Pensionileping või pangahoius?

II samba väljamaksete süsteem on täna väga paindumatu ja pensionikoguja seisukohast kahjulik. Kui sa tahad oma eluea jooksul kogutud raha kohustuslikust kogumispensioni fondist välja võtta, siis pead tegema pensionilepingu ehk kindlustuslepingu.*

NB! Pensionireformiga kadus 2021. aastal muuhulgas ära vajadus pensionilepingu kasutamiseks.

Selle kindlustuslepinguga annad seni kogutud raha kindlustusseltsile, kes omakorda lubab, et maksab sulle igakuiselt konkreetse summa välja. Kui pakutud tingimused ei meeldi, siis võid pöörduda mõne konkurendi poole. Kokku on muidugi valida kõigest kolme teenusepakkuja vahel.

Kindlustusseltside tasud

Selge on see, et ilma tasudeta seda teenust ei pakuta. Vaatasin järgi ja tasud on järgnevad:

SEB ELU-JA PENSIONIKINDLUSTUS (edaspidi SEB)

• Lepingutasu: 2% sinu kogutud II samba summast
• Haldustasu: 0,5% igast maksest + €20 aastas
• Ülesütlemistasu: 2% lepingu tulevaste rahavoogude nüüdisväärtusest

COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE (edaspidi Compensa)

• Lepingutasu: 3% sinu kogutud II samba summast
• Haldustasu: 1% igast pensionimaksest
• Ülesütlemistasu: ei õnnestunud tuvastada

ERGO LIFE INSURANCE SE EESTI FILIAAL (edaspidi Ergo)

• Lepingutasu: 0,8% sinu kogutud II samba summast + €46
• Haldustasu: 3,5% aastapensionist
• Ülesütlemistasu: ei õnnestunud tuvastada

Tingimustes küll mainiti, et ülesütlemistasu on veebis, hinnakirjas ja poliisil, aga mitte ei õnnestunud neid veebist leida. Tegelikult ei leidnud teistel peale SEB-i isegi vastavat hinnakirja üles.

Ergo puhul tasub eriti tähelepanelikult veenduda, et teed kindlustusmakse alles peale seda, kui sa II sambasse enam sissemakseid ei tee. Vastasel juhul tundub, et võetakse uuesti €46 tasu ka siis, kui enne kindlustuslepingu jõustumist saad paar kuud palka ja koguneb mõnikümmend eurot II samba fondi juurde.

Siia lisanduvad veel investeerimistegevusega seotud varjatud kulud. Sealhulgas investeerimisel tekkivad tehingutasud või soetatud varade haldustasud. Samuti ülekandekulud, kui peaksid pensionimakseid välismaisele pangakontole tahtma (teadmiseks neile, kes unistavad pensionist palmi all).

Vast ma kujutan seda ette, aga need konkreetse summaga read hinnakirjades tekitavad paratamatult kahtluse, nagu need pandaks sinna meelega hindade võrdlemise raskendamiseks…

Sinu teenitav intress

Kindlustusseltsile kantud summa pealt makstakse sulle intressi. Muidugi sa võid aru saada, kui suur see intress olla võiks, kui loed väljavõtet, mille leiad kindlustustingimustest:

Kindlustusmakse suurus on esitatud kindlustuspakkumuses. Pensionimaksete arvutamisel lähtutakse sellest, et kindlustusandjal peab jätkuma igal ajal rahalisi vahendeid lepingujärgsete summade (pensionide) väljamaksmiseks ning lepingute sõlmimise ja hooldamise kulude katteks. Seetõttu on pensionimaksete arvutamise aluseks võetud ettevaatlikud kindlustusmatemaatilised väärtused (arvestuslik intress, eeldatav eluiga ja eeldatavad kulud).

Teisisõnu, intressi makstakse sulle väga ettevaatlikult. Ergo puhul on see 2018 novembri seisuga 0,3%, Compensal 0,5% ja SEB-l 0,7%.

