Categories
Aktsiad, börs ja omakapital Investeerimine: raha sinu eest tööle Statistika, andmeanalüüs, matemaatika, uurimused

Kolmas pensionisammas. Kas, miks ja kuidas kasutada?

Kolmas sammas on üks paremaid investeeringuid tänu sellega kaasnevale maksusoodustusele. See soodustus on küll piiratud aasta brutosissetulekust kuni 15% (max 6000 €) peale.

Kas see on siis nii hea võimalus investeerimiseks nagu räägitakse? Vaatame lähemalt.

Kui sul on kiire, siis võid alustada kokkuvõttest ja seejärel vaadata huvipakkuvamaid punkte lähemalt.

Artikkel viimati uuendatud 2023. aasta detsembris. Osades näidetes on kasutusel vanad numbrid, sest nende uuendamine ei muuda näite mõtet.

Kolm võimalust III sambasse investeerimiseks

Seadus on loonud kolmandas sambas investeerimiseks kolm erinevat liiki toodet:

  • Garanteeritud intressiga pensionikindlustus
  • Investeerimisriskiga pensionikindlustus
  • Vabatahtlik pensionifond

Esimesed kaks valikut võid kohe ära unustada. Need lepingud on reeglina nii segased ja keerulised, et väga raske on aru saada, kui palju ja mille eest sa maksad.

Nii palju kui ma ühel hetkel neid uurides läbi suutsin närida, oli selge, et maksad ikka korralikult ja vastu selle eest väga palju ei saa.

Olemuselt on need päris sarnased pankade lastele kogumiseks loodud toodetele ja väärtust tundub neis ka umbes sama palju olevat. Kui soovid tootlust, siis unusta need tooted ära.

Sõelale jäävad seega vabatahtlikud pensionifondid.

Tagasi artikli algusesse >>

Pikaajaline vs lühiajaline investeering

Kui esmapilgul tundub kolmas sammas väga hea investeeringuna, sest kust mujalt sa ikka koheselt 20% tulu teeniksid, siis arukas investor peaks siinkohal väikese mõttepausi tegema.

Lühiajalise investeeringu puhul on 20% ühekordne tootlus väga hea argument investeeringu tegemiseks. Pensioniks kogumine on aga väga pikaajaline investeering – paljudel juhtudel 30+ aastat. Pikaajalise investeerimishorisondi korral muutub olulisemaks keskmine aastatootlus.

Võtame näite, kus noored abikaasad Jaan ja Jaanika mõlemad paigutavad kahe peale 10 000 € III sambasse.

Selle pealt saavad nad 2000 € tulumaksutagastust, mille samuti III sambasse paigutavad. Lihtsuse mõttes arvestame, et tulumaksutagastus lisatakse fondi esimese aasta alguses koos 10 000 € investeeringuga.1

2019. aasta 29. novembri seisuga kuvatakse pensionikeskuse lehel kõige suuremaks III samba keskmiseks aastatootluseks 5 aasta lõikes 6,62%.

III pensionisamba fondide tootlused
III pensionisamba tootlused 29.11.2019 seisuga pensionikeskusest.

Ideaalis huvitab meid siiski pikem periood, sest kogume ju pikaajaliselt.

Fond10a keskmine tootlus
LHV Täiendav Pensionifond5,6%
Luminor Aktsiad 100 Pensionifond7,8%
SEB Aktiivne Pensionifond6,4%
Swedbank Pensionifond V1006,4%

Tabelis on arvutatud 10 aasta keskmine tootlus seisuga 29.11.2019.

Siit selgub, et börsikrahhi põhjast alates on kõige parem III samba pensionifond suutnud näidata 7,8% aastatootlust. Kui siit sedasi kirvega fondide keskmine tootlus võtta, siis selleks tuleb 6,6%.

Ühekordne investeering III sambasse vs indeks

Eeldame, et tulevikus saabki 6,6% olema keskmine pensionisamba tootlus. Seda tehes oleme muidugi väga optimistlikud, sest perioodi sisse ühtegi kriisi ei jää.2

Globaalne indeks MSCI ACWI kasvas samal ajal 12,1% aastas.3 Kui panna nüüd graafikule III samba fondid koos selle indeksiga, siis näeks see välja umbes nii:

aktiivselt juhitud III samba fondi tootlus vs võrdlusindeksi tootlus
Ühe investeeringu ajas kasvamise simulatsioon keskmise aktiivselt juhitud III samba fondi ja globaalse aktsiaindeksi tootluse põhjal. Kusjuures aktiivne fond sai tootlusele lisaks 20% tulumaksutagastust.

Aktiivselt juhitud III samba fondi tootlus koos tulumaksutagastuse investeerimisega on pika perioodi peale tunduvalt kehvem, kui indeksi kasv ilma selle tulumaksutagastuseta.

Mida siit graafikult hästi ei näe, on see, et lühiajalisema investeeringu puhul on tulumaksutagastus väga hea. Eeldusel, et sa selle ära investeerid.

Kui fondi tootlus oleks näiteks 9,95% ja indeksi tootlus 10,95%, siis tänu tulumaksutagastusele oleks fond pea 21 aastat natukene tootlusega ees.

investeeringu tootlus koos tulumaksutagastusega vs ilma selleta
Tulumaksutagastuse mõju lühi- ja pikaajalisele tootlusele, kui kahe alternatiivse investeeringu tootluste erinevus on väike.

Kui aga tootluste vahe on üüratu, nagu meie näites (6,6% vs 12,1%), siis on indeks juba 4. aastal parema tootlusega, mis sest et fond sai esimesel aastal 20% tasuta lisaraha (+ 6,6% tootlust selle lisaraha pealt).

Iga-aastane investeering III sambasse vs indeks

Samas, mitte keegi ei investeeri III sambasse ainult ühe korra. Kui investeerida iga-aastaselt, siis saab maksutagastuse boonuse iga-aastaselt ja tulemus peaks olema rohkem fondide kasuks.

aktiivselt juhitud III samba fondi tootlus vs globaalse aktsiaindeksi tootlus
Iga-aastase investeeringu ajas kasvamise simulatsioon keskmise aktiivselt juhitud III samba fondi ja globaalse aktsiaindeksi tootluse põhjal. Kusjuures aktiivne fond sai tootlusele lisaks 20% tulumaksutagastust.

Ja nii ongi. Kui investeerida iga-aastaselt, siis saab fond omale lisaks iga-aastase maksutagastuse boonuse ja olukord on tunduvalt parem. Indeks möödub fondist alles 6. aastal. Samuti ei ületa lõpuks indeksi tulemus enam fondi 6-kordselt, vaid “kõigest” 4-kordselt.

III sammas või indeksfond?

Muidugi ka seda võrdlust saab kritiseerida. Võrdlesin reaalsete pensionifondide tootlust indeksi tootlusega. Indeksisse saab aga investeerida ainult läbi indeksfondide, mis teatavasti omavad kulusid ja on seega kehvema sooritusega.

Olen kriitikaga nõus. Kasutasin eelnevas võrdluses indeksit, kuna indeksil saab vaadata pikemat ajalugu. Eurodes kauplevate indeksfondidega on aga keerulisem, sest need pole reeglina nii pikalt eksisteerinud.

Küll aga teeme põhimõtte pärast ühe võrdluse siiski globaalse indeksfondiga ära. Näiteks FTSE All-World UCITS ETF (EUR) (edaspidi VWRL) viimase 5 aasta keskmine tootlus on olnud 9,96% (vs parima III samba fondi 5a tootlus 6,62%).

