kunagi sõitis keskmine tarbija Ladaga ringi, siis täna on ehk keskmisel tarbijal mõni moodne linnamaastur liisingus. Ehk asjad, millest kunagi võis tüüpiline tarbija ainult unistada, on täna inflatsiooniarvutuses sees.

⁴ Tegelikult on elustiilipuhituse mõju puhul pilt keerulisem. Selle 240% kulude suurendamise eest ei ole me tingimata vastu saanud 240% rohkem väärtust. Inflatsioon on ka siin oma mõju omanud, sest need lisakulud on selle tõttu kallimad, kui nad oleks olnud 20a tagasi. Küll mõjutab inflatsioon siinkohal ainult sellepärast, et otsustame elujärje parandamiseks lisaraha kulutada.

⁵ Alampalk on keskmisest palgast oluliselt kiiremini tõusnud, nii et kõige madalamas sissetulekute otsas on pilt veelgi parem. Kuigi seal on ilmselt suurem osa kulude tõusust pigem tingitud inflatsioonist ja eluliselt oluliste kulude lisandumisest, mitte n-ö vabatahtlikust “luksusest”.

⁶ Aktsiate näide on oluliselt lihtsustatud. Paraku ei tähenda odavam hind ja rohkem aktsiaid tingimata, et saad rohkem väärtust. Selle kohta loe veidi pikemat mõttekäiku siit. Ettevõtte väärtus võib kiiremini kukkuda kui aktsia hind. Laias plaanis aga on see lihtsustus antud mõtte illustreerimiseks piisavalt asjakohane.

⁷ Inflatsiooni puhul on probleemiks see, et me vaatame minevikusündmusi. Kui 2022. aastal on inflatsioon 20%, siis see tähendab, et 2021. aasta jooksul kerkisid hinnad 20%. Kui vaatame aga 2022. aasta aktsiate tootlust, siis see tähendab, et aktsiahinnad kasvasid selle võrra 2022. aastal. Seega on numbrid mingis mõttes aasta jagu nihkes. Kui teha samasugused analüüsid nii, et võrrelda 2021. aasta tootlust ja 2022. aasta inflatsiooni (2021. aasta hinnatõusu), siis tuleb USA kõige halvema inflatsiooniga aastate puhul tulemuseks näiteks keskmine kaotus -4,9%, mitte -10%. Sarnaselt näitavad paremat reaaltootlust ka 1973-1981 (-27,4% vs -63,7%) ja 1941-1947 (60,4% vs 46,9%).

⁸ Kelle jaoks artikkel liiga lühikeseks jäi, siis üks pikem analüüs, kas inflatsioon võiks olla ajutine või pikemaajaline. Muuhulgas räägib ka erinevat liiki inflatsiooni põhjustajatest.

⁹ Huvitav on ehk teada, mis valdkonniti hinnad on aastate jooksul kõige rohkem tõusnud. Tuletasin muutused tarbijahinnaindeksi tabelist 2022. mai seisuga. Nagu näha, siis suurimad tõusjad on olnud eluase, väljaspool kodu söömine ja majutus ning alkohol ja tubakas. Keskmisest inflatsioonist oluliselt vähem on tõusnud aga kulud majapidamisele, sidele (langenud hoopis), haridusele, vabale ajale ja ka riietele.

¹⁰ Patrick Boyle teeb ka hea ülevaate inflatsioonilisel ajal investeeringute sooritusest. Kes soovib veidi detailsemat infot mõtteaineks ja edasiste uurimiste seemneks.