Categories
Aktsiad, börs ja omakapital

Kas suudad Kasparoviga börsil konkureerida?

Marat Kasparov kirjutas oma blogis nii:

Sul on naine/abikaasa, 1-2 last, vajavad tähelepanu 2-4h päevas. Mul 3 tundi reserv ja ma lapsi ei taha – Sa ei suuda minuga börsil konkureerida. 

Allikas: Marat Kasparovi blogi

Kas see vastab tõele, et sa ei suuda ühe Eesti esikauplejaga börsil konkureerida?

Lühidalt: Pisut üle keskmise palgaga IT või finantssektori töötaja suudab pikas plaanis väga edukalt maailma tippkauplejatele börsil silmad ette teha.

kaupleja ja investori tulemuste võrdlus läbi aja
100 000€ portfelliga alustanud kaupleja ja investori võrdlus. Vaata graafiku jaoks kasutatud eeldusi artiklis allpool.

Oleneb, mida võrrelda

Kui eeldada, et Kasparov teenib kauplemisega positiivset tootlust, siis on tal ilmselt õigus, et enamus inimesi ei suudaks temaga börsil kaubeldes konkureerida. See tähendab juba automaatselt, et ta on kauplemises väga hea.

Seda on ka erinevad uurimused kinnitanud, et 80-90%+ kauplejatest kaotavad raha. Eriti peale seda, kui tasud arvesse võtta. Seega enamus meist ei suuda börsikauplemises konkureerida isegi 0% tootlust teenivate kauplejatega.

Küll aga on see võrdlus puudulik. Sellest kirjutasin juba all viidatud artiklis, nii et pikemalt siin hetkel ei peatu. Soovitan selle artikli läbi lugeda, et järgnev mõttekäik oleks lihtsam jälgida.

Benchmark ehk Kasparovi tulemus, mida ületada

Mida oleks vaja teada, et saaks konkreetset võrdlust teha? Minimaalselt:

  • keskmist aastatootlust portfelli pealt
  • portfelli ligikaudset suurust
  • igakuiste kulude suurust

Aastatootlus

Kahjuks on kauplemine selline valdkond, kus kõik küll uhkeldavad oma heade sooritustega, aga reaalseid tootlusi üldiselt ei avaldata. Seega on mul väga keeruline hinnata, millist tootlust on Kasparov oma portfelli pealt teeninud.1

Globaalne aktsiaindeks on viimase 10 aasta peale eurodes näidanud keskmiselt umbes 8% aastatootlust. Oletame näiteks, et Kasparov on viimase 10 aastaga teeninud 20% keskmist tootlust ehk turgu enam kui 2x ületanud (2020 on ilmselt väga hea aasta olnud enamus kauplejatele, nii et sel aastal ehk isegi omajagu rohkem).

Tootluse all pean silmas tootlust portfelli pealt, mitte tehingute pealt.

Portfelli suurus

Investeerimisklubi podcastist jäi kõrvu, et portfell on pigem kuuekohaline ja kauplemisega on tegeletud kokku ca 13 aastat. Sellest mingi osa börsimaaklerina ja seejärel ka kauplejate pundis ning vahepeal mingeid muid asju tehtud.

Kui eeldada, et tootlus on vähemalt 20% aastas olnud, siis alustades portfell ilmselt liiga suur olla ei saanud, sest muidu räägiksime juba vähemalt 7-kohalisest summast.

Eeldame, et kauplemist alustasime näiteks 100 000€ portfelliga. Mida suurem portfell alustamisel, seda rohkem on see kaupleja kasuks. Algajana on see summa pigem tavaliselt vist omajagu väiksem.

Igakuised kulud

Selle kohta ei ole mul vähimatki aimu, kui palju üks edukas päevakaupleja võiks igakuiselt raha kulutada. Mõningad kokkupuuted viitaksid, et ikka omajagu üle keskmise, aga samas see pole sugugi esinduslik valim.

Võtame sedasi kirvega igakuisteks kuludeks 1000€, mis kasvab igal aastal inflatsiooni võrra.