Kas investeerida indeksfondi või III pensionisamba fondi?
Iga-aastase investeeringu ajas kasvamise simulatsioon parima aktiivselt juhitud III samba pensionifondi ja globaalse aktsiaindeksfondi tootluse põhjal. Kusjuures aktiivne fond sai tootlusele lisaks 20% tulumaksutagastust.

Kuna tootluste vahe oli seekord väiksem ja investeeringuid tehti iga-aastaselt, siis indeksfond möödus sambast alles 10. aastal ja 40. aasta lõpuks oli edumaa aktiivselt juhitud fondiga “kõigest” kahekordne.

Tagasi artikli algusesse >>

III pensionisammas JA indeksfond

Eelnevatest tulemustest on selge, et riigi poolt pakutav 20% tulumaksutagastus annab III samba tootlusele korralikult juurde. Paraku võetakse pensionifondi juhtimise eest kõrgeid tasusid ja teenitakse nii madalat tootlust, et see lisaboonus süüakse aastate peale lihtsalt ära.

Lühidalt öeldes pakutakse teenust, mis on indeksfondidest kordades kallim ja annab seejuures tunduvalt kehvema tulemuse. Õnneks on III samba kaudu võimalik investeerida ka madalate kuludega indeksfondidesse. Vaatamegi seda järgmiseks.

Passiivsed III samba indeksfondid

2023. aasta seisuga on olemas päris mitu indeksfondi. Näiteks:

FondJooksvad tasud*
Swedbank III Samba Pensionifond Indeks0.29%
Tuleva III Samba Pensionifond0.33%
LHV Pensionifond Indeks III0.40%
SEB Kliimatuleviku Pensionifond Indeks0.41%
Luminor Täiendav Pensionifond Jätkusuutlik Tulevik, Indeks0.58%

*2023. aasta lõpus kõige uuem saadavalolev number.

Tabelis olevatele fondidele lisaks on Swedbankil ka piiratud väljumisega indeksfondid. Nende kasutamise mõttekus on üldjuhul kaheldav. Kui sa just väga impulssiivne inimene ei ole ja ei soovi ennast väljumise piiramisega iseenda eest kaitsta.

Kõigil juhtudel on aga tegemist passiivsete indeksfondidega, mille tasud on aktiivselt hallatavatest fondidest madalamad (oluline on vaadata jooksvaid tasusid).

Lisaks tasub Pensionikeskusest üle kontrollida, ega fondidel pole näiteks tagasivõtmistasu (fondist väljumisel võetav tasu). Luminori fondil on 2023. aasta lõpus 0,25% ja Swedbanki fondil koguni 1%.

Indeksfondide puhul on tõenäoline, et pikaajaline tootlus saab aktiivselt juhitud fonde peajagu ületama. Põhirõhk sõnal pikaajaline. Seega võiks kolmas sammas olla päris tulus investeering, kui kasutad seda madalate kuludega indeksfondidesse investeerimiseks.

Milline neist fondidest aga paremat tootlust hakkab näitama, on raske öelda, sest investeerimise loogika on neis veidi erinev. Soovi korral võid neid omavahel lähemalt võrrelda näiteks selle juhendi abil.

Küll võid arvestada, et LHV ja Luminori indeksfondide lähenemised on klassikalisest indeksinvesteerimisest omajagu erinevad.

Tagasi artikli algusesse >>

Kuidas III sambasse investeerida?

Kui sa tahad III sambasse investeerida, siis selleks on kaks valikut:

  1. Investeerid ise.
  2. Lased tööandjal investeerida maksueelsest palgast.

1. Ise III pensionisambasse investeerimine

Ise investeerimine on lihtne. Selleks tuleb läbida järgmised sammud:

  1. Tee pangas / Tuleva.ee rakenduses / pensionikeskus.ee lehel vastav valikuavaldus III samba avamiseks.
  2. Tee pangaülekanne või püsikorraldus vastavalt saadud juhistele. Mõnes internetipangas saab ka pensioni sektsioonis sissemakse kergemini ära teha.

Soovi korral saad ka makseid teha mitmesse fondi, kui muudad pangaülekandes vastavalt info ära.

Järgmise aasta tuludeklaratsiooniga edastatakse sinu selle aasta sees tehtud sissemaksed Maksuametile ja tehakse vastavalt summalt sulle tulumaksutagastus.

Kui avastasid, et oled kogemata ühes neist kallite tasudega ja olematu tootlusega fondides, siis ka selle raha saab ilma maksukohustuse tekkimiseta mõistlikumasse kolmanda samba fondi üle viia.

Kindlustustoodetest väljumise kohta on Tuleva lehel üks lihtne juhend. Kuulduste järgi võivad nad soovida sinuga kontoris kohtuda. Tõenäoliselt kuuled, miks sa siiski ei peaks neile tasude maksmist lõpetama.

NB! Swedbanki paaril indeksfondil on lisapiirang, mis väljuda ei luba.

2. Tööandja investeering III sambasse

Tööandja kaudu investeerides tehakse investeering otse sinu brutopalgast. Teisisõnu, raha läheb III sambasse enne, kui sealt tulumaks maha on võetud.

See tähendab, et saad koheselt oma tulumaksu osa ära investeerida ja ei pea ootama järgmise aasta maksutagastust.

Vajalikud sammud:

  1. Esimese sammuna pead kõigepealt III samba avamiseks avalduse tegema.
  2. Seejärel tuleb sul oma tööandja poole pöörduda. Tööandjal ei ole kohustust sinu eest III samba makseid teha. Küll aga võiks üks mõistlik ja oma töötajate heaolust hooliv tööandja sellist võimalust pakkuda.
  3. Kui oled tööandjaga jutule saanud, teed avalduse (Tuleva on koostanud avalduse näidise), kus märgid ära, kui suure osa palgast tahad III sambasse investeerida. Võid kasutada fikseeritud summat, aga kuni sa ei ületa seda 6000 € piiri, siis protsent tundub palgatõuse ja pikka ajahorisonti arvestades mõistlikum valik.
  4. Edaspidi kannab tööandja osa sinu palgast otse III pensionisambasse ja sinu tuleviku kindlustamine on maksimaalselt automatiseeritud.

Sinu tööandja elu lihtsustamiseks on Tuleval juhend, kuidas see protsess välja näeb ja mida raamatupidamise seisukohalt kaasa toob.

Lisaks liitun Tuleva mõttega, et tööandja võiks juba vaikimisi töölepingusse koha tekitada, kus uued töötajad saavad märkida, kui suure protsendi nad oma palgast III sambasse investeerida tahavad.

Tagasi artikli algusesse >>

Kui palju võid III sambasse investeerida?

Lisaks kõigele eelnevale on kasulik, kui pead arvestust oma brutotulu, maksuvabastuste ja III samba sissemaksete üle.

Põhjus on väga lihtne. Kolmandast sambast enneaegselt väljudes tuleb tasuda tulumaks kogu summa pealt, olenemata sellest, kas said tulumaksutagastust või mitte. Riik selle üle kahjuks arvestust ei pea.

Kui sinu aastane brutotulu on 7848 € ja sa investeerid mingi summa III sambasse, siis sa tulumaksuvabastust ei saa, kuna 7848 € aastas on juba niisamagi maksuvaba tulu.

Maksuvaba tulu võib olla ka suurem, kui sul on erinevaid lisasoodustusi, nagu näiteks heategevuse pealt saadud maksusoodustus. Ehk kõigepealt peaksid arvesse võtma kõik oma maksuvabastused ja -soodustused ning seejärel saad teada, kui palju sul maksustatavat tulu veel alles jääb.

