Kuidas rohkem jootraha saada 2

Varasemalt kirjutasin jootraha suurendamise kohta eelmise aasta veebruaris ja see sai üsna populaarseks postituseks.

Aasta on vahetunud, aga palgad on teenindussektoris ilmselt endiselt üsna madalad ja eestlased on jootrahaga siiani kitsid, nii et teema on kindlasti siiamaani aktuaalne ja paljudele teenindajatele südamelähedane.

Seetõttu teen ka uue postituse ja toon välja mõned huvitavad täiendavad tähelepanekud.

Hoiatuseks siiski ütlen ette ära, et enamik neist võtetest töötavad pigem naisteenindajate puhul ja ei pruugi sama efekti anda meesteenindajatele.

Lisaks on suurem osa neist uurimustest tehtud välismaal ja seetõttu ei pruugi just eestlaste puhul täpselt samu tulemusi anda.

Alustan mõne üldisema tähelepanekuga jootraha teemal üldiselt.

Jootraha ja korruptsioon käivad käsikäes

Kui töötad teenindavas sektoris, kus suur osa sinu tulust sõltubki just jootrahast, siis muidugi saan aru, et sa vaidled sellele väitele kohe vastu. Ma vaidleks ka.

Sellegipoolest, tuleb välja, et jootraha andmine on seotud korruptsiooniga. See tähendab, riikides, kus jootraha andmine on tavalisem, on ka korruptsioon levinum.

Väidetavalt on erinevus jootraha ja altkäemaksu andmisel ainult selles, et ühte tehakse enne sündmust ja teist pärast sündmust. Kuigi on ka teatud filosoofia, mis soovitab anda jootraha enne teenindust, et sedasi omale (loodetavasti) parem teenindus garanteerida.

Mõtlemises aga tundub, et seda hüpet ühelt tegevuselt teisele teha on üsna lihtne. Seega, kui oled harjunud andma jootraha, siis oled rohkem valmis andma ka altkäemaksu (või vastupidi, et altkäemaksu andmine viib rohkema jootrahani).

Seega tähendab korruptsioon teenindajatele ühest aspektist head, aga lõppkokkuvõttes läheb ilmselt ikkagi kallimaks maksma, sest kaudselt varastatakse neilt ilmselt rohkem.

Ühesõnaga on see ehk isegi hea näitaja, et eestlaste seas jootraha andmine ei ole kõige populaarsem.

Sellegipoolest võiks siit eeldada, et turistid riikidest, kus korruptsioon on kõrge, annavad ka Eestis rohkem jootraha.

Kui see järeldus ka reaalsuses kehtib, siis võiksid valida oma töökohta lähtuvalt sellest, kus need turistid rohkem käivad ja tõenäoliselt õnnestub sul siis ka rohkem jootraha teenida.

Huvitav oleks muidugi teada, kas selle põhjal saab ka teha järeldusi teatud gruppide kohta, kes rohkem jootraha jätavad? Näiteks, kui ärimehed või poliitikud jätavad rohkem jootraha, kas see tähendab siis, et nad on ka rohkem korrumpeerunud?

Hea teenindus

Kui inimestelt küsida, miks nad jootraha jätavad, siis tõenäoliselt üks levinumaid põhjuseid on see, et hea teeninduse tõttu või harjumusest.

Kui teenindajalt küsida, kuidas rohkem jootraha saada, siis ilmselt üks levinumaid vastuseid oleks see, et hea teeninduse eest võib rohkem saada (sõltuvalt muidugi ka kliendist, sest mõned ei anna lihtsalt kunagi).

Mis aga on üsna üllatav, on see, et hea teenindus tegelikult jootraha suurust väga ei mõjutagi üldse.

Hea teeninduse ja jootraha suuruse vaheline korrelatsioon oli vähemalt ühe uurimuse põhjal 0.2 ja see seletas ära ainult 4% jootraha suuruse muutusest.

See tähendab, et 96% teguritest, mis jootraha suurust mõjutavad, on midagi muud, kui lihtsalt hea teenindus.

