Categories
Investeerimine: raha sinu eest tööle Laenud ja ühisrahastus

Riskid ja puudused ühisrahastuses investeerimisel

Olen korduvalt kirjutanud sellest, et ühisrahastus või kogukondlik laenamine on üks parimaid instrumente, mille abil investeerimisega alustada. Põhjusi selleks on üsna mitu.

Bondora, esimene ühisrahastuse platvorm
Bondora (isePankur) võimaldas Eestis esimesena ühisrahastuses investeerida juba 2009. aastal.

Miks ühisrahastuses investeerida tasub?

Alusta kasvõi 5 € kuus

Alustamiseks vajalikud summad on väga väikesed (Bondoras võid alustada kasvõi 5 € kaupa kuus, teistes portaalides 10 € – 100 €).

Börsile 1000 € kaupa investeerides moodustaksid teenustasud 0.5% ostul ja 0.5% müügil ehk kokku 1%. 100 € puhul aga tuleks ehk hädavaevu kõneaineks vaid mõni fond, mille puhul Eestis on isegi tunduvalt suuremad teenustasud (sisenemistasu, väljumistasu, hooldustasu) ja mis pikas perspektiivis väga häid tulemusi üldiselt näidanud ei ole.

Üürikinnisvara soetamisel ei ole ilmselt ka 10-100 € just see õige suurusjärk, mida vaja läheks.

Madalad teenustasud

Teenustasud on üsna madalad või puuduvad täiesti. Bondora puhul tuleb tasuda oma pangakontole väljamakse eest või järelturu tehingute korral. Teistel platvormidel on mõnel juhul siiski ka muud teenustasud, kuid sageli on väljamakse ainus.

Börsi tasudest juba rääkisime. Kinnisvara soetamisel on notar, hindamisaktid, riigilõivud, laenulepinguga seotud tasud (kui kasutad eluasemelaenu vmt) jne. Piisavalt suurte summade juures on võimalik ka need tasud protsentuaalselt väiksemaks saada, aga väikeste summade puhul on tegemist hoopis teise suurusjärguga.

Kerge hajutada

Suuresti just tänu eelnevale kahele aspektile, on kogukondlike laenude puhul väga kerge hajutada. Kui paned portaalile 100 €, siis sisuliselt võid näiteks Bondora puhul selle 20 laenaja vahel ära hajutada, Omarahas saaksid hajutada 10 laenaja vahel.

Börsil üksikaktsiaid ostes ei tasuks isegi ühte sellise summa eest osta, kuid fondi ostes saaksid ilmselt isegi parema hajutatuse teoorias kätte. Samas, sul puudub võimalus seda kuidagi juhtida või halvemaid aktsiaid maha müüa vmt.

Kuna selle raha eest ei saa kinnisvara ostagi, siis ei ole hajutamisest midagi rääkida.

Bondora investeeringute tagasimaksed
Tagasimaksed laekuvad ka öötundidel, kui sina magad.

Ei nõua erilisi eelteadmisi

Peale paari põhitõe selgeks saamist, võib juba üsna edukalt investeerimisega alustada. Need põhitõed oleksid tavaliselt näiteks:

  1. Tutvu platvormi tingimuste, juhendite ja abimaterjalidega.
  2. Kui kõik tundub ok, tee katsetuseks väike ülekanne ja tee kogu investeerimisprotsess läbi.
  3. HAJUTA ehk investeeri alguses võimalusel minimaalne summa laenaja kohta.
  4. Kui kõik sujub ja tunned ennast kindlamalt, kanna raha juurde.
  5. Käi regulaarselt seisu vaatamas ja vajadusel raha lisamas või investeerimiskriteeriume täiendamas (vastavalt oma investeerimisstrateegiale ja kogemusele, kas kord nädalas, kord kuus, kord kvartalis).

Sisuliselt piisab alustamisel ka lihtsalt teadmisest, et peaksid hajutama võimalikult palju. Kui ka investeerid halbadesse laenudesse, siis ühtlase hajutamise puhul üldiselt jääd siiski pikas perspektiivis ilmselt plussi.

Börsil on paraku alustamine veidi keerukam. Ei midagi kontimurdvat muidugi, kuid sisuliselt on valikut, võimalusi ja infot nii palju rohkem, et alustaja ei julge tõenäoliselt kuskilt pihta hakata. Kuna aktsiasse ei paiguta mitte 10 €, vaid pigem 1000 €, siis tasub eelnevalt ikkagi mingid teadmised selgeks teha, aga neid teadmisi kipub olema kuidagi palju.