Oma maksimaalse tulumaksutagastusega investeeringu summa saad välja arvutada nii, et teed kaks arvutust ja võrdled, kumb on väiksem:

B x 15%* või B – Mt, kus

B – sinu aasta brutotulu (vt järgmine alapealkiri)
Mt – sinu maksuvaba tulu kokku koos kõigi soodustustega
* – kui arvutuse tulemus ületab 6000 €, siis jääb tulemuseks 6000 €

Näiteks selline lihtsustatud näide. (Numbrid ei ole täpsed, kuna ei arvesta töötuskindlustusmakset ega II samba sissemakseid, mis tulemust mõjutavad.) Kui sinu brutotulu on 8000 € ja ühtegi lisa maksuvabastust ei ole, saad tulumaksutagastusega investeerida:

8000 € x 15% või (8000 € – 7848 €) ehk 1200 € > 152 €

Kuigi 15% sinu brutotulust on 1200 €, siis tulumaksu saaksid tagasi ainult 152 € pealt. Seega seda ületavalt summalt sa enam maksusoodustust ei saa (tegelikkuses on see number sootuks 0 € kui kõik maksud arvesse võtta).

Kõige lihtsam on selle arvestuse pidamiseks mingi exceli tabel teha. Näiteks võta minu kalkulaator allpoolt, mis arvestab ka mainitud II samba sissemaksete ja töötuskindlustusega.

Uuendasin tabeli ära, nii et nüüd arvestab see ka 2024. aastal kehtima hakkavaid seadusemuudatusi.

Lae alla III samba kalkulaator

Telli omale meilile kalkulaatori plank, mille abil saad välja arvutada, kui palju saad veel selle aasta sees maksusoodustusega III sambasse investeerida.

Ma ei saada sulle spämmi. Kogun, kasutan ja kaitsen sinu andmeid vastavalt oma Privaatsuse Põhimõtetele. Võid igal ajahetkel listist lahkuda. Powered by ConvertKit

Käesoleval aastal tehtud kolmanda samba sissemaksete summa leiad vajadusel Pensionikeskusest raportite alt „Laekumised“ lehelt.

Sissemaksed tasub ära teha hiljemalt 27. detsembril, et oleks aega sellel kindlasti kohale jõuda.

Mis on brutotulu?

Siin tekib küsimus, et mis asi on brutotulu? Siia kuulub kindlasti sinu brutopalk, aga mitte ainult. Esimene samm selle summa tuvastamisel on minna EMTA lehele ja vaadata, mis tulud seal juba kirjas on.

Maksu- ja Tolliameti lehelt tulude vaatamiseks:

  1. Logi e-MTA keskkonda sisse.
  2. Vali vajadusel enda eraisiku kasutaja.
  3. Otsi vasakult menüüst üles “Registrid ja päringud”
    e-MTA keskkonnas registrid ja päringud
  4. Vali avanenud menüüst “Minu sissetulekud”.

Sulle avaneb tabel, kust leiad tulba nimega brutotulu, mis arvestab sulle laekunud tulu, mille pealt on maksud juba kinni peetud ja Maksuametile deklareeritud. Sealhulgas ka näiteks dividendid Tallinna börsilt.

NB! See tabel näitab ainult siiani tehtud ja deklareeritud makseid. Kui vaatad seda aasta keskel, siis ülejäänud aasta palka siin tabelis ei ole. Vajadusel saad oma tööandja nimel klikkida ja vaadata, millise kuu palk on viimasena deklareeritud.

Aastatulu vs brutotulu

See tabel on loodud aastatulu, mitte III samba mõistes sobiliku brutotulu arvestuseks. Seetõttu on siin tabelis kirjas ka näiteks dividendid, mille pealt maksis tulumaksu ettevõte, mitte sina. Sellised dividendid III samba mõistes arvestusse ei lähe ja need peaksid välja jätma.

Edasi peaksid liitma juurde kõik maksustatavad tulud, mida selles tabelis ei ole kajastatud. Uurisin ka Maksuameti käest lisa, mis siia alla kuuluda võiks ja toon lühikese nimekirja välja.

Järgnev ei ole kindlasti maksunõu ega mingi soovitus. Seadused ja tõlgendused võivad ajas muutuda, nii et kontrolli ise eelnevalt üle, kui mingit otsust langetad.

III samba mõistes brutotulu on näiteks (kui oskad täiendada, anna julgelt teada):

  • Brutopalk ja puhkusetasud
  • Kasu vara võõrandamisest (va maksuvabalt kodu või isiklikus tarbimises oleva vallasasja müük)
  • Aktsiate müügist saadud maksustatav tulu (vana süsteemi ja investeerimiskonto puhul erinevad)
  • Maksustatavad dividendid (Eesti osaliselt ettevõtte ja osaliselt eraisiku maksusüsteem teeb arvestuse põnevamaks)
  • Ettevõtlustulu, aga mitte ettevõtluskonto kaudu maksustatud tulu
  • Rendi- ja üüritulu (eluaseme üüritulu 80% ulatuses)
  • Litsentsitasud
  • Intressi- ja viivistulud (sealhulgas ühisrahastusest, pangahoiuselt või HLÜ-dest)
  • Maksustatav pension
  • Muud maksustatavad toetused, hüvitised, honorarid ja preemiad
  • II ja III samba müügid, kui need on maksustatavad

Ühisosaks on kõigi tulude puhul see, et need on Eestis maksustatavad ehk riik tahab nende pealt tulumaksu saada.

Maksusoodustus ja III sambast väljumine

Kolmanda samba fondist saad väljuda igal ajal, nagu tavalisest investeerimisfondist. Edastad müügi soovi ja paari tööpäeva pärast on raha kontol. Reeglina tuleb kogu välja võetud summa pealt maksta 20% tulumaksu.

Samas on hea teada, et eelpensionieas (5 aastat enne ametlikku pensioniiga) saab III sambast raha välja võtta 10% tulumaksumääraga. Seda juhul, kui investeering on tehtud vähemalt 5 aastat tagasi.

Lisaks on eelpensionieas võimalus raha välja võtta täiesti maksuvabalt. Selleks tuleb teha regulaarsete väljamaksetega graafik, mis kestab kauem, kui sinu oodatav eluiga ehk võtad raha välja fondipensionina.

NB! Kui tegid III samba juba enne 01.01.2021. ja su sambas olev summa ei ole peale seda kordagi nullis olnud, siis saad soodustingimustel väljuda juba alates 55. eluaastast.

Tagasi artikli algusesse >>

Kas tasub lapsele III sammast teha?

Kas on mõtet alaealisel või tema nimel III sambasse investeerida? See sõltub sellest, mis on alternatiiviks ja kogumise eesmärgiks. Kui laps tulumaksutagastust ei saa, siis üldiselt leiab 2023. aastal juba soodsamaid alternatiive, mis on mõistlikumad.

Põhjuseks asjaolu, et väljumisel peab laps iga sisse pandud euro pealt 20% tulumaksuks ära andma. Ehk kui paned 1000 € sisse ja laps selle aasta pärast maha müüb, saab ta tagasi ainult 800 €.

Muidugi, kui ta jätab selle raha kuni eelpensionieani III sambasse, siis ei pruugi see oluline olla. Samas, kes kogub oma lapsele pensioniks raha?

Hea teada! Kui tahad lapsele III samba avada, siis saad seda teha ainult panga kaudu.

