Õhtulehe artikli pealkirja järgi teevad ilmselt peaaegu kõik lugejad hoopis teise järelduse, kui see, mida mina ütlesin (isegi mina lugesin seda hoopis teise tähendusega ega seostanud esialgu enda jutuga)
Artikkel ise maksumüüri taga, aga minu kommentaarid ajakirjanikule, sh pealkirjas kasutatud lause koos kontekstiga (kirjutasin küsimused siin ümber oma sõnadega).
1. Kuidas aru saada, et istud ebamõistlikult kallis pensionifondis?
Seda, millises fondis sinu pensionivara koguneb, saab vaadata näiteks internetipangast või Pensionikeskuse kodulehelt peale oma pensionikontole sisse logimist. Tasude suurust saab vaadata
Pensionikeskuse kodulehelt siit.
2. Kuidas valida omale sobivat pensionifondi?
Alustuseks tuleb üle vaadata, millises fondis hetkel raha kogud ja seejärel vajadusel valida endale asjakohasem fond.
Lihtsad rusikareeglid, mis on üldiselt abiks:
- Kui pensionini on üle 10 aasta aega, siis on soovituslik võtta rohkem riski ehk investeerida suurema aktsiate osakaaluga fondidesse. Ideaalis 100% aktsiad. Aktsiate hind kõigub tavaliselt oluliselt rohkem üles ja alla, aga pikaajaliselt on aktsiate tootlus olnud tunduvalt parem. Kui pensionini on jäänud ainult mõned aastad, siis võib vajadusel kaaluda osa varade liigutamist kas võlakirjafondi või pensioni investeerimiskontole. Tänastes majandusoludes muidugi ei julgeks võlakirjadest eriti positiivset tootlust oodata.
- Pikaajaliselt on 8-9 aktiivselt juhitud fondi 10st jäänud indeksi tootlusele alla. Meie aktiivselt juhitud pensionifondid on kõik pikaajaliselt indeksile alla jäänud ja väga suure vahemaaga. Üks olulisemaid fondi tootluse mõjutajaid on tasude suurus. Seega ajalooliselt on kõige arukam lüke olnud istuda passiivselt juhitud indeksfondis ja sõita turu tõusude ja langustega rahulikult kaasa. Lühiajaliselt võib indeksfond mõnikord ka languste ajal rohkem kukkuda, aga tõusude ajal kipub jälle suure edumaaga eest ära tõusma. Indeksfondid tunneb ära selle järgi, et neil on nimes kas "indeks" või "Tuleva" ja nende jooksvad tasud on alla 0,50%.
Selleks, et fondi vahetada, tuleb teha näiteks oma internetipangas kaks avaldust. Esiteks avaldus, et edaspidi läheksid II samba maksed teise fondi. Teiseks, et soovid olemasolevad varad liigutada praegusest fondist teise fondi.
Pikemalt II samba fondi valimisest olen kirjutanud siin.
3. Kas fondide kohta jagatav info võiks olla läbipaistvam?
Kindlasti. Alustuseks, kaubanduskeskustes ja telefonikõnedes kasutatavad manipulatiivsed müügitehnikad tuleks ära keelata. Mitte ükski müügiinimene ei müü seal fonde, mis reaalselt pensionikogujale senise üsna pika II samba ajaloo jooksul kasulikud valikud oleksid olnud. Samuti ei jagata inimestele infot, mis võimaldaks neil langetada informeeritud otsuseid. Ehk see tegevus ei loo pensionisüsteemis mitte mingisugust väärtust kellelegi peale fondijuhtide, kes siis kallimate fondidega liitujate näol rohkem tasusid saavad teenida. Pankurite nuumamine aga ei peaks kohe kindlasti pensionisüsteemi eesmärk olema.
Teiseks, iga pensionifondi puhul tuleks kuvada pikaajalist tootlust ja seda võrrelda sama perioodi vastava indeksi tootlusega. See on siis fondi tootluse võrdlus sellega, mida pensioniks koguja oleks turult saanud, kui fondijuht poleks mitte midagi teinud. Sellisel juhul saavad inimesed otse vaadata, kas ja kui palju väärtust on konkreetne fondijuht neile oma tegevusega loonud või hoopis hävitanud. Eriti uhke, kui seda kuvataks ka igale pensionikogujale tema enda sissemaksete summasid ja aega arvestades ning nii protsentuaalselt kui ka kaotatud/võidetud eurodes. See vapustav miinus võiks nii mõnegi inimese ehk tegutsema ja oma fondi valikut üle vaatama panna.