Categories
Esimesed sammud: raha kogumine, eelarve, säästmine

Riiklik pension ehk I pensionisammas

Olen juba tükk aega rääkinud, et I pensionisammas on oma olemuselt väga ponzi skeemi nägu. Viimasel ajal on muudele kriteeriumitele lisandunud veel see, et lubatakse kõrget tootlust, nii et täispakett on vist nüüdseks koos.

Vanemas eas paar mootorratta seljas.
I samba raha eest ilmselt selliseid reise ette ei võta.

Samas ei ole I sambast väga palju räägitud ja seda liigselt hästi ei mõisteta. Isegi pole siiani eriti põhjalikult nüanssidesse süveneda viitsinud, sest minu pensionieaks on ilmselt kõik juba muutunud.

Tegelikult on alles hiljuti süsteemi muudetud, aga ka sellest ei ole vist palju räägitud. Proovin seega ülevaate teha punktidest, mis minu arvates oluline tundub, et lisaks II ja III sambale tekiks ka mingi arusaam I sambast.

I sammas on vähemalt mõnda aega paljude jaoks peamine sissetulekuallikas pensionieas. Oluline oleks mõista, kas ja mida sa sealt üldse loota võiksid.

NB! Kuigi kirjutan siin, nagu asjad hetkel on, siis olukorras, kus sul on pensionini kümneid aastaid aega, võivad poliitikud seda kõike veel vabalt muuta. Kui leiad, et sain süsteemi toimimisest kusagil valesti aru, siis anna julgelt teada.

Kes saab riiklikku pensioni?

Riiklikku ehk vanaduspensioni saab igaüks, kes on jõudnud pensioniikka ja omab vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži.

Pensioniiga on ajas muutuv

Kuni 2026. aastani sõltub pensioniiga sinu sünniaastast. 2027. aastast aga hakkab see sõltuma 65-aastaste keskmisest oodatavast elueast. Pensioniiga on 2027. aastast lubatud tõsta maksimaalselt 3 kuu kaupa ja kord aastas.

See tähendab, et pensioniiga saab alates 2027. aastast iga nelja aastaga tõusta maksimaalselt 1 aasta võrra. Kalkulaator näitab hetkeseisuga, et minu pensioniiga saab tõenäoliselt olema pisut üle 68 aasta. Sinna on muidugi nii palju aega, et see kõik jõuab muutuda.

Kuna siin vist ka sugu keskmise eluea puhul arvesse ei võeta, siis tundub, et vähemalt teoreetiliselt võib meeste pensioniiga ühel hetkel olla peale nende eeldatava eluea lõppu?

Eeldusel, et meeste eluiga ka igal aastal vähemalt 3 kuu võrra naiste omast kiiremini ei kasva (väike lihtsustus). 2014-2017 tõusis siiski 65-69 aastaste seas naiste oodatav eluiga üle 2x kiiremini, kui meestel, nii et seda lootust ei paista.

Edasi lükkub pensioniiga igaljuhul ehk tänased noored saavad sealt minimaalselt mõne aasta võrra hiljem väljamakseid.

Edasilükatud vanaduspension (kuni 2021)

Pensioniea saabumise tähistamine.

Pensioniikka jõudes ei pea muidugi kohe pensionile minema. Kui oled jõudnud oma vanaduspensioniikka, aga ei taha veel pensionit saada, siis võid seda edasi lükata.

Iga kuu eest, mis sa hiljem pensionile lähed, saad 0,9% pensionile lisaks. Seega sa ei jää tingimata rahast ilma, kui sa kohe pensionile ei rutta.

Näiteks, kui lükkad pensionit 3 aastat edasi, hakkab sinu igakuine pension olema 36 kuud x 0,9% = 32,4% suurem. Nii palju muidugi vist uue süsteemi tõttu enam edasi lükata ei saa.

