Soodne investeerimistoode võib sulle kalliks maksma minna

Lähed tasuta panganõustamisele või investeerimiskoolitusele ja kuuled võimalusest investeerida läbi toote, kus ostutehingu eest tasu ei võeta ja kuutasu (haldustasu/valitsemistasu) ei ole. Alustada saab samuti kõigest paarikümne euroga kuus.

Teeme püsikorralduse ära? Ei maksa siiski kiirustada.

Haldustasu

Kohati on tehtud päris keeruliseks see, mille eest ja kes täpsemalt haldustasu võtab.

Näiteks LHV Kasvukonto puhul on haldustasu Kasvukonto toote kasutamise eest. Samal ajal on selle kaudu ostetavatel fondidel omakorda haldustasu. Sinu raha eest tasutakse neid mõlemaid.

Sedasi võibki selguda, et sulle tutvustatud tootel tõesti tasud puuduvad, aga toote sees on sama teenusepakkuja fondid, mille haldustasud on ebamõistlikult kõrged. Näiteks 1,50% aastas.

Eriti põnevatel juhtudel võib ka selle fondi sees veel omakorda fonde olla, millega lisanduvad taaskord tasud.

Seega “nõustamise” ja toote kasutamise eest ei küsita sult midagi, sest sa maksad selle kinni teisiti. Tasud on nö peidetud.

Tehingutasud

Sama loogika kehtib tehingutasudega. Kuigi toote puhul öeldakse, et tehingutasusid ei ole, siis fondil endal on näiteks 1% väljalasketasu (loe: ostutehing maksab 1% sinu sissemaksest).

Juriidiliselt on kõik korrektne, sest selle toote kasutamise eest sinult tõesti tehingutasu ei võeta, aga lõpptulemusena läheb sinu investeeringult endiselt 1% tasu maha.

Lisaks võid lähemal uurimisel avastada, et müügitehingu puhul on samuti 1% tasu (tagasivõtmistasu).

Fondi sees olevad tasud

Eelnevate tasude kõrval on veel muid kulutusi, mida investori ehk sinu raha eest kaetakse. Näiteks aktsiate ostu- ja müügitehingute tasud fondijuhi poolt, mõnikord maksud ja valuutavahetuse kulud, mis taaskord haldustasu all ei kajastu.

Kindlustusmaksed

Mõnede toodete puhul lisandub kindlustusmakse. Eriti populaarne on see just lastele raha kogumiseks mõeldud toodete seas, kuigi ka III samba fondide puhul on see levinud.

Rusikareegel on tavaliselt, et kui tahad kindlustust, siis osta kindlustus ja kui tahad investeerida, siis investeeri. Kui need kaks asja kokku panna, siis tõenäoliselt maksad mõlema eest liiga palju ja ei saa kummastki väga mõistlikku asja.

Valitsemistasu vs jooksvad tasud

Kuna enamus eelnevalt mainitud tasudest haldustasu all ei kajastu, siis peaks selle asemel vaatama hoopis jooksvaid tasusid. Jooksvaid tasusid saad vaadata iga fondi kohta, kuhu su raha paigutatakse.

Sellele võivad lisanduda veel konkreetse investeerimistoote tasud, kui neid on (nt Kasvukonto haldustasu).

Jooksev tasu võib mõnikord olla koguni rohkem kui 2x suurem haldustasust (nagu näiteks mõnel II samba pensionifondil on olnud) või siis olla üsna haldustasu lähedal. Kontrollida aga tasub alati.

Eestis pakutavate võimaluste puhul leiad selle info tavaliselt üles fondi põhiteabe dokumendi teiselt leheküljelt. Meie näites on see 1,55%, mis 1,50% haldustasule õnneks väga palju juurde ei lisa.

Pensionifondide puhul on see info olemas ka Pensionikeskuse kodulehel. Suurimaks miinuseks on siinkohal see, et jooksvate tasude kuvamine ei ole sugugi jooksev, vaid seda avaldatakse kõigest kord aastas tagasiulatuvalt.

