Kunagisest LHV Varahalduse poolt korraldatud uuringust selgus, et tervelt 39% inimestest on oma II samba pensionifondi valinud pangatelleri soovitusel. Raske öelda, kas ka kaubanduskeskuse müügiinimesed lähevad siia alla või on see veel lisaks, aga üsna arvestatav osa on pangatöötaja soovituse järgi oma valiku teinud.
Mõnikord võib see aga tähendada, et see otsus ei ole informeeritud. Allpool toon välja kaks isiklikku kogemust ja ühe viimasel ajal tundub, et rohkem levima hakanud näite.
Vaata ka teist artiklit pensionifondide müügivõtetest indeksfondidega seoses.
Pensionifondi infotund koolis
Kunagi käis üks pangaesindaja (nimesid siinkohal nimetama ei hakka) koolis pensionisüsteemist rääkimas. Seletas ilusti ära, kuidas palgast läheb mingi protsent II sambasse ja riik paneb mingi protsendi juurde.
Tutvustas III samba võimalusi ja näitas graafikuid ja seletas riske ning pensionisüsteemi vajalikkust. Kõige lõpuks näitas ka graafikuid, kus tuli välja, et just nende pensionifondide tootlused on kõige paremad.
Nii see graafiku peal oli tõesti, kuigi ühe teise ettevõtte pensionifonde sellel graafikul polnud, kuna nende tootlus oli kõrgem…
Pensionifondi müük pangakontoris
Sai siis ükspäev pangas kontoris käidud ja oma ülekandelimiite muudetud ning nii muuseas hakkas teenindaja ka pensionifondidest rääkima (tõenäoliselt tööülesandeks neile tehtud enne fondi vahetamise kuupäeva). Tõi siis välja, kus mul pension hetkel on ja pakkus, et võiks nende panka üle tuua.
Müügiargumendiks tuli selline lause, et nende fondiosaku hind on väiksem, seega oleks kasulikum nende pensionifondiga liituda, kuna seal saab sama raha eest rohkem osakuid.
Kahjuks teenindaja vist ei saanud aru, et nende fondiosakud on odavamad, kuna nad ei ole suutnud nende väärtust kasvatada ehk müügiargument “meil on kehvem tootlus, tulge meile” ei ole eriti tugev, kui sellele natukene mõelda.
Pensionifondiga parem intress
Viimasel ajal tundub järjest populaarsem olevat selline huvitav lüke, et eluasemelaenu taotlejatel soovitatakse ka II pensionisammas nende panka üle tuua, sest siis saab laenu parematel tingimustel.
Selline käitumine on seadusevastane, mistõttu ei õnnestu sul isegi üritades seda pakkumist, kus pensionifondi mainitakse, peaaegu kunagi kirjalikult saada. Võid proovida ja siin teada anda, kuidas läks.
Kogumispensionide seaduse §14 alt leiad sellise punkti:
(51) Valikuavalduse esitamine või kohustusliku pensionifondi osaku omamine ei või olla kindlustus-, finants- või investeerimisteenuste lepingu sõlmimise või muutmise või muu kohustusliku pensionifondi välise kasu saamise eeltingimus, samuti ei või nimetatud lepingute tingimused või muu kohustusliku pensionifondi välise kasu saamine sõltuda valikuavalduse esitamisest või kohustusliku pensionifondi osaku omamisest.
Kuna seda pakkumist kirjalikult ei tehta, siis ei ole sul väga võimalik seda kuidagi usutavalt tõestada. Samal ajal ei ole seda ka kuskil lepingus kirjas ega saagi olla.
Seega, soovi korral võid ju parema pakkumise vastu võtta, viia pensioni üle ja niipea kui laen käes tühistada avalduse/viia pensioni tagasi oma soovitud fondi.
Ideaalis võiksid ka Finantsinspektsioonile kirjutada. Kui piisavalt palju kirju tuleb, siis ehk võtavad midagi selle suhtes ette. Samas, võib-olla parem inimesi lihtsalt informeerida, et nii saab soodsama pakkumise ja võid oma fondi kohe tagasi uuesti liigutada. Las pangad siis maksavad selle lõbu eest.