Lisaks garanteeritud intressile jaotatakse tehnilist kasumit. Eeldusel, et seda tekib. Need lootused lisatuluks võid ilmselt suuresti maha matta, sest:

1. investeeringuid tehakse äärmiselt ettevaatlikult (loe: raha on üldiselt võlakirjades ja hoiustes)
2. võimalikust tulust arvestatakse erinevad tasud maha (varjatud kulud, mida vist ei saa ka tuvastada?)
3. sellest kulude järgsest kasumist jaotatakse sulle vähemalt 50% (loe: kuni 50% jääb kindlustusseltsile)

Kui aga peaks lisatulu tekkima, siis see makstakse välja kord aastas või lisatakse järgmise aasta igakuisele maksele, nii et mingit liitintressi mõju siin tekkida ei saa. Muidugi eelnevalt võetakse veel maha haldustasu ja tulumaks.

Kahjuks mingit statistikat ega lisainfot seniste lisatulude suuruste või kindlustusseltside poolt tehtavate investeeringute kohta ei leidnud. Kuulduste järgi on siiani pigem võimalike tulude katmiseks piisavalt kulusid leitud, nii et seda tootlust me edaspidi arvesse ei võta.

Pensionikindlustuste pakutav pensionimakse

Vaatame, millist pensionimakset mulle kindlustusseltsid pakuksid. Oletame, et olen pensionieaks kogunud sellise ümmarguse summa, nagu €100 000, soovin väljamakset iga kuu ja garantiiperioodi ei kasuta.

Toksime selle info kindlustusseltside II samba väljamakse kalkulaatorisse sisse ja saame tulemuseks pensionimaksed:

• SEB: €454,20
• Compensa: €463,70
• Ergo: €406,61

Nagu näha, siis parima ja halvima pakkumise vahe on märgatav. Compensa pakkumine on Ergo omast tervelt 14% parem. Me muidugi ei tea, kui edukalt üks või teine investeerimisboonust meile tootma hakkab, aga eelduslikult mitte väga.

Kui õigesti aru sain, siis see makse on juba kulude ja garanteeritud intressijärgne ehk parem makse ongi reaalselt parem makse. Seega tundub, et Compensa pakkumine on hetkel parim valik.

Kasutades excelis RATE funktsiooni, saan teada, et peale tasusid ja garanteeritud intressi, on nende poolt pakutav tegelik intress -0,17% aastas ehk maksan nende kätte raha andmise eest tegelikult peale.

Compensa suremustabelite järgi saan teada, et nende hinnangul elan peale pensionile minekut 17,7 aastat ehk ligi 83 aastaseks. See tähendab, et saan oma täna ära antava €100 000 eest järgneva 17,7 aasta jooksul tagasi €98 490.

Kui ma aga nii kaua ei ela, siis kaotan kogu saamata jäänud summa kindlustusseltsile.

Graafikult tuleb selgelt välja, et kuni ma ei ela oodatust kauem, on kaotus pensionilepinguga sama hästi kui garanteeritud. Seejuures tasub meeles pidada, et mida suurem vanus, seda väiksem tõenäosus selleni elada.

Teisisõnu, kõikvõimalikud tõenäosused võiksid olla pigem kaldu kaotuse suunas. Kahjuks eeldatava väärtuse arvutuseks vajalikke protsente ma kusagilt võtta ei oska, aga karta on, et aktuaarid on selle võimalikult konservatiivselt pensionikoguja jaoks negatiivseks arvutanud.

Arvestades, et tegemist on päris pika perioodiga, siis see graafik meile kogu pilti siiski ei anna. Oluline oleks arvestada ka inflatsiooniga, kuna raha anname ära täna ja tagasi saame aastate või aastakümnete peale jaotatuna.

Viimase kümne aasta inflatsioon on keskmiselt olnud pigem madalam kui tavaliselt, seega kasutasin siin konservatiivsemat 2,7% väärtust.