Mingil määral võrreldav oleks ehk see, kui investeerida mõnda suuremasse indeksisse, millega pikas perspektiivis peaksid siiski ka üsna kindlalt plussi jääma.

Kinnisvara osas tundub samuti üsna palju erinevaid tegureid, mida teadma ja järgima peaksid ning kui teed valesti, siis hajutamine ei aita (ei saa nii palju kortereid omale osta). Kui ikka ostad omale selle korteri, mida Kalle Aron koolitusel näidata armastab, siis oledki oma hallitava põranda ja seina sees voolava veega korteri otsas ja kaotad korralikult raha.

Kõrged tootlused

Olen varasemalt ka kirjutanud ja arvutanud välja oma ühisrahastuse portfelli tootlust. Nüüdseks on see veidi allapoole tulnud, kuna kontol oli veidi rohkem raha ja investeerisin ka riskantsematesse taotlustesse ning neist laenudest on teatud osakaal hakanud viivisesse minema.

Sellegipoolest näitas viimane isiklik arvutus aastast tootlust pisut alla 18%. Alustaja tootlus ilmselt päris nii hea ei tule, kuid üle 10% peaks kätte saama küll, kui suuremaid vigu vältida.

Börsikoolitustel räägitakse sageli, et ajalooline keskmine tootlus on umbes 12% aasta kohta. Reaalsuses on see tegelikult väiksem, oleneb, millist perioodi vaadata. Viimast sajandit vaadates tuleb ilmselt omajagu allapoole seda.

Üürikinnisvara puhul räägitakse juba üsna heast tootlusest, kui arvutus näitab 7-8%.

Ühisrahastuse puudused ja riskid

Kuigi tõin välja üsna mitu plussi, miks kogukondlik laenamine hea koht investeerimiseks on, siis tuleb tõdeda, et sellel on ka üsna mitu tublit puudust ja riski.

Hajutamise varjukülg

Kuigi hajutamine üldjoontes on hea, siis teadmatuse tõttu võib juhtuda, et hajutad laenugruppidesse, mis on tegelikult kahjumlikud. Teisisõnu, teatud kontekstis hajutamine teeb hoopis olukorda hullemaks ja suurendab riski. Samas on selliste gruppide tuvastamine alustaja jaoks veidi keeruline.

Platvormide vahel hajutamine

Üsna tihti soovitatakse ka platvormide vahel hajutada. Kuna eestlasi üldiselt välismaistele platvormidele investeerima ei lubata, siis tähendab see neid paari platvormi, mis Eestis tegutsevad.

Üks miinus selle soovituse juures on see, mida ka omast kogemusest täheldanud olen, et üsna paljud laenajad on võtnud laenu mõlemast platvormist. Mul pole muidugi aimugi, kui palju selliseid inimesi on, aga oht on sellegipoolest, et selle hajutamise käigus võid hoopis mitmes platvormis samadele inimestele laenu anda ja oma hajutatust hoopis vähendada.

Hajutamiseks võiks ehk sobida mõni alternatiivse mudeliga platvorm, nii et näiteks ühes laenad eraisikutele, teises annad kinnisvaralaene ja kolmandas pakud ettevõtetele krediiti.

Teiseks, kui otsustad hajutada näiteks oma 3000 € portfelli 2-3 erineva platvormi vahel, siis võib see tulevikus su tootluse üsna nullilähedaseks tõmmata. Eriti juhul, kui otsustad ühel hetkel, et lõpetad vastavates platvormides investeerimise ära, sest tulemus ei olnud eriti ootuspärane või soovid raha välja võtta.

Erandiks võib olla Bondora, kus on ka järelturg, mis võimaldab sul vajadusel oma laenud kasvõi allahindlusega maha müüa ja raha välja võtta. Omaraha puhul aga tean omast käest, kuidas väljumine on võimatu ja tootlus, seisva raha näol, mis vähehaaval koguneb ja väljamaksete teenustasu järel, muudkui liigub allapoole.

Operatsiooniline risk

Kui Bondora ja Omaraha välja arvata, siis kõik ülejäänud vastavad portaalid Eestis on loodud selle aasta jooksul ja on tegutsenud kõigest paar kuud.

Lisaks sellele, et sa ei saa oma investeeringutest väljuda, on ka platvormid nii uued, et ei ole veel päris kindel, kas nad ikka ka korralikult toimima hakkavad ja kriitilise massi kätte saavad, et sinu laenulepingute lõppkuupäevani vastu pidada.