Kui muud pensioniks vajalikud tingimused on täidetud, sa ei tööta ja pensionini on jäänud kuni 3 aastat, siis võid ka ennetähtaegselt pensionile minna. Sellisel juhul on sinu pension 0,4% iga pensionieast puudu jääva kuu jagu väiksem.

Soodustingimustel vanaduspensioni puhul varasemalt pensionile minnes sinu pensionit ei vähendata.

Mõne jaoks on ilmselt hea teada, et rasketel töötingimustel ja tervistkahjustavatel ametitel töötajatel, ühissõidukijuhtidel ja veel mitmetel ametitel on võimalik teatud tingimustel olenemata vanusest või kuni 10 aastat varem pensionile minna.

Paindlik pensioniplaan (alates 2021)

Alates 2021. aastast hakkab kehtima nö paindlik pensioniplaan, mis asendab ennetähtaegset ja edasilükatud vanaduspensioni. Soodustingimustel pension jääb endiselt kehtima.

Varem pensionile minemisele kehtivad edaspidi staažinõuded, nii et pead omama staaži vähemalt:

  • 20 aastat – 1 aasta varem pensionile
  • 25 aastat – 2 aastat varem pensionile
  • 30 aastat – 3 aastat varem pensionile
  • 35 aastat – 4 aastat varem pensionile
  • 40 aastat – 5 aastat varem pensionile

Varasema fikseeritud protsendi asemel sõltub edaspidi pensionimakse suurenemine ja vähenemine lisaks pensionilemineku ajale ka statistikaameti elutabelist ja europiirkonna riikide võlaväärtpaberite intressimäärast.

Teisisõnu, edaspidi on keerulisem prognoosida, kui palju sa pensionile mineku edasilükkamise eest lisapensioni võiksid saada.

Samas on võimalik pensioni välja võtta pooles osas või selle maksmine hiljem täielikult peatada. Kasutamata jäänud pensioni arvelt suurendatakse sinu edaspidist pensionimakset sarnaselt edasilükatud pensionile.

Näiteks võtad aasta aega ainult poole oma pensionist välja. Seejärel tahad edaspidi tervet pensionimakset saada. Arvestusse läheb, et lükkasid poole oma pensionist aasta võrra edasi ja seda suurendatakse vastavalt.

Soovi korral saad sedasi pensionit muuta, peatada ja taaskäivitada kord kuus. Puhtalt maksude seisukohast võib selle kasutamine nii mõnelgi juhul mõistlik olla.

Pensionistaaži arvestamine

Pensionistaaži on erinevatel aegadel arvestatud erineva loogikaga ja minevikus arvesse läinud staaž kehtib ka tulevikus. Lihtsuse mõttes ei hakka siin kõiki detaile pikalt uurima, aga lühidalt:

  • Kuni 31.12.1998 arvestati pensioniõiguslikku staaži erinevate tegevuste eest, sh näiteks töötamine, õppimine kõrgkoolis, laste kasvatamine.
  • Alates 01.01.1999 hakati arvestama pensionikindlustusstaaži, mis sõltub sinu eest makstud sotsiaalmaksust. Kui sinu eest on makstud sotsiaalmaksu vähemalt miinimumpalga aastasumma ulatuses, siis läheb kirja üks aasta pensionikindlustusstaaži.

Vanaduspensioni jaoks pead vähemalt 15 aastat staaži kokku saama. Kui see mingil põhjusel pensionieaks kokku ei tule, siis on võimalik taodelda rahvapensioni.

Kuidas tekib I sambasse raha?

Enne kui rääkida pensioni suurusest, oleks mõistlik rääkida sellest, kuidas riikliku pensioni maksmiseks raha saadakse. Kui riigil selle maksmiseks raha ei ole, siis pole tegelikult ju eriti oluline, kui suur su pension on.

I samba pensione rahastatakse sotsiaalmaksu laekumistest. Iga töötaja palga pealt makstakse 33% sotsiaalmaksu, millest 20% läheb pensionisüsteemi.