Tagasi artikli algusesse >>

Kokkuvõtteks

  • Kindlustusega investeerimistooted on reeglina ebamõistlikult kallid ja ei anna ei mõistlikku tootlust ega kindlustuskaitset.
  • Tulumaksutagastus on väga hea lisatootlus lühiajaliselt. Pikaajaliselt on aga fondi tootlus tunduvalt olulisema mõjuga.
  • Indeksfond on ajalooliselt näidanud peajagu kõrgemat tootlust kui kõrgete tasudega aktiivselt hallatavad fondid. Fondi juhtimise eest küsitakse kõrgemaid tasusid ja pakutakse kehvemat toodet.
  • III samba passiivsed pensionifondid on ühed soodsamad võimalused (ka väikeste summadega) indeksfondidesse investeerimiseks. Lisaks saab riigi poolt 20% boonust.
  • Kolmandasse sambasse saab investeerida kas ise pangaülekandega või lasta oma tööandjal otse sinu palgast investeerida. Mõlemal juhul on mõistlik igakuine investeering võimalusel automatiseerida.
  • Oluline on ise oma brutotulu ja maksuvabastuste üle arvestust pidada, et sa ei investeeriks III sambasse ilma tulumaksutagastust saamata. Müügi korral tahab riik kogu summa pealt tulumaksu saada.

Kolmanda samba indeksfondid ei pruugi siiski alati kõigi jaoks parim variant olla. Näiteks, kui:

  • sul on tulumaksuvabamiinimum kasutamata ehk sa ei saa III samba investeeringutelt maksutagastust
  • sa oled põhjendatult veendunud, et mingi teine indeksite/varaklasside kooslus annab sulle parema tulemuse või sobib sinu vanusega paremini (a la võlakirjad)
  • suudad mõne teise instrumendiga pikaajaliselt paremaid tulemusi saavutada
  • saad piisavalt palju soodsamalt samadesse indeksitesse investeerida, et kogumisperioodi jooksul tootlus ületaks tulumaksutagastuselt saadavat lisatulu

Viimane on muidugi üpris ebatõenäoline, kui kolmanda samba indeksfondide tasud püsivad alla 0,4% ja tulumaksumäära just oluliselt ei langetata. Samas kui investeeritav raha on ettevõttes, siis selle välja võtmine ei pruugi tõesti mõttekas olla.

Kas sina investeerid III samba kaudu? Millist fondi eelistad?

Tagasi artikli algusesse >>

PS! Artikkel on 2023. aasta detsembris uuendatud, seega varasemad kommentaarid ei pruugi enam olla a(s)jakohased.

NB! Artiklis on illustreerimiseks kasutatud lihtsustatud näiteid. Tegelikkus võib ja kohe kindlasti saabki olema näidetest väga erinev, kuna sissemaksed ei ole iga-aastaselt võrdsed, keskmine tootlus tähendab väga erinevaid iga-aastaseid tootlusi, seadused muutuvad jne.

Selliste artiklite kirjutamise eest keegi mulle tasu ei maksa ja külastuste pealt ma reklaamitulu ei teeni. Küll võtavad need jube palju aega ja energiat. Lisaks kaasneb risk, et mõni ettevõte võib solvuda. Kui soovid selliseid artikleid rohkem näha, siis toeta minu tegemisi siit. Antud artikkel on kirjutatud informatiivsel eesmärgil ja ei ole mõeldud investeerimissoovitusena.

Lahtiütleja: Artikli kirjutamise ajal kogun III samba raha Tuleva indeksfondis ja olen endiselt ka üks paljudest Tuleva liikmetest.

Märkused

1 Tegelikkuses saab tulumaksutagastuse alles järgmisel aastal peale tuludeklaratsiooni esitamist. Samas on selline kohene tulumaksu investeerimine võimalik, kui tööandja teeb investeeringu otse sinu palgast.

2 See tootlus on optimistlik ka seetõttu, et ajalooliselt on III samba fondidel olnud arvestatavad sisenemistasud. Näiteks 1% sisenemistasu korral investeerid küll 100 €, aga saad osakuid kõigest 99 € eest. Minu tootlusearvutus seda 1% kaotust ei arvesta.

3 See tootlus on pisut optimistlik. Sellest tuleks indeksfondi investeerides veel tasud maha arvestada. Reeglina on indeksfondide tasud siiski üsna madalad, nii et edumaa III samba aktiivselt juhitud fondide ees on endiselt märkimisväärne.

62 replies on “Kolmas pensionisammas. Kas, miks ja kuidas kasutada?”

Kas aga oma ettevõtte alt oleks mõistlik juhatuse liikme, ehk enda, kolmandat sammast maksta?

See sõltub suuresti seadustest, millega ma kursis pole. Tõenäoliselt tuleb sul tasuda samad maksud siiski, mis niisama raha välja võttes tasuksid ja sellisel juhul ilmselt on ka mõistlikumaid kohti, kuhu seda raha investeerida?

Tere Taavi!

Kas/kuidas on sinu arvamus muutunud 3. sammastesse uute indeksipõhiste fondide tulekuga?

Soov on paigutada mingi osa investeeringutest pikemaks ajaks ja saada passiivne aktsiarisk (ei tea ise turgudest suurt midagi peale selle, et enamus aktiivseid investoreid jäävad alla indeksile). Variant oleks suunata raha SP500’sse läbi kasvu- või investeerimiskonto vs. mõnda 3.sambasse (nt. LHV indekspluss).
Et tulu maksimeerida teeksin igakuised maksed esialgu mõnesse ühisrahastusplatvormi ning siis aasta lõpus sealt 3.sambasse. Tulemuseks siis tootlikkus ühisrahastusest + 20% tulumaksutagastust = ca 30%+ esimese aasta eest. (tm tagastus uuele ringile muidugi).

Edaspidi oleks tootlikkus otseselt seotud passiivse indeksi tootlikkusega ja võiks arvata et sarnane SP500’ga (näiteks LHV indekspluss)? Pensionikontole sissemaksed tasuta, aastane hooldustasu madalam kui kasvukontol…

Uuendasin postitust. Vaata, kas annab mingi vastuse.

Tootluse osas arvan, et sa ei saa LHV pensionifondi ja S&P 500 tootlusi otseselt võrrelda. Nende alusvara on erinev ja ega kõigi indeksite tootlus pole sama. Kui palju see erineda võiks, jään vastuse võlgu. Kui õigesti aru sain, siis LHV muudab ka neid allokatsioone ca kord aastas, nii et see erinevus ka muutub ajas.

Selle ühisrahastuse plaani puhul on kaks olulist miinust, mis kohe pähe tulevad:
a) ühisrahastus ei ole reeglina eriti likviidne, nii et sa ei pruugi seda raha kätte saada
b) sellisel juhul on sul ainult üks ostukoht aastas ehk ostuhinna keskmistamise mõju on minimaalne ning ostu tegemise hetkest võib lõplik tootlus päris palju sõltuda

Lisaks ei maksa ära unustada, et ühisrahastus ei ole ka mingi koht, kust saab garanteeritud 10% tootlust. Võib ka raha vabalt kaotada.

