Näiteks 2015. aprillis kirjutasin ühisrahastuse käitumise kohta kriisis. 2020. esimeses pooles võiks öelda, et käiski ühisrahastusest üks kriis läbi ja võiks nüüd põgusalt võrrelda, mis juhtus.
https://rahafoorum.ee/mis-juhtub-koguko ... iisi-ajal/
Seda pole detailselt analüüsinud, kas riskantsemad laenud said vähemriskantsetest rohkem kriisiga pihta või mitte. Sisetunde põhjal ütleks, et said.
Vähemalt tundub selline muster kehtivat nii Mintose laenukontorite kui ka ühisrahastusportaalide kontekstis. Riskantsemad said ka valusamalt pihta. Otsestest petuskeemidest rääkimata.
Kirjutasin:
Eelkõige panid portaalid kinni petised. Samas sattusid raskustesse ja/või muutusid pettuseks ka mõned muidu enam-vähem portaalid. Sarnaselt pidid mitmed laenukontorid oma tegevuse lõpetama.Ei välista, et nii mõnigi portaal peab ebapiisava rahavoo tõttu uksed sulgema ja näeme ära, kuidas see protsess toimib või ei toimi.
Huvi kukkus tõesti märkimisväärselt. Investorid väljusid ja kohati sai isegi korraliku allahindlusega kvaliteetseid laene järelturult osta.Kõrgem default rate vähendab investorite huvi ühisrahastuse vastu või liigub huvi pigem kõige madalama riskiga laenude suunas, mille laenumaht on paraku üsna väike.
Bondora puhul on vahepeal küll nende ärimudel täielikult muutunud, aga kirjutasin näiteks nii:
Laenumahud vähenesid tõesti märkimisväärselt ja investorid tahtsid raha välja võtta. Seetõttu pandi laenude rahastamine riskantsemates riikides ehk Hispaanias ja Soomes mõneks ajaks täiesti kinni.Küll aga on investorite risk halvematesse Ratingutesse investeerides sellises olukorras üsna tuntav. Eeldatavalt vähendab see riskantsemate laenude hulka, mida investorid on nõus rahastama ning seeläbi Bondora tulubaasi.
Omaraha kohta kirjutasin näiteks:
Omavahenditest Omaraha panustama ei hakanud, küll aga vähendati tagasiostu protsenti, nagu ette võis ka näha. Õnneks mitte päris poole võrraOmaraha puhul on ehk suurimaks riskiks nende poolt võetud kohustus osta ära kõik üle 90 päeva viivises laenud ning tasuda selle eest vähemalt 60% laenu põhiosa jäägist.
...
Ühesõnaga, kriisi korral, kui default suureneb, siis natukene kahtlen, kas see tagatisfond võimaldab 30% iga hapu laenu eest maksta ning kas see anonüümne inkassofirmagi nii lahke enam on või üldse neist laenudest huvitub. Oht on, et Omarahal tuleb hakata rohkem omavahenditest panustama.
Investorite jaoks on jällegi siinkohal risk, et kriisi ajal satuvad ka ausad ja head laenajad raskustesse ning kuigi nad taastuksid väga edukalt aasta-kahe pärast, siis seda enam investor ei näe. Tema kaotus realiseeritakse selle laenu müügiga.
Lisaks võib siin olla risk, et Omaraha otsustab ühel hetkel, et enam ei maksta mitte 60%, vaid 30% järgmiste laenude osas...
Hapud laenud läksid tõesti suuremas mahus müüki, kui tavaliselt, ning taastumine jäi saamata. Suure tõenäosusega taastus märkimisväärne osa neist 2021. septembris, kui II sambast välja võetud rahad inimestele laekusid. Seda aga investorid enam ei näinud.
Ka see läks vist üsna hästi täppi. Investor on ikkagi investor, olenemata varaklassist või investeerimisviisist:
Laias plaanis läks vist isegi suhteliselt hästi täppi. Seda, mis riskiklassid kõige enam pihta said, võiks ehk lähemalt uurida, kui lugejatel selle vastu huvi peaks olema. Eks anna teada.Natukene tundub, et ka ühisrahastuses toimib sarnane dünaamika börsiga, kus tipus on kõige rohkem ostjaid (investoreid, kes laenavad madalate intressidega riskantsetesse laenudesse ja tõmbavad sellega intressid liiga alla) ja põhjas kõige rohkem müüjaid (isegi heade tootluste juures on raske investoreid leida).