Kahjuks ei suutnud seda viidet praegu üles leida ja ma pole päris kindel, mida nad selle hea teeninduse all täpsemalt mõõtsid, aga mõtteainet võiks see anda kindlasti.

Samas ei maksa ka välistada seda, et kehv teenindus võib tõenäoliselt jootraha vähendada küll. Vähemalt selle mõju puudumise kohta ei öeldud midagi.

Milline teenindaja saab rohkem jootraha?

Need uurimused on jällegi tehtud välismaal, nii et raske öelda, kas ka Eestis tingimata nii on, aga katsetada ju võiks.

Uurimustest on igatahes välja tulnud, et kõige enam jootraha saavad umbes 30-dates eluaastates blondid naised, kes on ilusad ja suuremate rindadega.

Tundub millegipärast üsna loogiline ja miks ka mitte ei võiks kehtida Eestis. Vähemalt siis turistidest klientide puhul.

Rinnaoperatsiooni muidugi ette ei maksa võtta, aga kui katsetamishuvi on, siis juukseid saab üldiselt värvida, enda välimuse eest on võimalik enne tööd natukene rohkem hoolitseda ja rinnahoidjates on tänapäeval vajadusel väga paksud vooderdused olemas, mis kõikvõimalikke silmapetteid aitavad luua.

Kui soovid näha, kas nendel tegevustel mingit mõju jootrahale on, siis soovitan näiteks kõigepealt kuu aega kirja panna, kui palju sa mingitelt klientidelt jootraha said.

Seejärel teha vajalik muutus ja vaadata järgmisel kuul, kuidas see jootraha mõjutas ja siis võrrelda.

Ilmselgelt ei ole see kõige teaduslikum lähenemine ja ühe kuu põhjal lõplikke järeldusi teha ei maksa, aga kui ikka täheldad, et peale juuste värvimist on jootraha igakuiselt näiteks 20% suurem, siis ilmselt on mõju ikkagi olemas.

Muidugi, kui sa oled mees, siis kurb lugu, aga kardan, et see sinu kohta ei kehti.

Ütle oma nimi loomulikult

“Tere, mina olen Jane ja olen täna õhtul teie teenindaja.”

Tegelikult mul pole aimugi, kuidas seda öeldakse, sest ma ei käi väga sageli sellistes kohtades söömas, kus Eestis teenindajad ennast sedasi viisakalt tutvustaksid.

Sellegipoolset kõlab sedalaadi esitlus kuidagi mehhaaniliselt ja sisseharjutatult.

Uurimused näitavad, et jootraha suurendab see, kui sul õnnestub oma nime öelda kuidagi vestluse käigus sellisel moel, et see kõlaks loomulikult.

Kuidas seda täpsemalt teha, pead katsetama või õppima teiste pealt, kellel see juba väga edukalt välja tuleb.

Puudutus

Kui mõelda, et kliendi teenindamine on sisuliselt temaga suhtlemine, siis ei ole siin tegelikult midagi eriti üllatavat, et väikesed puudutused aitavad jootraha suurendada.

See on üsna loomulik, et hea kontakti korral inimesed ühel või teisel moel vestluse käigus aeg-ajalt puudutavad näiteks vestluskaaslase käsivart või õlga vmt.

Ja teadlased on ka leidnud, et see viib üldiselt suurema jootrahani.

Arvele kritseldamine

Tegelikult küll mitte igasugune kritseldamine, aga teadlased on leidnud kaks asja, mis on suutnud jootraha suurendada.

Kui teenindaja joonistas tšekile kas päikese või naeratava smaili, siis see kippus tooma ka suurema jootraha.

Võimalik, et mõni muu joonistus aitaks ehk jootraha veelgi suurendada, aga selle pead ise järgi katsetama.

Kükitamine

Teadlased leidsid ka seda, et kui teenindaja kükitas laua kõrvale, et kliendiga rääkides niiöelda ühel tasemel olla, siis kippusid kliendid ka jootrahaga lahkemad olema.