Eestis ei ole veel ükski ühisrahastuse ettevõte uksi kinni pannud, aga maailmas on neid juba päris palju olnud ja kindlasti tuleb ka juurde. Kuigi tavaline protseduur sellisel juhul ütleb, et siis leitakse kolmas osapool, kes olemasolevaid lepinguid edasi haldab, siis praktikas ei kujuta ette, kui efektiivne see olema saab või kas seda üldse saab mõne uuema väiksema mahuga ettevõtte puhul olema.

Varaklassi väike vanus

Kuigi Bondora on juba tegutsenud alates 2009. aastast ja isiklikult olen ka selle sõidu alates 2010. aastast investorina kaasa teinud, siis enamik portaalidest Eestis on kõigest paar kuud vanad.

Lisaks operatsioonilisele riskile, on antud juhul ka olukord, kus igasugune ajalugu puudub. Kõigil on mingisugune riskihindamismudel, mida nad rakendavad, kuid sisuliselt ainult Bondoral ja Omarahal on selle mudeli tulemuste kohta ajaloolisi numbreid näidata. Ja isegi viimase puhul on need numbrid näidatud vaid üsna piiratud kujul.

Samuti on kriitikud ka välja toonud, et üldse on see mudel isegi maailmatasemel eksisteerinud nii lühikest aega, et üle 80% laenudest on väljastatud viimase aasta jooksul ning praktiliselt ei ole veel eriti kogemust, kuidas see varaklass majanduskriisi ajal käituma hakkab.

Muidugi saab paralleele tuua mõnest teisest laenudega seotud sektorist, kuid see ei pruugi siiski üks-ühele tegelikkusega kattuda.

Samuti on sellest tingitult mõned pangad või pangatöötajad, kes ei tea, millega tegu on ja samastavad selliseid platvorme SMS-laenudega. Mõnikord on ette tulnud, et investoril on seetõttu vaja näha rohkem vaeva tõestamaks, et ta investeerib, mitte ei ole võtnud laenu, kui soovib näiteks eluasemelaenu taotleda.

Vähene likviidsus

Nagu eelnevalt juba mainisin, on Eesti platvormidest hetkel ainukesena järelturg Bondoral. Muudes platvormides pead väljumiseks lihtsalt ootama, kuni su laenud tagastatakse ning sageli tähendab see seda, et kogud umbes 2-3 kuud, kuni kontole on lõpuks 100 € kogunenud ja teed väljamakse, mis maksab 0.5 € ehk 0.5% sinu väljavõetud summast. Kuna sellest 100 €-st oli 40€ intressi- ja 60€ põhiosamakseid, siis sisuliselt kaotasid väljamaksega 1.25% oma tootlusest pluss antud raha seisis kontol ja teenis 2-3 kuud 0% tootlust miinus inflatsioon.

Kui see sama kordub nüüd järgmised 2-3 aastat järjest, kuni su laenulepingute lõpuni, siis ilmselt mõistad, mis sinu raha tootlusega juhtub.

Ka Bondora puhul ei ole muidugi järelturg alati kõige likviidsem ja kõiki laene ilmselt seal õiglase hinnaga maha müüa ei õnnestu. Punaseid laene näiteks ei saagi müüa üldse. Sellegipoolest, näiteks paar päeva tagasi panin õhtul müüki ca 40 laenu ja hommikul ärgates olid pooled neist müüdud ning seda isegi väikese juurdehindlusega.

Inflatsioon ja valuutarisk

See on ilmselt kõige väiksem risk, kuid siiski. Kuna tegemist on eurodes välja antud laenudega, siis kõrge inflatsiooni korral kaotab ka sinu investeering oma väärtust. Defaultide hulk ilmselt küll väheneb siis, kuid tootlus teeb sellegipoolest sama.

Samuti on ilmselt üsna kehv olukord ka siis, kui mingil põhjusel raha devalveeritakse. Selle tõenäosus on küll üsna väike, kuid igaks juhuks mainin sellegipoolest.

Selles osas on kinnisvara ja aktsiad veidi paremad, sest nende hinnad tõusevad üldjuhul koos inflatsiooniga ja isegi kui valuuta vahetub, siis on selle väärtus lihtsalt uues valuutas sisuliselt ikkagi sama.

Aktsiate puhul võib muidugi olla oht, et firma väärtus kukub ka, kuna see devalvatsioon mõjutas firma väärtust.

Keeruline tootlust arvutada

Kuigi portaalid kuvavad ka enda arvutust, siis tegelikult on nüansse selle arvutamisel tunduvalt rohkem ja see on kohati üsna keeruline.