Teadlik manipulatsioon või tahtmatu eksitus?
Ma ei tea, kas nende juhtumite puhul on tegemist teadliku manipuleerimisega, mida kasutatakse klientide petmiseks ja meelitamiseks või ei ole antud töötajad lihtsalt piisavalt teadlikud või kompetentsed, aga minu silmis on pensionifondide kohta igasugused infotunnid, konsultatsioonid jmt usaldusväärsuse kaotanud.
Kuidas sind pensionifonde vahetama on meelitatud?
12 replies on “Pensionifond – informeeritud otsus?!”
Mina “valisin” oma pensionisammast nii SEB-is, et põhimõtteliselt ähvardati, et kui ma lähiaja jooksul ei otsusta, mis sammast ma tahan, siis mulle pannakse see automaatselt niikuinii. Ja soovitati võtta teine sammas. Kuna mõtlesin, et vaevalt, et ma viitsin seda asja lähiaja jooksul uurida või suudan üldse kunagi mõista, siis las panevad mulle selle II samba. Nüüd on muidugi kahju, et otsusega asjata kiirustasin.
Alinast on kahju….
Seebitatud on palju, aga pakutud pesuvette pole astunud.-s.t. olen tüüp, kellele pole võimalik midagi müüa, kui ma seda ei taha osta. Ostusoov kaob juba siis, kui kangesti peale käiakse. Võib-olla isegi on asjalik toode,aga pealekäimine peletab mind. No ja siis saatsid mulle 30-ndaks sünnipäevaks (juhtumisi sügisel) kirja, et eluratas veereb ja näe – on jõudnud sügisesse! Arvake ära, kas sellise kirja peale ma tahan oma raha neile anda!? Mitte üht senti! Niisiis -mul pole pensionifondi. Teadlikult. Kui te arvate, et “oi, mis sinust saab!” ja kindlasti on grupp inimesi, kes julgevad öelda, et olen vastutustundetu, la-la-la…, siis- teen seda südamerahuga, sest 30 aasta pärast ei ole suure tõenäosusega praegust rahasüsteemi. Vaadates hetkeseisu-mitte ükski riik ei taha vabatahtlikult olla sellises rahalises seisus nagu nad praegu on. See on alles tee keskpaik. Rahamaailm kihutab kohutava kiirusega kreeni-mispärast ma peaksin töötama selle jaoks, et kõik ühe hetkega kaotada??? Kasutan täna seda, mis mul on ja 30 aasta pärast seda, mis mul siis on. Praegu korjatud raha mul ega Eesti riigil nii ehk naa sel ajal enam pole. Miks pabistada?
Päris aktiivse müügitööga tundub LHV tegelevat. Mitmes kaubanduskeskuses on nende müügiesindajaid näha olnud. Teisi panku pole väljaspool kontoreid niiväga figureerimas näinud. (Ilmselt asi selles ka, et LHV mastaab on vähe väiksem – üks peaesindus Tallinna kesklinnas. Rohkem ei teagi.)
Näidati samamoodi graafikuid erinevate tõusukõveratega, kus LHV oma kõige suurema tootlikusega oli. Näiliselt kõik lihtne – tasub olla seal, mis kõige rohkem kasu toob.
Aga siiski kerge skeptilisus. Kus on konks? Kas on konks? Kuna põhimõtteliselt sellised 60 sekundilise jutu põhjal tehtud valikud ei meeldi, siis soovisin lisainfot saada. Ütlesin, et annan oma kontakti. Võib vabalt ühenduda või mulle kerge pdf’i saata kõige vajalikuga. Saan kaalutletult rahus valida. Müüjale ajaliselt ilmselt kasutu… Läkski siis peale mõngingast juttu kontaktide jagamiseks. Antigi plank ette, et kontakti kirjutada saaks. Veidraks läks aga see, kui peale nime ja kontaktmeili taheti juba ka konkreetsemaid isikuandmeid ja allkirja.