II pensionisambaga liitunutel läheb sellest 20%-st 4% nende valitud pensionifondi ja 16% jääb riiklike pensionite maksmiseks. II sambaga mitteliitunute käest läheb kogu 20% I samba rahastamiseks.

See raha makstakse I sambast välja tänastele pensionäridele ehk, erinevalt II sambast, kus raha paigutatakse investeeringutesse, mingit raha sinna alles ei jää. Kui sina tulevikus pensionile lähed, sõltuvad sinu pensionimaksed tol ajal töötavate inimeste poolt makstud sotsiaalmaksust.

Nii juhtubki näiteks, et majanduslanguste ajal on töötajaid vähem, palgad väiksemad ja seetõttu laekub sotsiaalmaksu vähem. Pensioneid on aga endiselt vaja sarnases mahus maksta.

Paindliku pensioni puhul ilmselt on kriisid ka see aeg, kus muul ajal pensionimakseid peatanud inimesed need suure tõenäosusega taas käivitavad, nii et vajalike väljamaksete maht koguni kasvab.

Võiks ju mõelda, et selleks otstarbeks on riik kogunud mingi puhvri, aga tegelikkuses on juba 2009. aastast alates I sambas olnud puudujääk ehk väljamakseid on tehtud rohkem, kui raha sisse on tulnud.

Seda siis ajaloo ühe pikema majandustõusuga perioodi ajal. Ei tundu, et eelmisest kriisist mõni õppetund siinkohal kaasa oleks võetud.

Lisaks viitavad demograafilised andmed pigem sellele, et pensionäride hulk ja eluiga on kasvamas. Töötajate hulk pensionäride kohta on aga vähenemas.

Mis tähendab, et mida aeg edasi, seda rohkemaid pensionäre peab iga palgatöötaja üleval pidama. Seega peavad, kas palgad väga palju tõusma, pensionid langema, pensioniiga korralikult tõusma või tuleb kusagilt leida lisaraha (maksud või laenamine näiteks).

Pensioniea tõstmisega on juba algust tehtud. Muus osas aga selliste demograafiliste näitajate puhul I sammas tulevikus jätkusuutlik ei ole.

Millest sõltub sinu pensioni suurus?

Kõige suuremas plaanis sõltub sinu I samba pension poliitilistest otsustest. Kui poliitikud otsustavad, et edaspidi toimib süsteem teisiti, siis kõik muutub.

Praegune pensioni arvestus

Kuni 2021. aastani kogunenud pensioni puhul näeb arvutus välja nii:

baasosa + (staažiosa + kindlustusosa) x pensioni aastahinne = sinu pension

Alates 1. aprillist 2019 on pensioni baasosa 191,6496 eurot ja aastahinne 6,627 eurot.

Suhteliselt lihtne ja loogiline. Mida rohkem staaži- ja kindlustusosa kogunud oled, seda suurem on sinu pension.

Kindlustusosa sõltub sellest, kui palju sul kindlustusosakuid on kogunenud. Kindlustusosakuid saad vastavalt sellele, kui palju sinu eest sotsiaalmaksu on makstud võrreldes keskmise sotsiaalmaksuga samal aastal.

Näiteks kui sinu eest maksti aastas sotsiaalmaksu 4000€ ja keskmiselt maksti sotsiaalmaksu 2000€, siis sina teenisid sel aastal 2 kindlustusosakut. Inimene, kelle eest maksti 1000€, teenis 0,5 osakut.

Baasosa on kõigi jaoks võrdne ja seda muudetakse läbi indekseerimise igal aastal 1. aprillil (huvitav kuupäeva valik). Pensioni tõstetakse siis, kui eelmise aastaga võrreldes on sotsiaalmaksu I samba jaoks rohkem laekunud ja/või tarbijahinnaindeks on tõusnud (inflatsioon).

Indekseerimise käigus saab pension ainult suureneda. Languste puhul (näiteks majanduslangused) pensione ei langetata.