Mina tahtsin aga välja tuua hoopis seda vaatenurka, et siinne võrdlus on mõeldud investorile või inimesele, kes selle teema vastu huvi tunneb ja teadmisi-kogemusi omab või kasvatab. Teine grupp analoogseid kliente on ettevõtjad, kes tihtipeale suudavad omakapitalilt paremat tootlust tekitada.
Reaalselt aga olen kokku puutunud selle nn panga igapäevase kliendiga ja tõepoolest selles situatsioonis on valdavalt võrdlus selle baasil, et kas sul ei ole mitte midagi või on heal juhul pensioni II sammas. Seega käib jutt peamiselt sellest, et teadvustada üleüldse seda, et sul on vaja tuleviku peale mõelda juba täna, sest I ja II samba toel sa lihtsalt ei ela ära, kui tööaeg läbi ning aeg võiks töötada Sinu kasuks. Oluline on, et Sa mõtleks endale plaani välja ja teeks midagi. Läbi III samba kogumine on lihtsalt üks võimalustest. Ja ühisrahastuse või ise aktsiate ostu teema ei ole nende klientide mõtetes üldse valikuvarianditeks, sest need tunduvad liiga riskantsed ja keerulised ning “siis on ju parem seda hoopis ära tarbida või hoiusel hoida”.
Kui nüüd selles kontekstis asja vaadata, siis ma ütleks, et kui see inimene tõesti on valmis panema ka 50€ igakuiselt III sambasse tuleviku tarbeks (see ei pruugi ka olla ju päris pensioniiga, kui selle kasutusse saab võtta), siis on see tubli samm edasi. Aga investori või ettevõtjani on siit veel oi kui pikk maa minna. Nagu me ju teame, muutus peab tekkima kõigepealt mõtlemises aga seda liigutada/mõjutada/puudutada on keeruline ja aeganõudev.

Täiesti nõus, et III sammas on alati parem, kui raha laiaks löömine lihtsalt ja lootmine, et küll pensionieas kuidagi ikka hakkama saab.

Passiivselt juhitud indeksifondi valik tundub vähemalt teoreetiliselt nüüd lihtsalt parema variandina, kui senised valikud.

Lisaks on III sammas muutumas mõttekamaks valikuks ka neile inimestele, kelle alternatiiv ei olnud raha laiaks löömine, vaid mõni teine investeering.

III samba puhul peaks kindlasti vaatama ka maksustamise küsimust: https://www.pensionikeskus.ee/iii-sammas/valjamaksed/maksustamine/

Kui kaaluda III samba likvideerimist 55+ vanuselt ja olles hakanud III sammast koguma vähemalt 5 aastat enne väljamakse(te) tegemist, siis on tulumaksumäär ainult 10%. Iseseisvalt indeksisse investeerides peaks arvestama 20% tulumaksumääraga.

Lisaks on võimalik, et üldse ei maksustata, kuid siinkohal ei oska ma seisukohta võtte eluaegsel annuiteedil (ehk keegi oskab täpsusta selle pikkust). Väljavõte pensionikeskuse lehelt: Tulumaksuga ei maksustata eluaegseid väljamakseid kindlustusseltsist (annuiteet). Kogumislepingu sõlmimisest või fondiosakute esmasest omandamisest, mille eest kindlustusleping sõlmitakse, peab aga olema möödunud enam kui 5 aastat.

Maksude teema on hea tähelepanek. Sisetunne ütleb, et kuna maksustamine leiaks aset pika perioodi lõpus, siis ilmselt oleks siiski põhimõju pigem vahepealse tootluse suurusel.

Eraisikuna ju teatavasti võimalik ka maksustamist päris pikalt edasi lükata, kuniks raha välja võtad. Pensionit reeglina korraga rahaks ei teeks vast?

Ühesõnaga maksustamiseni võiks investeerimiskonto süsteemiga jõuda ideaalis alles mõnikümmend aastat peale väljamaksetega alustamist.

See 55 eluaasta järel väljavõtmine toetab jah mõnevõrra läbi III samba investeerimise eelistamist, kui oled näiteks 50-ndates ja plaanid siis 5-10 aasta pärast seda raha kasutama hakata. Kiire 10% maksusoodustus.

Kindlustuse puhul ma kardan, et pigem oleksid kaotaja? Kui need lepingud töötavad sarnaselt II samba omadega, siis annad kogutud raha ära ja vastutasuks saad igakuiseid makseid, millest tasud võetakse maha.

Kui peaksid varem otsad andma, siis raha jääb kindlustusseltsile. Kui aga elad lõputult kaua, siis said tublisti kasu.

Maksudega arvestamisel on muidugi ka see pisike ebameeldiv nüanss, et kui periood on mitukümmend aastat, siis on väga raske ennustada, kuidas need vahepeal muutuda võiks.

Kas ma saan õigesti aru, et kolmandasse sambasse võiks sissemaksed teha enda investeerimiskontolt. Küsin just põhjusel, et raha välja võtmisel kolmandast sambast saaks tulumaksu tasumist edasi lükata? Ja kas see kehtib ka peale 55.eluaastat välja võtmisel, et ka 10% tulumaksu tasumist saaks sel juhul edasi lükata.

Tänase seisuga III samba ja investeerimiskonto vahel mingit seost ei ole. Seega tehing investeerimiskontolt III sambasse on lihtsalt väljamakse investeerimiskontolt. Mingisugust maksueelist see ei anna.

Taavi, miks võrdled kahte võrreldamatut asja?
Kui eesmärk on investeerida indeksitesse (mitte ühisrahastusse, kinnisvarasse, üksikaktsiatesse või kuhu iganes mujale), siis ei ole selle jaoks paremat varianti kui teha seda läbi indekseid järgiva kolmnda samba kaudu (seda nii tulumaksust tekkivale “soodustusele”, kui madalamatele kuludele tõttu)

Kuigi võrdlused on III samba fondide ja S&P 500 indeksi vahel, siis tegelikult oli artikli püstitatud küsimus, kas III sambasse investeerimine on tulus investeering. Küsimus ei ole püstitatud lähtudes eesmärgist iga hinna eest indeksitesse investeerida.

Kui sa täna paigutad seda raha kuhugi 15% tootlusega ja otsustaksid peale pankade 20% tulumaksutagastuse reklaami selle raha hoopis III sambasse paigutada, siis ilmselt ei oleks tegemist eriti tulusa investeeringuga.

Ka indeksitesse investeerides tuleks siiski lähtuda oma eesmärgist. Indeks ja indeks ei ole üks ja sama asi.

Kui sa tahad võtta sellist suhteliselt laiahaardelist globaalset riski, nagu LHV fond seda pakub, siis ilmselt on see tõepoolest tulusam, kui otse ostes. Algaja investori jaoks on see ilmselt ka lihtsaim viis indeksitesse investeerimiseks.

Kui aga tahad spetsiifilisemat riski võtta, mille pikaajaline tootlus sinu arvates parem võiks olla (arenevad või arenenud turud, konkreetsed regioonid, small-cap, mid-cap, dividendiettevõtted vmt), siis III sammas seda täna ei võimalda.

Kui sellise indeksi/indeksite kompositsiooni tootlus on keskmiselt ca 1% või enama jagu parem, siis pikaajalises horisondis on see variant tulusam. Riski on tõenäoliselt ka rohkem, aga see on juba riskitaluvuse küsimus.

Nagu ka postituses mainisin, siis mina täna jään vastuse võlgu, mis suurusjärgus potentsiaalset tootlust LHV fondi puhul oodata võiks ja kuidas see võiks suhestuda näiteks S&P 500 tootlusega.

Kui mõistlik oleks pidada oma portfoolios LHV Indeks fondi (või mõnda muud III samba fondi), aga ainult nii suures mahus, et saad maksimeerida tulumaksu tagastust?
Ala saad 1000€ bruto/kuu ja aastas paned III sambasse 1800€ (1000*0,15*12), millest siis tulumaksu saad tagasi ja nii iga aasta, muutes numbreid vastavalt palgakasvule/langusele. Ning ülejäänud säästud muudesse instrumentidesse.

Või annaks seda 15% oma bruto tulust parema tootlikusega instrumenti pista pigem?