Need viimased jäid andmata. Aga kuidagi veidikene nahhaalne lähenemine tagasivaadates. Küsida allkirja paberile, mille sisu ei tehta konkreetselt selgeks. Lihtsalt, et müük ära tuleks kuidagi.
Protsessi jälgides – individuaalsuse rõhutamine. Sa ei ole nagu “nemad”, sa võtad selle otsuse vastu. “Nemad” ei mõtle selle peale. Teised pangad on halvad. Ainus, kes kaotab on su enda praegune pank… Aga ära muretse, ma olen sinu poolel. Ja lõpuks kerge viide otsustusvõimetusele – milleks muneda. Kas sa oled nagu “nemad”, kes seda otsust ei suuda vastu võtta? Ei tea müümisest suurt midagi… aga ilmselt psühholoogiliselt nuppude vajutamine. Usalduse võitmine jne. Jube hea müüja oli muidu.
Tekkibki küsimus – mis on siis see kõige kasulikum pensionifond üldse? Iga pank suudaks ilmselt enda oma lakke kiita, kui piisavalt hea müügiinimene on.
Nii palju kui ma tean, siis LHV ise ei müü seda, vaid ostavad vastavat teenust sisse sellise müügiga tegelevalt firmalt.
Sinu jutu põhjal tunduvad tõesti üsna sellised tüüpilised veenva müügi võtted olevat ja ka täiesti hea oskusega müügiinimese poolt, nii et LHVle ilmselt tasub teenus täitsa ära.
Kui vaadata lühiajalist perioodi, siis LHV tootlus on väike, aga pikema perioodi peale on nad olnud kõige edukamad ja millegipärast usun, et on ka seda edaspidi:
https://www.pensionikeskus.ee/?id=600#ERK00
Hetkel on tootlus ilmselt teistest väiksem, kuna hoiavad mulli kartuses üsna palju varast rahas.
Samas endal usku on, kuna mulle on jäänud mulje, et nad on üks vähestest pankadest, kes ongi juba algusaegadest just investeerimisele spetsialiseerunud ja muud asjad on pigem teisejärgulised.
Eks aeg näitab. Kui kauem aega on pensionieani, siis saab vahepeal ka pensionit ühest pangast teise kolida, kuigi üleliigselt ka rabeleda pole mõtet 🙂
Pean oma vana kommentaari vaadates tõdema, et minu usk ei ole olnud õigustatud. LHV pensionifondid on näidanud viimastel aastatel olematut tootlust ning ilmselt suuresti rahas istumise ja kõrgete tasude tõttu.
Samas on vahepeal juurde tulnud indeksfondidel põhinevad pensionifondid ja neil on ilmselt omajagu rohkem potentsiaali, kui tasud normaalselt madalal tasemel hoitakse.
Käisin hiljuti SEB panga kontoris endale arveldusarvet avamas. Kui kõik toimingud tehtud ja olin juba minekuvalmis, siis tuligi juttu ka pensionifondist.
“Vaatan, et teie pensionifond on praegu LHV-s, miks selline valik?”
Kui vastasin, et olen asjaga kursis ja seda ma kindlasti muuta ei taha, hakkaski surumine pihta. Keeras oma arvutiekraani minu poole ja näitas sealt mingit graafikut, ise samal ajal rääkides, kuidas LHV-l läheb praegu kõige kehvemini ja neil kõige paremini. Kui jätkuvalt blokeerisin, siis tegi veel paberi peale mingeid arvutusi ja tahtis selgelt fondi mulle ikkagi ära müüa.