Ajakulu

Selle kohta jäi silma kommentaar, et Kasparov tegeleb kauplemisega umbes 12h päevas. Küll on mujalt silma jäänud ka suuremaid numbreid ning oma blogis kirjutas isegi, et ärkab 6x öösel üles ja mõtleb sellest. Seega mingil määral tegeleb justkui ööpäevaringselt kauplemisega.

Oletame siiski, et tüüpiliselt kulub selleks umbes 12h igal tööpäeval.

Kasparovi konkurendi numbrid

Kes võiks selle väljakutse vastu võtta? Kuna tegemist siiski kauplemises maailma tippude seas oleva inimesega, siis ilmselgelt pole siin mõtet madalapalgalistel tõmblema hakata.

Küll aga ärme võta päris maailma tippude seast näidet ega mõnda edukat ettevõtjat. Ärme võta isegi Eesti kontekstis palganumbriga päris tipust inimesi.

Pigem oletame, et inimene teenib umbes 2000 € neto ehk 12 € tunnis kätte. IT ja finantssektoris on see veidi üle keskmise palga, mis ei tohiks olla eriti ebaõiglane võrdlus maailma mastaabis 10-20% tipu hulka jääva kauplejaga.

Palgast investeerib ta ära 50% ehk 1000€ ning suurendab inflatsiooni ületava palgatõusu võrra oma iga-aastast panust. Jätame välja kõikvõimalikud optsioonid, osalused, tööandja poolt pakutavad hüved jm preemiad.

Võistluse alguspunkt

KasparovKonkurent
Algsumma100 000 €100 000 €
Tootlus20%8%
Igakuine rahavoog-1 000 €1 000 €
Palgatõus0%5%
Inflatsioon3%3%
Ajakulu kuus (h)252170

Palgatõusuks hindasin 5% aastas, kuigi viimase 10a jooksul on see olnud pigem 7% suunas, kui IT ja finantssektori keskmist palka vaadata. Ajakulu on arvestatud tüüpilise 168h jagu + 2h, et omale passiivne investeering püsti seadistada ja kord kuus mõni tehing teha.

Kas suudaksid Kasparoviga konkureerida?

Eelnevast tabelist on selgelt näha, et tootluse protsendiga jääb see IT inimene ikka tohutult alla. Kuid, kas see on ikka see, mis loeb?

Tootlus on bullshit. Tootlusprotsent pole oluline, on oluline, palju sa teenisid ja mis summa pealt. Lahti seletades: 100 rublast on palju kergem teha 200 rubla – tootlus 100%, aga katsu 1 miljonist rublast teha 2 miljonit…

– Marat Kasparov, Äripäev 03.09.2015

Mind ja ilmselt enamus inimesi huvitab ikkagi lõpptulemus. Lõpptulemus antud juhul tähendab seda, kui palju su teenistus lõpuks olema saab.

AastaKauplejaInvestor
0100 000 €100 000 €
1108 000 €120 000 €
2117 240 €141 840 €
3128 328 €165 672 €
4141 634 €191 660 €
5157 600 €219 982 €
6176 760 €250 830 €
7199 752 €284 410 €
8227 343 €320 947 €
9260 452 €360 683 €
10300 182 €403 879 €
11347 858 €450 817 €
12405 070 €501 803 €
13473 724 €557 166 €
14556 109 €617 262 €
15654 970 €682 477 €

Nagu tabelist näha, siis 15 aastat hiljem on selle IT inimese portfell endiselt natukene suurem kaupleja omast, kes teenis temast kauplemisega enam kui 2x paremat tootlust.

Antud numbrite puhul võiks väita, et üks pisut üle keskmise palgaga IT töötaja suudaks portfelli kasvatamises väga tublisti sellise kauplejaga konkureerida. Seejuures kulutades veel tunduvalt vähem aega.

Lisame ajakulu võrdlusesse

Antud võrdluses kulutas Kasparov peaaegu 50% rohkem aega kui tema konkurent. Sedasi kirvemeetodil 3024h aastas (45360h viieteistkümne aasta peale) vs 2016h aastas (30240h).

Ehk siis passiivselt indeksfondi investeerides on võimalik vabalt ka pereelu elada selle 1000+ lisatunniga aastas ja tõenäoliselt isegi parema tulemuseni jõuda.