Mõne jaoks võib see tunduda üsna ebamugav või pika tööpäeva jooksul võivad põlved valutama hakata suurest kükitamisest, aga mõne puhul on see igati loomulik tegevus ja toob ka suurema jootraha.

Täiendused eelmisele postitusele

Lisaks täiendati ka eelmist postitust paari huvitava kommentaariga, mis minu silmis tegelikult vääriksid ka postituse sees mainimist.

Raha tagasi väikestes ühikutes

Esimene neist tuli teenindajalt, kes ütles, et jootraha saamise tõenäosus suureneb siis, kui annad kliendile raha tagasi näiteks müntides ja sentides.

Näiteks, kui klient maksab €20 rahatähega oma €15 arve, siis annad talle €5 müntides tagasi.

Tundub tagantjärele tegelikult üsnagi loogiline, et €15 arve puhul ei hakka kõik sulle €5 jootraha andma, aga lahkem paar eurot võiks jätta küll.

Kui annad talle sendid, siis ta saab seda märgatavalt lihtsamalt teha ja seetõttu suureneb ka tõenäosus, et ta seda siiski teeb.

Jootraha purki seemneraha

Seda ideed kirjeldas Robert Cialdini oma väga põnevas Mõjustamispsühholoogia raamatus sotsiaalse tõenduse printsiibi juures.

Nimelt, kui jätad jootraha purgi põhja raha, siis kliendid näevad, et teised on jätnud ning jätavad ka ise suurema tõenäosusega.

See töötab sellepärast, et keegi ei taha olla see ainus loll, kes midagi teeb. Kui ta näeb, et teised on ka teinud, siis on seda palju lihtsam teha.

Ühtlasi tasub siin igaks juhuks kaaluda ka seda, et kui sa jätad purgi põhja 1, 2 ja 5-sendised, siis äkki saadab see ka kliendile sõnumi, et siin jäetakse jootraha väga väikestes kogustes?

Kokkuvõtteks

Kui vaatad siinseid võtteid ja eelmise postituse võtteid, siis tähelepanelikult jälgides märkad, et need võib jagada üldjoontes kaheks:

1. Tehnilised võtted, mis aitavad luua keskkonda, kus kliendil on lihtsam jootraha anda ja selle andmist endale põhjendada.
2. Sotsiaalsed võtted, mis loovad kliendiga parema kontakti ja panevad ta ennast selle suhtlusega paremini tundma.

Kui sinu jaoks on oluline oma jootraha suurendada, siis mina isiklikult panustaksin pigem sellele 2. punktile ja selle asemel, et mõtelda, millal kükitada, millal käsivart puudutada, kuidas nime öelda jne, võiks kogu teenindusprotsess toimuda mõtteviisiga, et laua ääres või teisel pool letti on inimene, kes tahab sinuga suhelda kui inimene inimesega ja on valmis sulle rohkem jootraha andma, kui ta end selle suhtluse käigus hästi tunneb.

Ehk siis, mida õnnelikumad on kliendid sinuga suhtlemise üle ja mida lihtsam on neil sulle jootraha anda, seda suurem saab ka sinu sissetulek ilmselt olema.

Nüüd on aga see koht, kus pead sina otsustama, kas sa proovid midagi uut, et jootraha suurendada või mitte. Ja kui proovid, siis oleksin igati tänulik, kui annaksid ka mulle teada, kuidas läks.

Ühtlasi, oleksin tänulik, kui jagaksid seda postitust ka teiste inimestega, kellel sellest kasu võiks olla. Näiteks anna link ka oma töökaaslastele, arutage koos, kuidas te mingit aspekti oma teeninduses paremaks saaksite muuta ja andke teineteisele vajadusel tagasisidet ja jagage näpunäiteid.

Kes teab, äkki suudate üheskoos teenindust nii palju meeldivamaks muuta, et ühel hetkel hakkab rohkem kliente käima ja lisaks jootrahale saate ka palgatõusu…kunagi…