Mina olen küll usu III sambasse raha matta kaotanud. Vaatasin hiljuti millises rahalises seisus on mu Compensa Life’s olev sammas. Selgus see, et 10 aasta jooksul (2006-2016) olen igakuiselt sinna maksnud kokku 4422 eurot ja 2016 aasta lõpu seisuga oli lepingu reserv 4365 eurot. Seega 10 aastaga on raha juurde kasvanud 57 eurot. OK, vahepeal oli majanduskriis jne., aga ikkagi…
Tegin ka arvutuse, et mis oleks olnud, kui oleks sama raha 10a jooksul investeerinud nt. Tallinna Kaubamaja aktsiatesse (ja saadud dividendid reinvesteerinud). “Ostsin” siis igal aastal III sambasse makstud raha eest aktsiaid (+ dividendide reinvesteerimine). Aktsiate hinnad ja makstud dividendid sain J. Roosaare raamatust. Selgus, et sellisel viisil toimides oleks mul 2016 aasta lõpus Tallinna Kaubabaja aktsiaid turuväärtusega 7765 eurot. Vahe III sambaga on ikka üsna suur…

Siin on paar aspekti, mida peaksid arvestama:

1. Tallinna Kaubamaja ostes oleksid pidanud ikka päris aruka otsuse tegema, arvestades, et tagantjärele oli vist tegemist kõige parema tootlusega aktsiaga Tallinna börsil?

Kahtlen, et sa seda otsust nii kindlalt enne oleksid teinud.

2. 100% rahast ühte aktsiasse pannes võtaksid sa kõvasti suuremat riski, kui pensionifondid seda teha tohivad, seega tootluse otsene võrdlus ei ole päris asjakohane.

3. Compensa Life’i puhul tekib küsimus, kas sul ei ole lisaks pensionifondile sinna juurde ostetud ka mingit kindlustuse komponenti? Sellised diilid tavaliselt lõpevadki sellega, et kasum läheb kindlustusmakseks ära, kui seda üldse teenida.

Sealt ka see põhjus sageli, miks enamus lastele tehtud fondidest on täiesti mõttetud kohad, kuhu raha paigutada.

Jah, eks see Tallinna Kaubamaja oligi selline tagantjärgi tarkus, aga näitena jälle üsna ilmekas.
100% ühte aktsiasse panna pole ka muidugi mõistlik, ikka hajutada tuleb riske….
Õige, mul on seal juures elukindlustuse komponent, see võtab ka oma osa maha…
Lisaks teeb meele mõrudaks ka lepingutasu pool (nagu Ragnar kommenteeris). Eriti selles valguses, et tulemust nagu pole, aga fondihaldurile maksad ikka….
Nüüd olengi teelahkmel, kas võtta raha Compensast välja ja investeerida mõistlikumalt või siiski veel jätkata.
Olen endale hakanud rajama dividendiaktsiate portfelli, esialgu Tallinna börsi aktsiatest, aga edaspidi on plaan vaadata ka kaugemale (nt. USA aktsiaturud).

Tulemus ju täitsa olemas. Tootlusest on suudetud elukindlustus kinni maksta.

Peaksidki siinkohal eristama, mida sa neilt ostad ja mille eest maksad. Antud juhul tundub, et põhitasu maksad siiski elukindlustuse, mitte pensionifondi eest.

Päris huvitav hinnakiri Compensa investeerimisriskiga kogumistoodetel: https://www.compensalife.eu/pdf/EE/pricelists/Hinnakiri-UL-et.pdf

Tänases turusituatsioonis ei ole kohe kuidagi mõistlik raha seal hoida/koguda.

Näiteks loodan et investeerimistasu esimene lõige (vt allpoole) on kirjaviga – 60%. USKUMATU!

1.1. Investeerimistasu
Alljärgnevad kindlustuslepingu tasud kohalduvad kindlustuslepingutele, mis on sõlmitud alates 21.12.2012. Varem sõlmitud kindlustuslepingutele
kohaldatakse 01.05.2011 hinnakirjas toodud tasusid.
– kindlustuslepingu esimesel kindlustusaastal 60% igast kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustusmaksest;
– alates kindlustuslepingu teisest kindlustusaastast 2% igast kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustusmaksest;
– ühekordsel sissemaksel 4% kindlustusmaksest.

huvitav arutlus, ma ise ei ole nii negatiivne LHV Indeks Plussi suhtes. Sisenemis-väljumistasud 0% ja haldustasu 0.39% + muud kulud. Keskmisele eestlasele ehk täitsa hea võimalus tulevikuks säästa, sest pensionini ei ole 30 aastat ja indeksite ükshaaval ostmine-müümine siiski üksjagu kallis (ehk isegi kallim isegi LHV Kasvukontot kasutades? välismaised portaalid ei sobi just kõigile), info käe jala juures ja küllap Tulevagi III samba pakkumise kokku paneb. Elukutselised ja hobiinvestorid muidugi leiavad põnevamaid-riskantsemaid-tasuvamaid lahendusi, kuid kas keskmisele eestlasele-naabrimehele võiks saunas soovitada, et kanna 50-75-100 EUR igast palgast III sambasse ja vähemalt maja katus saab pensionieas renoveeritud ja lastelastega loomaaiaski käidud?

Passiivsete fondide tulekuga on see idee vaikselt hakanud ilmet võtma tõesti.

Eks tuleb endale selgeks teha, mis see kogukulumäär konkreetse valiku puhul on, millist riski konkreetne pensionifond võtab ning kas see on sinu summade juures alternatiividest odavam ja klapib sinu soovitud riskitasemega või mitte.

Kasvukonto puhul on tegelikult haldustasu üsna krõbe passiivsete fondidega võrreldes.

Muidugi nagu siin eespool välja toodi, siis neid kindlustusega kombineeritud variante ei maksa ilmselt näppida sellegipoolest.

Aastalõpp pole enam kaugel ja taaskord hakkavad pangad kontorites ka kolmandat sammast promoma, kui sinna juhtud. Peamiseks argumendiks siis võimalik tulumaksutagastus.
Seoses sellega tekkis ka üks küsimus, millele äkki keegi oskab vastata. Nimelt, kui ma ostan käesoleval aastal III samba osakuid ning ma polegi näiteks tulumaksu maksnud või saaksin tulumaksu tagasi muudel alustel, kas siis näiteks kolme aasta pärast osakuid müües tuleb tasuda nende müügilt tulumaks sarnaselt nende inimestega, kes tulumaksutagastuse on saanud? Minu arvates tuleb.
Samuti, kas pangad oma müügitööd tehes on kohustatud sellele tähelepanu juhtima? Näiteks kui madalapalgaline paljulapselise pere isa läheb kontorisse pangakaardi järele ja nõustub müügitöö tulemusel ostma teatud hulgal III samba osakuid põhjusel, et järgmisel aastal saab ju nende osakute pealt tulumaksu tagasi.
Deklaratsiooni tehes selgub aga, et oma laste, koolituskulude, ühisdeklaratsiooni vm tõttu saab ta niigi tulumaksu täies ulatuses tagasi, ilma, et ta neid osakuid ostnudki oleks. Ning kui kahe aasta pärast tulevad ettenägematud kulud ning ainus võimalus raha saada on need osakud maha müüa, siis minu arusaamist mööda maksab ta nende müügist 20% veel riigile, vaatamata sellele et tulumaksutagastust ta tegelikkuses ei saanud.
Kuna maksustamine ja tulude deklareerimine muutub tavaliselt igal aastal ning seetõttu on tavainimesel raskendatud ka arusaam, mis siis konkreetsel aastal maksustamisele kuulub ja mis mitte, siis minu arust ei ole õige inimestele esimesena rõhutada, et III samba osakuid ostes kaasneb sellega tulumaksutagastus, vaid tuleks sinna juurde hoiatavalt lisada, et esmalt tuleb tal välja arvutada, kas tal ikka on see ost selle argumendi järgi kasulik.