Kommentaarina võiksin niipalju öelda, et see graafikuteema ja 60- sekundiline ülevaade mind küll meelt selles osas muutma ei pane. Nii lühikese ajaga ei jõuagi enda jaoks kõiki nüansse selgeks teha ja saada täit pilti asjast, kuna peaaegu alati jäetakse palju rääkimata. Ise olen ka rohkem seda tüüpi inimene, kes armastab asjad enda jaoks kodus läbi kaalutleda ja uurida, mitte aga suvalise graafiku peale kohe teisele poole aeda hüppama hakata.
Mulle tundub, et see on neil kohustuslik lisamüügi ülesanne seda pakkuda ja ilmselt saavad ka mingit komisjoni selle pealt.
Käisin ka mingi hetk kontoris oma kaardil järel ja kõigepealt läksin valesse kontorisse ning ka siis mõlemas kohas pakuti.
Selle jutu peale, et “SEBil läheb praegu paremini” ütlesin lihtsalt, et minu pensionisammas on 50 aasta perspektiiviga investeering ja mind tänane liikumine ei huvita.
Telleritest – kunagi ühe panga personalitöötaja selgitas mulle, et teller pole klienditeenindaja (nagu mina naiivselt olin arvanud), vaid müügitöötaja. Ja nende müügist sõltuv palgaosa oli päris suur.
Pensionfondidest – Nordea omad on ju päris normaalsed, koosnevad indeksfondidest. Haldustasu võiks muidugi madalam olla 🙂 Aga vähemalt ei sebi väga palju ja mis veel olulisem – ei peida oma halbu investeeringuid sinna ..
Minu subjektiivse arvamuse kohaselt on 2.sammas täiesti talutav asi. Haldustasud on alatult kõrged muidugi ja kontroll niru, aga ehk see ajapikku ikka paraneb.
Riigi poolt panustatav lisa teeb asja mõistlikuks. Palgast läheb maha 1,6 eurot ja fondi jõuab 6 eurot (praegu kõrgendatud määraga 8 eurot). Mul on aastatega ca 34 teur erinevatesse 2.samba fondidesse kogunenud, vorsti ikka leiva peale ehk osta saab vanurina .. Mitte et see mingi eriti hea investeering oleks, aga kuna see võimaldab osa praegu makstavast sotsiaalmaksust enda isiklikule kontole ahmida ja 1,6% palgast ei pane väga tähelegi, siis las ta siis olla ühe portfelliosana..
Võib tõesti olla, et saavad müügi eest palka. Muidu nii agressiivselt absoluutselt iga kord peale ei käiks, kui kontorisse satun.
Kui seal indeksfondid on, siis mille eest seda haldustasu veel maksma peaks nii palju? Eks teistel on samuti indeksid sees, aga seal kõrval on ka muud jama ja mõttetult suured tasud. Ehk lisaväärtust luuakse üsna vähe (või õigemini ei loodagi, kui tulemus indeksist kehvem), aga tasu võetakse mõnuga.
Aga see osa, kuidas sa raha sealt kätte hakkad saama ja et see pole praktiliselt peale pensionile minekut enam pärandatav, teevad asja veel mõttetumaks.
Kui ma õigesti aru olen saanud, siis riigipoolne lisa tõstetakse lihtsalt ühest potist teise ehk sa saad selle võrra I sambast vähem. Kui läheb hästi ja sinu II sammas tõusu teeb ja kindlustuslepinguga pärast üle ei lasta, siis oled võidus. Aga praeguseid haldustasusid vaadates ilmselt mitte väga palju.
Eriti mõttetuks muutub see “võit” veel siis, kui arvestad alternatiivkuluga ehk kui palju sa ise investeerides oleks teeninud (a la investeerides otse indeksitesse) ja kui palju see investeering II sambast parem on (pärandatav, likviidne, soovi korral võid ka pensionikindlustusele sarnase annuiteedi teha jmt).
Mina olen kuulnud, et tellerid saavad hoopis karistada ja neil võetakse osa palka sisse kirjutatud preemiast maha, kui nad ei täida müüginorme. Jah,mingid normid pidid neil seal olema, kui palju tuleb kuu jooksul maha müüa.
Aga eks see ole eri pankades eri moodi.