Categories
Investeerimine: raha sinu eest tööle

Terevisioonis rääkimata jäänud mõtted

Lühidalt:

Taavi Pertman räägib Terevisioonis Kartin Viirpaluga investeerimisest

Mul oli au Terevisioonis Katrin Viirpaluga põgusalt investeerimisest rääkida. Selline lühiformaadis teleesinemine on alati huvitav väljakutse, kuidas seletada keerulist ja nüanssiderohket teemat lühidalt, arusaadavalt ja ka nii, et see üldiselt tõele vastaks.

Iga korraga saab ka targemaks. Nagu näiteks, et võtmeid ei tasu taskusse jätta…

Enne intervjuusid mõtlen tavaliselt läbi, millest täpsemalt juttu võiks tulla, mis küsimusi intervjueerija võiks küsida ja kuidas seda infot siis vastavalt formaadile edasi anda. Reeglina jäävad suur osa mõtteid mainimata. Mainin siis natukene siin.

Mida II samba rahaga peale hakata?

Enamikel juhtudel on selle raha iseseisvalt investeerimine tunduvalt kallim ja keerulisem, kui lihtsalt jätta see mõnda II samba passiivselt juhitud fondi. Nii väikeste summadega ise investeerides ei ole lihtsalt väga soodsamaid valikuid.

Isiklikult olen täna Tuleva pensionifondis, aga kirjutasin Alustava investori käsiraamatu jaoks ühe peatüki, mis võiks olla abiks omale sobiva pensionifondi valimisel.

Investeerimiskonto kasutamise asemel tekib hoopis mingi pensioni investeerimiskonto, seega iseseisvalt investeerimine on samuti raskendatud. Kirjutasin ka ühe pikema mõttekäigu, mida II samba lammutamise peale ette võtta.

Üldiselt on tegemist rahaga, millega peaksid omale pensionieas ellujäämistingimused tagama. Just, ellujäämistingimused, mitte elamisväärsed tingimused. Mulle ei tundu eriti suure liialdusena väita, et kui selle raha niisama laiaks lööd, sead ohtu oma ellujäämistingimused pensionieas.

Kui aga tahad pensionieas elamisväärset elu elada, siis peaksid juba täna vähemalt 10%-15% oma sissetulekutest tuleviku nimel investeerima. Kui oled juba pensionieale lähemale jõudnud, siis võib see protsent isegi tunduvalt suurem olla.

Kui see tundub sinu jaoks ületamatuna, siis soovitan alustada 1% väljakutsega.

Risk ja tootlus

Risk ja tootlus käivad käsikäes. Kui kaob risk, kaob ka tootlus. Oluline ei ole mitte riski karta, vaid karta riski, mille eest sulle piisavalt tootlust ei maksta. Selliseid pakkumisi on küll. Vastupidiseid, kus ilma riskita tootlust pakutaks, pigem mitte.

Kui keegi pakub suuremat tootlust kui sama valdkonna teised ärid, siis nad teevad reeglina kas midagi kahtlast või on tegemist väga erineva äriga, kus riskid on täiesti teistsugused.

Samuti on suureks ohumärgiks see, kui sulle mõnda investeerimistoodet väga agressiivselt müüakse (jah, kehtib ka pensionifondide puhul kaubanduskeskuses). Eriti kahtlane on see, kui tehinguga on kiire kiire. Enamus pikemalt tegutsenud investoritel on mõni selline õppetunniga lõppenud lugu olemas.

Kasuks tuleb kindlasti oskus erinevaid petuskeeme ära tunda.

Kuidas ise investeerimisega alustada?

Üldiselt on üks lihtne investeerimise põhitõde, mida ma ei väsi kordamast ja millest võiks alustada: Kui ei mõista, ära näpi!

Selleks, et oleks lihtsam mõista ja saaksid suurt osa võimalikest ämbritest ja kallitest õppetundidest vältida, on mõistlik teha järgmist:

  1. Alusta väikselt. Vead on garanteeritud. Kui alustad investeerimist väikeste summadega, on ka õppemaks vastavalt väike. Ei ole mõtet õppetunni eest tuhandeid eurosid maksta, kui sama asja võiks kümnete eurode eest selgeks saada.
  2. Piirdu kolme klassikalise varaklassiga:

Kui ei mõista, ära näpi!

Ehk tule koolitusele, loe raamatuid, küsi küsimusi ja tee omale asi piisavalt hästi selgeks.

Kuna tahtsin Investeerimise põhitõdede koolitusel anda võimalikult konkreetseid ja praktilisi mõtteid, siis mõtlesin siinkohal välja rusikareegli, mille järgi võiksid otsustada, kas tead juba piisavalt või mitte.

Tee enne investeerimisotsuse tegemist umbes sama palju eeltööd, kui sa teeksid poes samas hinnaklassis ostu tegemiseks.

7 replies on “Terevisioonis rääkimata jäänud mõtted”

Kindlasti on hajutamine oluliseks teemaks. Siin mainitud näidete puhul muidugi indeksfondides on hajutamise pool juba tehtud. Laiapõhjalised indeksfondid sisaldavad endas sadade või tuhandete ettevõtete osalusi. Sarnaselt hajutavad mõistlikud HLÜd sinu raha erinevate laenusoovijate vahel. Ühisrahastuse puhul aga peaksid tõesti ise hajutamise eest hoolt kandma ja sama ka kinnisvara puhul. Kui on plaanis hakata investeerima üürikorteritesse, siis see plaan võiks kindlasti sisaldada rohkem kui ühe korteri omamist.

Hajutamise osas mõtete saamiseks soovitan kuulata ühte vanemat RahaRaadio saadet, kus tõin ühisrahastuse näitel välja, kuidas ja mille vastu mingi hajutamine mõttekas on.

Teisest küljest aga mina isiklikult ei näe mõtet tormata hajutama erinevate varaklasside vahel, kui portfelli pole veel ollagi. Mida sellest paarisajast eurost enam aktsiate ja laenude vahel veel laiali hajutada? Pigem keskendu ühele valdkonnale, tee see omale selgeks, kogu sinna vähemalt mõnetuhandene portfell kokku ja siis hakka vaatama, kas ja mida juurde võtta.

Üldiselt nõus, ainult “ise peab ellujäämistingimused tagama” tundub liialdusena. Põhjendus ka: ma olen üldiselt pessimistlik keskmise inimese võimes vabatahtlikult endale piisav pensionireserv tekitada. Tulemusena on meil mõnekümne aasta pärast suhteliselt suur hulk inimesi, kel “elluäämistingimused tagamata”. Valimiskasti juures on neil aga sama kõva hääl kui “esimesel Eestil”. Nõudlus tekitab pakkumise ja nii võib arvata, et hakatakse üha enam ümber jagama. Ikka solidaarsuse huvides.
Viimase osas oli viimase ERR debati käigus üpris sürr kuulda, kuis (konservatiiv)Seeder püüdis (sotsialist) Saarele selgeks teha, et solidaarsem pension on parem.

Olen ka ise korduvalt välja pakkunud, et suure tõenäosusega võib see asi nii välja mängida tõesti, kui neid lootusetus olukorras pensionäre on piisavalt palju. Samas ei pruugi. Sellele panustamine oleks mingil määral nagu bingo loto mängimine. Kümneka eest ju võib mõnikord mängida, aga enda elu peale vast ei maksa.

Tere, Taavi!

Kust on võimalik erinevate valdkondadega kurssi viia kergesti ja mugavalt ühest kohast kätte saada?

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.