Hea küsimus. Ei ole selle kohta infot kuskilt näinud ega ei leidnud ka hetkel ei pensionikeskusest ega minuraha veebist.

Teemas targemad teadsid aga kinnitada, et nii ongi. Kui paned sisse üle selle €6000 piiri või ei ole alust tulumaksutagastust saada, siis väljamaksel tuleb endiselt tulumaks ära tasuda.

Erandiks siis see, kui ootad pensionini või mingitel tingimustel kui peaksid täielikult ja püsivalt töövõimetuks muutuma.

Tegelikult neid teemasid, mida investeerimistoodete müügil tutvustama peaks, on omajagu rohkem ja olulisemaidki. Alustades kasvõi kaasnevate tasude välja toomisest. Samas, täna minu teada selleks otsest kohustust ei ole ja nõustamisega keegi neist müügiinimestest/telleritest otseselt ei tegele.

Taavi, kuidas sa selle lahendini jõudsid, et 20% TM-tagastus teeb aastas 0,6% lisatulu?

Peast enam nii kindlalt ei mäleta, aga ilmselt võrdlesin siinkohal kahte stsenaariumit:
a) Investeerid summa ja 20% tulumaksutagastust
vs
b) Investeerid ilma maksutagastuseta ja teenid 0,6% kõrgemat tootlust (loe: tasud on 0,6% madalamad)

Tuleva on turul olnud vähem kui LHV ja kas on alust arvata, et LHV jätkab oma tulusat liikumist või on pigem lootust, et Tuleva löheb oma väiksemate tasudega mööda?

LHV ja Tuleva roll on tulemuse suhtes marginaalne. Mõlemil juhul on tegemist nö passiivselt juhitud indeksfondiga ehk nemad saavad tulemust mõjutada peamiselt seeläbi, et vähendavad fondi tasusid. Muus osas sõltub tulemus maailmamajandusest.

Mõlemad fondid on eksisteerinud ka nii väikest aega, et nende tulemust on üsna mõttetu vaadata. See ei ütle sulle tuleviku kohta mitte midagi. Kui tahad, võid vaadata, millises osakaalus ja milliseid indekseid nad järgida püüavad ja siis üritada ajalooliste andmete põhjal mingit simulatsiooni teha. Ideaalis mitmekümneaastase perioodi kohta minimaalselt.

Nagu ka artiklis kirjutasin, nende fondide loogika on veidi erinev, mistõttu neis on erinevatel turgudel kaubeldavate aktsiate osakaal erinev. Kui teatud turgudel ettevõtetel läheb paremini, siis näitab LHV paremat tulemust, kui vastupidi, siis Tuleva. Jällegi on oluline pikk plaan, sest lühiajaliselt on sellist edasi-tagasi kõikumist kindlasti ohtralt.

“Küll aga tahab riik müügi korral tulumaksu kogu summalt. Tuleva fondist väljudes tähendaks see 23036€ x 20% = 4607€ tulumaksuks.” – On see ikka päris kindel olukorras, kus sisse pandud rahalt pole TM tagastust olnud?

Riik paraku ei pea arvestust selle üle, kas sa said tulumaksutagastust või mitte, vaid maksustab kõik väljamaksed täies mahus. Nad võiks seda arvestust pidada ja see poleks ka sugugi keeruline, aga kahjuks seda täna ei tehta. Kirjutasin sellest siin artiklis. Täna võib vabalt III sambast väljudes saada topeltmaksustatud.

Tekkis segadus, kas need arvutused on õiged või ma saan tekstist valesti aru?
Kui aastane brutotulu on 7000, kas ei peaks olema 1050 ikkagi summa, mille pealt saab tulumaksu tagasi? Aastas on ju võimalik 6000 eurot panna III sambasse, mille pealt saad tulumaksu tagasi ehk teenida aastas 40000 bruto või kuus ligikaudu 3333 bruto?

Oma maksimaalse tulumaksutagastusega investeeringu saad välja arvutada nii, et teed kaks arvutust ja võrdled, kumb on väiksem:

B x 15%* või B – Mt, kus

B – sinu aasta brutotulu
Mt – sinu maksuvaba tulu kokku koos kõigi soodustustega
* – kui arvutuse tulemus ületab 6000 €, siis jääb tulemuseks 6000 €

Näiteks, kui sinu brutotulu on 7000 € ja ühtegi lisa maksuvabastust ei ole, saad tulumaksutagastusega investeerida:

7000 € x 15% või (7000 € – 6000 €) ehk 1050 € > 1000 €

Kuigi 15% sinu brutotulust on 1050 €, siis tulumaksu saaksid tagasi ainult 1000 € pealt. Seega 1000 € ületavalt summalt sa enam maksusoodustust ei saa.

No ei saa tulumaksuTAGASTUSEGA investeerida 7000 eurose palga juures 1000 eurot aastas kolmandasse sambasse. Mõte on ju saada kogu makstud summa pealt tulumaks
tagasi. Aga 7000 eurose bruto aastapalgaga on kuupalk 583,33 kuus brutto (eeldusel, et saad 12 palka ja ei puhka) Makstud tulumaks 583,33 palga pealt on ainult 12,47 eurot kuus. Aastas 149,64 eurot. Aga tulumaksu tagasi tahaks saada kogu III sambasse makstud 1000 euro eest. Tuleb rohkem teenima hakata, siis saab parema tulemuse.
Kasutatud palgakalkulaatorit https://www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator

Hea tähelepanek. Kalkulaatoris mul tõesti ei arvesta II samba sissemakseid ega töötaja töötuskindlustumakseid. Tavaliselt on see vahe suhteliselt väike, aga sellise näite puhul, kus enamus tulust maksuvaba, on tõesti vahe juba suurem. Vaatan, kui keeruline seda valemisse lisada on.

Kirjutad, et III sammas ei pruugi sobida inimesele, kellel on tulumaksuvaba miinimum kasutamata. Mis puhul see saab juhtuda?

Siis, kui tulumaksuga maksustatav tulu on väiksem kui maksuvaba tulu. Näiteks 6000€ aastas palga korral on kogu palk maksuvaba ja seega ei ole võimalik III sambasse investeerides mingit maksutagastust saada.

See ilus LHV III samba mull hakkab kuidagi tühjaks vajuma. Kui eelmise aasta lõpus ja jaanuari alguses ostetud LHV Pensionifond Roheline Pluss osak fond näitas suhteliselt ilusat plussi, siis viimased kuud korralikku miinust , isegi siis, kui madalseisudel sai juurde osta. Suurim miinus oli mõned päevad tagasi -8.21%. Andis päris korraliku nätaka nii minu, kui naise sambale. Kui ikka ühe kolmanda samba fondid on üle 420 euro miinuses ja teisel üle 330 euro miinuses, saab vist õelda, et LHV Roheline Pluss Pensionifond põletab meie raha ilusa rohelise leegiga. Esimest korda suutis mul isegi II ja III samba kokku miinusesse viia, kuna mul teises sambas palju ei ole. Igatahes soovitan sellest LHV Rohelisest kaugemale hoida ja plaanime sealt “põgeneda”, nii kui see nulli tagasi peaks jõudma. Või on kellelgi paremaid soovitusi, et oota, see on ainult lühiajaline?

See on paraku üsna tavaline tulemus, kui lühiajalise mineviku hea tootluse põhjal investeerimisotsuseid teha. Eriti kui seda sellise korraliku üles hüppe järel teha. See on nii tavaline, et selle kohta on lausa oma termin: mean reversion.