Kui nüüd konkurent otsustaks samuti 250h kuus oma töö peale kulutada ja lisatulu ära investeerida, milline oleks võrdlus siis?

kaupleja ja investori portfell läbi aja võrdse ajakuluga
Kaupleja ja investori portfell läbi aja, kui mõlemad panustavad võrdse koguse aega töö tegemiseks.

Sellisel juhul ei oleks kauplejal isegi lootust investoriga börsil konkureerida. 15 aasta pärast oleks portfellide erinevus investori kasuks 1,05 miljonit EUR vs 650k EUR ehk vahe oleks tervelt 400 000 €.

Kui kaupleja suudaks indeksit iga-aastaselt 3x ületada (antud näites 24% vs 8%), siis 13. aastal jõuab ta napilt investorist mööda ja hakkab seejärel edu kasvatama. Selliseid kauplejaid muidugi eriti palju vist ei ole?

Taavi, aga sa ei arvestanud…

Jah, saan isegi aru, et see on endiselt väga lihtsustatud näide. Kuna mul pole kauplejate kohta reaalseid numbreid võtta, siis pole ka võimalik eriti detailsemat näidet teha.

Muuhulgas on siin arvestamata päris palju erinevaid asjaolusid. Näiteks:

  • IT inimene ei pruugi töötada palgatöötajana, nii et 2000€ kätte asemel võib ta saada hoopis arve alusel 3500€ palgafondi, nii et 1000€ või 2000€ investeeringust saab hoopis üle 1900€ või 3600€ igakuine investeering.
  • Kauplejal tekib ühel hetkel raha kasutusele võtmisel minimaalselt tulumaksukohustus, nii et väljamaksed peavad olema rohkem kui minu kasutatud 1000€ kuus.
  • Tootlused ei ole börsil peaaegu kunagi nii stabiilsed, vaid kõiguvad aastast-aastasse vägagi drastiliselt.
  • “1000€ eest ei ole võimalik ära elada” või hoopis “mitte keegi ei kuluta 1000€ kuus üksi elades” jms jutud.
  • Kauplejana oleks ilmselt mõistlik hankida omale ka tervisekindlustus, mis tähendab lisakulu. Variantideks on näiteks ettevõtte alt kaubeldes omale palka maksta või osta mõni rahvusvaheline kindlustus. Mõlemil juhul tähendab see antud numbrite juures minimaalselt 1-2 kuu jagu lisakulusid, mida ma ei arvestanud.
  • Kauplejana puudub puhkus, puhkuserahad, haigusleht jms. Tootlus on samuti null sel ajal, kui kaupleja ei tööta. Investor võib kasvõi aasta aega puhata, lastega kodune olla, hobiprojektiga tegeleda ja tootlus tuleb rahulikult edasi. Seda ei arvestanud ei tundides ega tootluses.
  • OÜ alt kaubeldes lisanduvad raha välja võtmisel maksud ja igakuise kulu all tuleks arvestada omajagu suurema numbriga kui minu kasutatud 1000€.
  • Kauplejal on tulude deklareerimine ilmselt tunduvalt aeganõudvam protsess. Ei kujuta muidugi ette, kui palju see aega võiks võtta ühel kauplejal, kes teeb päevas 5+ tehingut.
  • Kaupleja teeb tunduvalt rohkem tehinguid ja maksab ilmselt kordades rohkem tasusid. Seega minu kasutatud 20% tootluse saavutamiseks peaks tasude-eelne tootlus tehingute pealt olema märkimisväärselt suurem.
  • Kui algsumma on väiksem, on investori eelis tunduvalt suurem. Kui algsumma on suurem, on kaupleja paremas seisus. Kui kulutused on väiksemad, on kauplejal parem seis ja vastupidi jne jne.

Kokkuvõtteks

Lõppkokkuvõttes on tootluse protsendist tunduvalt olulisem see, kui palju sa oma töötunni vastu eurosid saad. See, kui 252h eest kuus teenid indeksfondist 2-3x paremat tootlust, ei anna otseselt midagi. Oluline on võrdluses arvesse võtta ka alternatiivkulu ehk palka/ettevõtlustulu, millest seetõttu ilma jääd.

Nende numbrite põhjal võib öelda, et 2-3x turgu ületava tootlusega kaupleja teenistust ei ole väga keeruline ületada.