II sambaga liitunud oleku aja eest vähendatakse arvestuses koefitsiente selle 4% arvelt, mis läks sinu II samba fondi (4% / 20% = 20% võrra).

Pensioni valem alates 2021

Alates 2021. aastast hakatakse kogunevat pensioni arvestama teisiti. Kindlustusosak asendub ühendosakuga, mis koosneb kindlustusosakust ja solidaarosakust.

Ühendosaku sees olevat kindlustusosakut arvutatakse samamoodi, nagu kindlustusosakut varasemalt arvutati.

Solidaarosak arvutatakse välja samuti keskmise sotsiaalmaksu laekumise suhtes, aga sellele seatakse ülemiseks piiriks 1. Kui sinu eest on keskmisest kaks korda rohkem sotsiaalmaksu makstud, läheb kirja 1. Kui sinu eest aga makstakse ainult 0,5 keskmist sotsiaalmaksu, siis läheb kirja 0,5.

Ühendosak arvutatakse välja valemiga:

(solidaarosak + kindlustusosak) / 2 = ühendosak

Kahekordset keskmist palka saava nimese ühendosak koosneks seega 1 solidaarosakust ja 2 kindlustusosakust, mille jagamisel saame 1,5 ühendosakut.

Pensioni välja arvutamiseks tuleb siis valemisse lisada pensioni ühendosak ja see aastahindega läbi korrutada.

Lühidalt vähendab see muudatus üle keskmise teenivate inimeste pensionit ja suurendab alla keskmise teenivate inimeste riiklikku pensionit.

Muudatuse põhjenduste kohta saad lugeda siit.

Kokkuvõtteks

Riikliku pensioni arvestuse süsteem on ajaloo jooksul muutunud ja muutub tõenäoliselt tulevikus. See sõltub peamiselt poliitikute otsustest. Seega väited, et tulevikus hakkad nii palju I sambast pensioni saama, ei saa millelgi liiga sisukal põhineda.

Samuti ei tasu unustada, et I sammas toimib oma olemuselt natukene nagu ponzi skeem. Tänastele töötajatele (loe: “investoritele”) saab tulevikus pensionit (loe: tootlust) maksta ainult uute töötajate (loe: “investorite”) sissemaksete arvelt. Süsteem ise raha ei oma ega selle pealt mingit tootlust ei teeni.

Sellisele süsteemile on omane, et kui väljamaksed kasvavad sissemaksetest suuremaks, siis see kipub kokku kukkuma. Tõsi, riigil on küll rohkem hoobasid, mida tõmmata, kui mõnel petuskeemil.

Soovi korral on võimalik ka jätkusuutmatut süsteemi mõnda aega töös hoida või selle arvelt hoopis mõni muu valdkond põhja lasta (nt tervishoid, riigikaitse, haridus, Töötukassa).

Kas usud, et sina saad tulevikus I sambast mõistlikus mahus pensioni? Kas I samba ülesehitus on sulle arusaadav?

Liitu 1% väljakutsega

Kas oled võimeline igakuiselt oma säästumäära 1% võrra suurendama? Pane ennast kirja ja saadame meilile täpsemad juhised ning igakuised meeldetuletused.

Me ei saada sulle spämmi. Kogume, kasutame ja kaitseme sinu andmeid vastavalt oma Privaatsuse Põhimõtetele. Võid igal ajahetkel listist lahkuda. Powered by ConvertKit

By Taavi Pertman

Taavi on investeerimisega tegelenud alates 2004. aastast ning psühholoogia vastu suuremat huvi tundnud 2006. aastast saati. Ta eesmärk on panna nende valdkondade teadmised ja kogemused kokku ning aidata läbi RahaFoorumi, Eesmärgipärase investeerimise e-raamatu ja koolituste inimestel oma suurimate unistuste elluviimiseni jõuda.