Antud fondi puhul on mul siiski raske vastusega nõustuda. Esiteks, mingil tasemel peab ju ostma, kui oled värskelt III sambaga liitunud (28.12.21) Sel päeval oli ta isegi tsipa madalamal, kui muidu ja polnud veel üldse fondi tipphetk. Aga kõige olulisem, see LHV roheline fond alustas alles 02.12.21 . Aga juba 13.05.21 oli ta jõudnud oma alustushinnast 0.02% allapoole. Üldiselt sai prooviks võetud kahe peale päris mitmest erinevast fondist 120 euroseid suutäisi , aga sellist kukkumist pole ükski teine neist veel suutnud teha. Nii arvangi , et see “roheline mull” ei ole eriti investeerimiskõlbulik.
https://www.lhv.ee/et/pension/iii/fond/roheline-pluss

See pole eriti oluline, millal see konkreetne fond loodi. Ei ole viitsinud sisu uurida, aga kahtlustan, et üsna samad asjad, mis sarnase nimega II samba fondis? Need tegid eelnevalt väga korraliku tõusu, mis ilmselt oli ka enamuse inimeste jaoks põhjus, miks nad seda III samba fondi valisid.

See, et antud fond neid aktsiaid ja indekse tipust ostis, ei muuda kuidagi fakti, et vahetult enne oli väga korralik tõus toimunud.

Tere

Tegin omale äsja Swedpank III samba pensionifondid V100 ja V60 indeks igakuise autom. maksmisega. Ei tea nüüd kas panin väga mööda…aga kuna ma Eestist palka ei saa, siis pole mul ilmselt sealt ju tulumaksu tagastust loota? Aasta lõikes tuleb vist deklareerida ikkagi? Mõni soovitus?

Tervitades,
Ahti

Kui sul Eestis maksustatavat tulu ei ole, siis ei saa ka mingit maksutagastust. Kui aga kunagi raha välja võtad, on kogu summa maksustatav, nagu oleksid maksutagastust saanud. See info läheb automaatselt tuludeklaratsioonile.

Pane ka tähele, et nii V100 indeks kui ka V60 indeks on mõlemad piiratud väljumisega ehk sealt ei saa raha välja võtta enne 55. eluaastat.

Ei maksa unustada, et neid fonde on kokku 4 – Swedbank Pensionifond V60 ja
Swedbank Pensionifond V100 ning Swedbank Pensionifond V60 indeks (väljumine piiratud) ja
Swedbank Pensionifond V100 indeks (väljumine piiratud) . Viimases kahes on tõesti väljumine eritingimustel, esimeses kahes on aga tagasivõtmistasu 1%. Ise panin kahte viimasesse piiratusse prooviks kumbagi 120 eur aasta alguses. Hetkel V100 128.54 , V60 125.85 ja naise V30 (piiratud) 121.96 !
Tuleva fond 129.90 ja SEB Aktiivne pensionifond 128.63 . Seda kõike siis igaühte sisse pandud 120 euro põhjal. Eks igaüks teeb omad järeldused.

Tundub masendav, kui õieti aru saan? Sain aru, et see indeks peaks paremini tootma..Mõni parem soovitus või ootad aasta lõpuni? Ma ise panustaks pikaajaliselt kuna pole plaanis enne 55. eluaastat välja võtta.

Mõistlik plaan on tõesti koguda pikaajaliselt. Küsimus on lihtsalt selles, kas sa tahad omale veel sellist tehislikku lisapiirangut panna, nagu Swedbank teeb või mitte. Kui on kalduvus iga väiksema languse korral välja võtma tormata, siis ehk isegi kasulik variant. Muul juhul aga tundub ebamõistlik piiramine.

Tekib näiteks 50-selt vajadus mõni suurem tervisekulu teha, siis Swedi fondist sa oma raha kätte ei saa.

Jääb natukene arusaamatuks, mida sa täpsemalt testida proovid. Need V100, V60 jms näitavad ainult seda, kui suur on vastavates fondides maksimaalne lubatud aktsiate osakaal. Muus osas need tõenäoliselt eriti ei erine omavahel. Põhimõtteliselt näed sealt lihtsalt, kas teatud perioodil on aktsiad paremat või kehvemat tootlust andnud võrreldes võlakirjadega.

Samuti ei saa tegelikult sinu näite põhjal erilisi järeldusi teha. Tegemist lihtsalt liiga lühikese perioodiga. Küll saab järeldusi teha pikaajalise statistika põhjal. See on näidanud üsna kindlalt, et enamik inimesi teenivad indeksis tunduvalt paremat tootlust kui aktiivselt juhitavad fondid suudavad pakkuda.

Aga kumb oleks mõistlikum (tulusam) igakuine investeering (ütleme 200 euri iga kuu), arvestades et tõenäoliselt tekib siiski lähitulevikus (ütleme 5-6 aasta jooksul) vajadus raha välja võtta (olles sel hetkel noorem kui 55)? Ehk kas ikka mõni 3. pensionisammas või näiteks kasvukonto kaudu EXXT või VWRL fond?

Sellele küsimusele on vähemalt kaks erinevat vastust:

1. Kui seda raha on 5-6 aasta jooksul vaja, siis aktsiad ei pruugi olla kõige mõistlikum koht selle paigutamiseks. Aktsiate puhul on tegemist pikaajalise (mõtle 10+ aastase) investeeringuga. 5-6 aasta pärast võib hinnatase vabalt olla ka -40% tasemel näiteks ja siis väljumine oleks pigem rumal samm.

2. Kui seda siiski teha, teadmisega, et selle lähituleviku ajal ei pruugi olla sobiv hetk raha välja võtmiseks, siis saad vastuse excelist. Võta oma konkreetsed numbrid, vastavate valikute tasud jms ette ja tee see arvutuskäik läbi. EXXT ja 3. samba indeksfondi võrdluses võivad ka tasude- ja maksude-eelsed tootlused ja riskid olla omajagu erinevad, sest investeerid erinevatesse aktsiatesse.

Oleneb, mida sa konkreetselt võrrelda tahad. Kui lihtsalt pensionifondi tootlus vs indeks, siis vali periood ja otsi selle jaoks asjakohane võrdlusindeks üles. Siin artikli lõpus on üks näide sellisest lihtsamast võrdlusest. Kui aga tahad konkreetselt võrrelda, kuidas sinu rahaga kaalutult pensionifondil on läinud vs indeks, siis seda kuvab näiteks Tuleva oma kodulehel peale sisse logimist. See arvestab siis sellega, et millised summad ja millal sa sisse kandsid.

Tere, mõtlen, kui teenin palka nt:1700e bruto kuus, siis kuidas saan täpse neto arvutuse/summa mis investeerida 3. sambasse? Vaja ju teha Bruto summa netoks ja see investeerida.

Võta siit samast artiklist näiteks see kalkulaator. Muus osas ei saanud päris aru, mida sa netoks tahad teha. Kui palga kätte saad, siis tehakse see sinu eest juba netoks. Lubatud 15% maksutagastuse arvutusse ei puutu neto kuidagi.

Seda mõtlengi, et kui palga saan kätte netos, siis kuidas tean või arvutan, kui palju sealt summast kanda 3. Sambasse

Okei, a ikka ma ei saa aru, nt, kui palk on 1.7k kuus bruto, netona saan kätte 1.5k kas 15% ehk 255e investeerin sellest kätte saadud neto palgast? Ehk 1500-255? Või pean selle 255 omakorda netoks tegema?

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.