Isiklikult kasutan küll XIRR meetodi ja olen ka selle kohta üsna lihtsa õpetuse teinud, kuid ka sellel meetodil on puuduseks see, et tootluse tulemus sõltub sellest, mis hetkel arvutuse teed ning võib tänu viiviste hooajalisusele ja kuusisesele kõikumisele üsna palju muutuda.

Sedasi võib juhtuda, et erinevatel aegadel arvutades vaatad oma seisu ja kõik tundub korras, kuigi tegelikult liigub tootlus korralikult allamäge ja kahjumi suunas. Ja täpselt samamoodi võib ka vastupidi olla, et tundub nagu teeniksid kahjumit, kuigi tegelikult on seis suurepärane ja kahekohalised tootlused on vaid paari kuumakse kaugusel.

Investeerimisvõimaluste puudus

Kuigi platvorme ja laenutaotlusi on, siis tegelikult juba üsna väikese portfelli juures tekib tegelikult olukord, kus sul ei ole võimalik oma investeeringuid enam väga palju hajutada, sest sobivaid laenutaotlusi lihtsalt ei ole piisavalt. Rääkimata sellest, et väikese portfelli juures ei olegi tingimata eriti arukas mitme platvormi vahel hajutada.

Eriti aga tekib selline probleem siis, kui investeerid juba suuremate summadega ja ei soovi pimesi teadmata riskidega investeerida.

Tulumaks

Üheks suurimaks pinnuks investori silmas on aga ilmselt tulumaksukohustus teenitud tulult. Paraku antud varaklass investeerimiskonto alla ei kvalifitseeru, nii et tulumaksu tuleb tasuda ka tegelikult kahjumlikelt tehingutelt, kus näiteks laenaja tasus 100 € laenust 20 € intressi ja 30 € põhiosa ja siis läks punaseks. See 20 € on maksustatav tulumaksuga, kuigi reaalselt oled endiselt 50 € kahjumis.

Seetõttu on sageli mõned laenugrupid osadele investoritele kasumlikumad kui teistele. Sama põhimõte kehtib muidugi ka kinnisvara puhul.

Kokkuvõtteks

Selle postituse eesmärk ei ole sind ära hirmutada ega kõigist uutest platvormidest hoiduma panna. Suurem osa riskidest, mis välja tõin, on üsna väikese tõenäosusega ja puudustega tuleb kas lihtsalt arvestada või investeerida nii, et neid minimiseerida.

Olenemata mitmetest puudustest on tegemist sellegipoolest parima varaklassiga, milles alustav investor oma esimesed investeeringud teha võiks. Mitte küll oma kogu elusäästudega, aga vähehaaval katsetades ja enesekindluse suurenedes ka suuremate summadega.

Kui nüüd neid riske ja puudusi lugedes tekkis tunne, et ei ole ikkagi hea variant, siis pea meeles, et samamoodi on puuduseid ka kõigil teistel varaklassidel ning mine loe uuesti postituse alguses olevaid eeliseid.

Kui miski muu ei veena, siis ca 2-3x suurem potentsiaalne tootluse number peaks vähemalt mõtlema panema küll.

Miks sulle ühisrahastus meeldib või mis on sinu jaoks suurimaks puuduseks?

8 replies on “Riskid ja puudused ühisrahastuses investeerimisel”

Näiteks, heaks pooleks on tootlus ja noor arenev valdkond.
Riski pooleks konkreetse platvormi tulevik ning valdkonna regulatsioonid.

Millegipärast isiklikult arvan, et regulatsioonid võivad pigem isegi head olla ja seda konkreetse platvormi riski tublisti vähendada. Seda muidugi eeldusel, et seda kaine mõistusega tehakse ja need ei teki näiteks mingi emotsionaalselt erutatud või mingite isiklike huvidega huvigruppide survel.

Vähemalt UK puhul on hea näide võtta. Kuigi tundub, et seal võetakse üldse seda valdkonda palju edumeelsemalt vastu.

Regulatsiooniga võib olla tõesti nii kus osapoolte vahel võrdselt piiri maha märkimine näib parim kõigile ja äärmuslikult vasakule või paremale juhtides saame üsna banaalse keskkonna. Pole ju teatud uudiste põhjal riigi juhitvad figuurid huvitunud kodanike väikelaenudele ahvatlemisest aga lugeda võib välja, et investeerimist nähakse jällegi soosivalt. Muidugi laenuturgude kraane kinni keerama pole nad vist võimelised, sest see on samamoodi vajalik likviidsuse tekkeks ülejäänud rahastamise vormidega, või väidetakse siin seda, et lihtkodanik pole piisavalt pädev kellele raha laenata kuid startup-id ja süsteemsed rahasüstid sobivad kuna see võib endendada eksporti.

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.