14 replies on “Riiklik pension ehk I pensionisammas”

Ütlen ausalt, see pensionisammaste teema jätab täiesti ükskõikseks. Kogu see süsteem läheb varsti hingusele nagunii (aga sellest vist enamus aborigeene Eesti nimelises džunglikolkas veel aru ei saa). Kogu arenenud maailm diskuteerib kodanikupalga üle, sest selles nähakse arenguhüpet, mis lahendab suurema osa arenenud riikide probleemidest. Tööd teevad robotid (ups, Eestis mitte, siin rabavad ikka veel ahvid), aga rahval peab raha olema, et majandus ringi käiks ja lihtsaim lahendus on see raha inimesele anda. Toota on võimalik ainult siis, kui keegi seda toodangut ka ostab. Ilma raharingluseta läheme lihtsalt tagasi naturaalmajandusse. Kui on kodanikupalk, siis ei ole enam pensione ega pensioniiga. Mina näen inimkonna tulevikku helgetes värvides.

Selle kodanikupalgaga seoses on olnud nüüdseks minu arust päris mitu eksperimenti, millest mõni ka lõpule jõudnud. Kas mõni neist on positiivselt ka lõppenud?

Kõige pikem eksperiment on kestnud juba 30 aastat. Toimub see USA-s cherokeede kogukonnas. Nimelt ehitasid nad 30 aastat tagasi oma hõimumaadele kasiino ja otsustasid kasumi kogukonnaliikmete vahel ära jagada. Iga poole aasta tagant saab igaüks 3500 kuni 6000 dollarit. Mingi uurijatädi on seda ka algusest peale jälginud ja selle mõju kogukonnale hinnanud. Tulemused: süvavaesus kogukonnas on suhteliselt väike (indiaanlased tavaliselt on vaesed), kuritegevus on tunduvalt väiksem võrreldes naaberaladega, koolikiusamine peaaegu olematu, laste õppeedukus suurepärane (kuna lapsed saavad oma raha kätte 18 aastaselt, on neil selleks ajaks kogunenud piisavalt, et kõrgkooli õppima minna – seega õppimiseks on motivatsioon), ettevõtlikkus on suurem võrreldes naaberkogukondadega (põhjenduseks tuuakse, et inimestel pole hirmu, et ebaõnnestumise korral nad nälga jäävad, ka on neil, millega äri alustada – päris tühja taskuga see tavaliselt ei õnnestu), alkoholi ja narkotsiprobleemid tunduvalt väiksemad võrreldes naaberaladega (põhjendus: inimesed on optimistlikumad, usuvad tulevikku ja seepärast pole neil nii suurt enesehävitustungi nagu vaesuses ja masenduses elavatel inimestel). Ühesõnaga, selle eksperimendi tulemused olid väga positiivsed. Enamus kodanikupalga eksperimentidest on järelduste tegemiseks liiga lühikest aega kestnud, aga nendegi puhul on vastukaja siiani pigem positiivne olnud. Tulemusena mingit laiskuse või joomaorgiat ei ole kusagil, kuigi kodanikupalga vastased seda nii kujutada püüavad.

Kodanikupalga positiivsed mõjud väga lühidalt: https://youtu.be/-BjS1jjn7BA
Märksa pikem analüüs (seal on ka cherokeedest juttu, alates 15 minutist): https://youtu.be/c4W8p3b2p58
Google märksõnaks on Universal Basic Income. Loomulikult on sellel ka tuliseid vastaseid – kelle möla su kõrvad kuulda ihkavad, see su ajusid triigib. Lihtsalt kaine mõistuse loogika ütleb, et vana (kapitalistlik) süsteem on end ammendanud, probleemid süvenevad, vaesus süveneb, samas inimesed ei taha enam olla vaesed ja kellegi orjamine näljapalga eest ei ole enam kaasaegses maailmas enesest mõistetav. Kui midagi ei muutu, hakkab rahvas lihtsalt märatsema (juba märatsevadki Prantsusmaal, Brasiilias jm) ning asi võib lõppeda anarhiaga ning maise vara sundümberjaotamisega. Aga seda poliitikud kardavad kõige rohkem.
Igamehe kasiino Eestis on mõistagi passiivne sissetulek. Igaühel on see erinev vastavalt oskustele ja fantaasiale – IT inimesele võib see olla mingi programm, aktsiafännile dividendiaktsiad, see võib olla mingi digitaalne toode, mõni muu investeering (B2B, B2C, kinnisvara, tähtajaline hoius jne). Võib-olla isegi teine pensionisammas – nüüd kus ora perses, hakkavad nad kindlasti ka suurema tootluse nimel rabelema.