Antud numbrite juures on 15 aasta pärast pisut üle keskmise palgaga IT või finantssektori töötaja portfellis sama ajakuluga teenitud iga tippkaupleja 1€ kohta 1,6€. – Kaupleja ei suuda investoriga konkureerida.

Võib ka vaadata sedapidi, et indeksfondi investor teenib investeerimisele kulutatud ajaga 0,33% aastatootlust iga tunni kohta. Kaupleja teenib 20% tootluse puhul 0,007% tunni kohta. – Kaupleja ei suuda investoriga konkureerida.

Kui investor töötab 250h kuus, siis ta teenib palga ja investeeringute pealt 15 aastaga kokku oma aja eest 1,308 miljonit eurot. Kaupleja teenib sama ajakuluga 778k eurot ehk koguni 40% vähem kui investor.– Kaupleja ei suuda investoriga konkureerida.

Kas suudad Marat Kasparoviga konkureerida?

Võimalik, et Marat Kasparov on teeninud oma portfelli pealt 10+ aasta peale tunduvalt rohkem kui 20% aastas. Kuskilt on ta igaljuhul väga viisaka portfelli kokku suutnud koguda. Kui see nii on, siis mul on selle üle hea meel. Hea on näha inimesi, kes teevad, mida armastavad ja see tuleb neil ka hästi välja.

Kuna meil hindamiseks vajalikke numbreid pole, siis teab sellele küsimusele vastust ainult Kasparov ise.

Kuigi lihtsalt niisama on seda pisut raske uskuda, sest George Sorose üliedukas Quantum Fund teenis ca 20% aastas ja Paul Tudor Jonesi kohta jäi silma 26% aastatootlus. Ja nemad on tulemustelt ilmselt maailma tippude seas (kui Jim Simons välja jätta, aga temaga ei võrdleks). Tõsi küll, nende portfellide mahtude juures ei saa paljusid lähenemisi rakendada.

Suures plaanis on see muidugi täiesti ebaoluline küsimus. Sa ei peagi kellegagi võistlema. Kui tahad võistelda, siis võid seda iseenda mineviku numbritega teha ja lähtudes oma eesmärkidest.

PS! Kes tahab võrrelda, siis olen päris kindel, et Marat Kasparovi portfell on tunduvalt suurem kui minu investeeringud. Minu investeerimisportfell ei vääri isegi investorite topi läheduses kohta ei ilunumbrite, tootluse ega ka mahu poolest. Üks äärmiselt igav ja tagasihoidlik investeerimisportfell enamjaolt. Tagatipuks olen viimastel aastatel investeerimise peale nii vähe aega kulutanud, et natukene isegi piinlik tunnistada.

Provotseeriv küsimus siiski lõppu. Kas sina suudaksid Marat Kasparoviga börsil konkureerida?

1 Marek Kallin on Äripäeva Raadios rääkinud, et selline hea kaupleja tootlus võiks olla 50% kuni 100% (heal aastal) kaubeldava summa pealt. Samas ei kauple ilmselt ükski arukas kaupleja kogu oma portfelliga, sest see ei tundu riskide manageerimise seisukohalt just kõige arukam samm. Seega kahjuks ei ütle see number meile eriti palju portfelli tootluse kohta.

2 replies on “Kas suudad Kasparoviga börsil konkureerida?”

Hea tähelepanek, et kasumi arvestamisel tasub ka mõelda kui mitu tundi tööd selle kasumi jaoks kulus. Isegi “passiivne” investor kipub oma portfellil silma peal hoidma ning turu või konkreetsete ettevõtete käekäiku jälgima.

Kasparovi algsest postitusest jäi mulle mulje, et ‘Sa ei suuda minuga börsil konkureerida’ mõte oli pigem tagasihoidlike eestlaste seas haruldast konkurentsi esile manada.

Mitte ainult ajakulu, vaid ka alternatiivkulu. Kui panustad kogu aja börsile, siis on seal nö palk ja tootlus koos. Kui aga käid tööl/ehitad ettevõtet ja investeerid, siis börsil on pigem lihtsalt tootlus ja palk tuleb muust tegevusest. Seega sisuka võrdluse mõttes tuleks vaadata mõlemat tulu mõlemil juhul.

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.