Kui ka inflatsiooniga arvestame, siis näeme, et peaksin elama vähemalt 90 aastaseks, et saada tagasi oma sissepandud raha ja natukene isegi jääda plussi. See on tervelt 7 aastat kauem, kui kindlustusseltsi konservatiivne 17,7 aasta hinnang.

Et seda suurusjärku veel korduvalt rõhutada, siis nulli jäämiseks peaksin elama koguni 40% kauem, kui ettevaatlikud kindlustusmatemaatilised väärtused minu oodatavaks elueaks arvasid. Võime vist kõik ilma liigset statistikat omamata nõus olla, et selle juhtumise tõenäosus on praktiliselt olematu.

Tänase umbkaudu 4% inflatsiooniga tuleks aga sootuks 97-seks elada, et nulli jõuda.

Muidugi ka see ei ole veel tegelikult kõik. Kuna pensionilepingu korral me mingit tootlust ei saa eeldada, siis tuleks seda võrrelda alternatiividega. Näiteks oletame, et paneksin selle raha Coopi või Inbanki hoiusele 2% intressiga.

Perspektiivi lisamiseks kasutasin eelneva graafikuga sama skaalat. Kuna 2% tootlus on tegelikult väga madal, siis peaaegu kogu erinevus tuleneb lihtsalt sellest, et sinu vara on terve perioodi vältel pärandatav ehk jääb sinu lähedastele.

Tõsi, 87. eluaastal ehk 4 aastat peale seda konservatiivset hinnangut, saab sul II samba raha otsa. Selleks ajaks on väljamakse väärtus kahanenud alla €270 kuus, nii et ilmselt pead nii või naa muude sissetulekute peale toetuma. Selleks ajaks on ka tõenäoliselt väljaminekud miinimumini langenud, nii et ehk venitab I samba või muude säästudega vajadusel veel mõne aasta välja.

Või siis oled uskumatult arukas ja saad paar aastat varem aru, et see raha võib otsa saada ning planeerid kulusid vastavalt.

Kusjuures, kui suudad imekombel teenida näiteks Tartu hoiu-laenuühistu hoiuse 5% tootlust, siis võid julgelt kasvõi 150 aastaseks elada ja väljamakseid jätkata. Lisaboonusena saad peale surma lastele arvestatava pensionifondi jätta või oma väljamakseid iga-aastaselt paari protsendi võrra kasvatada, et inflatsiooniga sammu pidada.

Kokkuvõtteks

Pensionileping on kallis ja üsna jabur asi. Naistel on siinkohal küll väike eelis, et olenemata soost kasutatakse samu suremustabeleid. Näiteks kui keskmine oodatav eluiga peale 65-selt pensionile minnes on 18, siis reaalsuses tähendab see, et mehed elavad näiteks 16 aastat ja naised 22.

Seega naisena on sul üsna hea tõenäosus elada paar aastat prognoositust kauem ja saada nö “tasuta” raha. Samas ka siin on see tõenäosus ilmselt marginaalne, kui arvestame juurde inflatsiooni mõju. Keskmiselt 87-aastaseks elav naine peaks konservatiivse inflatsiooni puhul elama vähemalt 90-seks, et nulli jõuda (keskmiselt 83-seks elav mees peaks seda sama tegema).

Tõenäosus muutub aga lausa olematuks, kui inflatsioon küündib kõrgemale või kasvõi paariprotsendine alternatiivkulu saamata jääva tootluse näol arvesse võtta.

Olukorras, kus inimesel isegi pangahoiustega oleks võimalik saavutada tunduvalt parem tulemus, kui kindlustusseltsi pakutu, on midagi ikka väga mäda.

Arusaadav võiks ehk olla see, kui II samba sissemaksed läheksid töötamise ajal kindlustusmakseks, mis siis hiljem tagab näiteks keskmisest palgast X% suuruse väljamakse elu lõpuni (kasvab koos keskmise palgaga). Siis me reaalselt kindlustaksime midagi. Praegu aga teeme nagu kodukindlustust, mis tagab meile, et möödunud 50 aasta jooksul maja maha ei põlenud.