Pigem oli küsimus selle kohta, et kui sa kujutad ette Eestis mingit kodanikupalka, siis kes selle kinni maksab? Sinu näites see kasiino toob väljastpoolt raha sisse, aga mis Eestis seda rolli täidaks?

See, et kõik iseseisvalt omale passiivset tulu looma hakkavad, ei ole kuidagi kodanikupalk ega ole ka realistlik stsenaarium ühestki otsast.

Nagu alati, toimub rahade ümberjagamine läbi riigieelarve. Kust see raha tuleb? Loomulikult maksudest. Küsimus on lihtsalt selles, kuidas jagatakse ja mida maksustatakse. Võtame näiteks Eesti. Kui kodanikupalk oleks 250 euri kuus, siis kuluks aastas ümmarguselt 3 miljardit. Kui 500, siis 6 miljardit. Kui palju kulub praegu eelarvest igasugustele toetustele ja pensionitele? Väitetavalt pensionitele üksi 2 miljardit + toimetulekutoetused, lapsetoetused, töövõimetoetused – heaoluühiskondades kulub reeglina pool riigi eelarvest sotsiaalkuludeks. Pluss kokkuhoid ametnike palkadest, keda enam vaja ei lähe, sest süsteem muutub lihtsamaks. Kodanikupalk ei olegi nii utoopiline. Kust see raha täpselt leitakse on rahandusministri mure – tema saab selle eest palka, mitte mina. Ja lahenduse ta leidma peab, sest tõenäoliselt kehtestatakse kodanikupalk Euroopa Liidu direktiiviga.

Olen tõesti optimist. Pane tähele, olgu I pensionisammas mistahes skeemi nägu, olgu eelarve puudujääk kuitahes suur – ükski pension välja maksmata ei jää, sest olgu võimul mistahes erakond, pärast seda tal enam Riigikokku asja ei ole. Riik ei ole mingi poetagune jota, aga nii nagu jota leiab alati õlle ostmiseks raha nii leiab seda ka riik. Kui vaja, kirjutatakse eelarveread ringi, kui vaja tõstetakse rikkurid rahast välja (mäletad ju – 2013 Küprose Pank), kui vaja, tehakse uued maksud – näiteks varamaks. Rahval kama, kui samal ajal tulumaksu vähendatakse, sest varamaks puudutab eelkõige rikkaid. Ja miks mitte vana hea astmeline tulumaks, mis paneks ainult ühiskonna rikkama osa kisama – lõviosa valijaid ainult kehitaks õlgu. Aga ei, praegused augud lapitakse ära II pensionisamba lammutamisega ja sellest laekuva tulumaksuga. Ja sellele järgnev majanduskasv toob ka midagi riigikassasse, sest milleks ennast petta – lõviosa väljavõetavast rahast läheb sisetarbimisse (laekumised kasvõi ainuüksi käibemaksust). Ja ikkagi ma olen optimist ja usun, et lõpuks läheb kõik hästi – kogu läänetsivilisatsioonis ja seega ka meil.

Väga hea ja selge kirjeldus, aitäh.

Kuidas või millise ameti / teenuse ma saan näha, kui palju mul hetkeks staaži- ja kindlustusosakuid kogunenud on?
See on riigil ju täpselt teada.

Jaga oma arvamust!

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.