Välismaiste fondide puhul on tavaliselt olemas selline number nagu expense ratio, mida vaadata.

Tasud kokku

Seega sinu investeeringul läbi ilma tasudeta toote, on ~1,55% iga-aastased jooksvad tasud, millele lisandub 1% tehingutasu nii ostul kui müügil. See on tasuta tootest väga kaugel.

Näide SEB Fondsäästmise põhjal

Antud juhul valisin näite jaoks SEB Fondsäästmise toote alt ühe SEB fondi, mis üritab ületada USA Russell 3000 indeksit. See indeks koondab endas võimalikult suure osa USA börsil kaubeldavatest ettevõtetest.

Fondsäästmise toode on siis üks neist, mille puhul:

Tehingud toimuvad teenustasuta. Makse summa (min 10 eurot), sageduse ja esimese makse kuupäeva määrate ise.
– Allikas: SEB

Kui nüüd võrrelda selle aktiivselt juhitava fondi ja mõne indeksfondi tootlust, mis Russell 3000 üritab jäljendada, siis näiteks on olemas fond IWV (iShares Russell 3000 Index Fund), mille jooksvate tasude määr on 0,20%.

Kõrge haldustasuga aktiivse fondi 10 aasta tootlus kokku oli 170% ehk 10,44% aastas.* Tundub üsna uhke tulemus. Vähemalt senikaua, kuni teine fond kõrvale võtta.

IWV kasvas samal ajal 275% ehk 14% aastas (dividendid reinvesteeritud, nagu võrdlusfondi puhulgi). Tõsi, kuna fond on dollarites, siis tuleks vaadata ka dollarikurssi.

Valuuta vahetuskursi kõikumine on 10 aasta jooksul tekitanud arvestatavat lisatootlust ehk tegelik tootlus on ca 452%. Kõrge haldustasuga fondiga võrreldes tunduval suurem.

Sedasi kirvemeetodil tähendaks see, et kui panid 10 aastat tagasi 10 000 € sisse, siis täna saad välja võtta:

• Variant A: 26 500 €
• IWV: 55 300 €**

Soodne teenus ja tasuta nõustamine läks sulle maksma pea 30 000 €.

Kuna aastatootluste vahe on märkimisväärne, siis on võimalik, et fondijuht on aktiivse haldamisega lisaks oma panuse andnud ja enda tegevuse tulemusena veelgi tootlust vähendanud.

Tasub arvestada, et isegi kui tasude vahe võib mõnikord tunduda väike, siis pika perioodi peale kasvab ka väike erinevus uskumatult suureks. Oluline on mõista, et siin on nö liitintressi mõju, kuigi vastupidises suunas.

Kui sinult võetakse täna 1% tasudeks ära (10 000 € puhul 100 €), siis see tähendab, et järgmised 10-20 aastat ei saa see 1% sulle 10% liitintressi teenida (10-20 aasta peale 159 – 570 € saamata jäänud intressi).

Näiteks 11% aastatootluse juures on 10 aasta järel lõpptulemus 184% tootlust. Kui tasud oleks 1% võrra suuremad, siis on tulemus 159% ehk tervelt 25% võrra väiksem.

Mida pikem investeerimisperiood, seda suuremaks mõju muutub.

Kas oled kunagi sellist toodet kasutanud või on sulle seda pangast soovitatud?

NB! 2019. lõpus hakkas ka Swedbank pakkuma võimalust oma grupi fondidesse tasuta investeerimiseks. Fondidel endil on aga tihtipeale naeruväärselt kõrged tasud, seega kontrolli enne tehingute tegemist hoolega üle.

*Arvutused tehtud juuni 2019 seisuga.

**Natukene optimistlik tulemus, kuna tegelikkuses tuleks veel reeglina maksta haldustasu maaklerile selle fondi väärtpaberikontol hoidmise eest (umbes 0,30% aastas oleks realistlik) ja dividendide reinvesteerimisega kaasneks ostutehingu tasu.