Täna oled sa juba kogu investeerimisriski kogumisfaasis enda kanda võtnud. Raha on kõik olemas. Ja siis kindlustusseltsi roll on lihtsalt sinu raha ära võtta (kopsaka tasu eest), jagada see sinu tõenäolise eluea peale ära ja seejärel igakuiselt sulle pangaülekanne teha. Seejuures iga ülekanne maksab 1% summast või rohkemgi. Meie näitel siis pangaülekande tasu €4.63. Sellist panka ei kasutaks ilmselt keegi.

Ainus, mille vastu sa kindlustad, on ebatõenäoline oht, et äkki sa elad 40%+ kauem, kui ettevaatlikud kindlustusmatemaatilised väärtused ette näevad. Selle ohu vastu kindlustamise eest annad aga ära:

• arvestatava summa tasudeks (tüüpiliselt lõpuks vähemalt 4% kogutud summast)
• igasuguse mõistliku tootluse teenimise võimaluse
• pärimisõiguse kogu kogutud vara ulatuses

Lisaks võib öelda, et mina olen ilmselt keskmisest rohkem sel teemal infot otsinud ja võiksin teada, kust seda leida, aga no mitte ei leidnud kogu infot, mida otsisin. Isegi kõiki avalikke tasusid ei suutnud algse otsinguga tuvastada.

Naeruväärne on loota, et keskmine pensionär seda teha suudaks ja reaalselt aru saaks, mis tingimustel ta lepinguid sõlmib. Tõsi, kindlustusseltsil on kohustus tingimusi tutvustada, aga eks pangatöötajad tutvustavad ka täna II sambaga seotud tingimusi ja teemasid.

II samba pensionifondidega seotud probleemide lahendamine on võtnud naeruväärselt kaua aega, kuigi need olid juba ammu näha. Ärme lase väljamaksete osas nii pikalt oodata. Teeme täna vajalikud parandused ära, et ka väljamakseid saaks teha pensionikoguja huvidest lähtuvalt.

Tuleva poolt on terve rida mõtteid selles osas juba teele pandud ja kindlasti mõeldakse ka edaspidi kaasa.

Mida sina sellest lahendusest arvad?

Hea teada!

• Kindlustuslepingu võib soovi korral vahetada teise kindlustusseltsi vastu, kui lepingu sõlmimisest on möödas vähemalt kolm aastat ja käesoleva aasta lõpuni on jäänud vähemalt 3 kuud. Lihtsalt mõtteaineks, kui Tuleva peaks kunagi vajadusest tingituna enda kindlustusseltsi asutama.
• Kui võtad väljamaksed kord kvartalis, saad kuu kohta väiksema summa kätte. Minu pakkumiste põhjal tundub, et diskonteerimist tehakse koguni 5.16%-5.91% aastaintressi jagu.
• Erinevad pensionifondid kasutavad erinevaid suremustabeleid. Näiteks artikli kirjutamise ajal elab Compensa suremustabeli põhjal 65 aastane inimene veel 17.7 aastat ja SEB tabeli järgi 18.8 aastat. Seetõttu võib suuremate tasudega kindlustusseltsilt saada endiselt suurema pensionimakse.
• II sammas ei ole peale kindlustuslepingu sõlmimist enam pärandatav. Lisatasu eest saad aga võtta garantiiperioodi, mille jooksul tehakse makseid olenemata sinu elueast. Kui sured enne perioodi lõppu, jätkatakse maksete tegemist sinu määratud isikule (näiteks abikaasale või lastele). See on aga üsna krõbeda hinnalipikuga. Minu valitud arvutuste puhul, kui tahan kasutada 15-aastast garantiiperioodi, siis langevad pakkumised 9%-11% võrra. Mis on ikka üsna jabur, arvestades, et ma pidin ju elama 17,7 aastat.

* Väga väikeste ja väga suurte summade korral on tingimused teised. Tutvu nendega pensionikeskuse kodulehel.