Categories
Aktsiad, börs ja omakapital Investeerimine: raha sinu eest tööle

Kas tasub II sambast välja astuda või ise investeerida?

Alates 2020. aasta lõpust on võimalik II pensionisambast välja astuda. Kas seda tasuks teha? Seoses Alustava investori käsiraamatu 2. trükiks uuendamisega olin sunnitud teemat uuesti läbi mõtlema. Varasemalt eeldasin, et tulevad mõned variandid, mida paraku ei tule.

II samba pensionifondi ise investeerimine
Kui mõtled, et võtad II samba raha välja ja küsid nõu, kuidas seda investeerida, siis parem jää II sambasse.

Kas lahkuda II pensionisambast?

Esiteks tasub meeles pidada, et I ja II sammas kokku on disainitud sulle pensionieas võimaldama umbes 30-40% sinu pensionieelsest sissetulekust. See on enam-vähem piisav, et elus püsida, aga kindlasti ei võimalda elamisväärset elu.

Seega ei tasu väljuda II sambast mõttega, et võtad raha tarbimisse, teed kodule täiendusi, lähed reisile või maksad mingisuguseid laene ära. Ratsionaalselt mõistlik põhjus II sambast väljumiseks on see, kui suudad ise II samba fondidest pikaajaliselt parema tootlusega investeerida.

Arvestades, et täna on olemas madalate kuludega II samba indeksfondid, siis valdav enamus inimestest seda ületada ei suuda. Seega võiks lühidalt kokku võtta, et lahkuda ei tasu.

Vaatame aga siiski, kui palju sa tootlust ületama peaksid, et väljumine mõistlikuks muutuks.

Mis raha välja võttes juhtub?

Esimese asjana tuleb sul tasuda tulumaks. Lihtsuse mõttes rakendame 20% maksumäära, kuigi aastatulu tõusu tõttu võib see protsent olla kõrgem. Teiseks läheb edaspidi II sambasse laekunud 4% sotsiaalmaksust I sambasse. Kuna I sambasse makstud raha jagatakse teistele inimestele laiali ja selle jaoks mõeldud eelarverida riigieelarves on juba aastaid miinuses, siis sellega hetkel ei arvesta.1

Ühtlasi jääd ilma ka muudest II sambaga seotud soodustustest. Näiteks väikelapse kasvatamisel riigi poolt tehtavast täiendavast II samba sissemaksest.

Hea teada: Kuna I sambas mingit vara ei ole, siis ei saa seda ka pärandada. II samba vara on see-eest pärandatav, kuniks sa ei ole kindlustusseltsiga pensionilepingut sõlminud.

Investeering II sambast lahkudes vs jäädes

Oletame, et sul on täna II sambas 5000 €. Sa teenid keskmist palka 1400 € bruto ehk igakuiselt läheb sealt 28 € II sambasse. II sambast lahkudes jätkaksid igakuiselt 28 € investeerimist.

Võrdleme kahte stsenaariumi, mis juhtuks siis, kui lahkuksid vs jääksid II sambasse ja mõlemal juhul suudaksid teenida 8% tootlust.

investeerimisportfell kui astud II sambast välja vs jääd liitunuks
Portfell 30 aasta jooksul, kui jääd II sambasse vs sealt lahkud. Tootlus on mõlemil juhul 8%.

Peale 20 aastat on tulemuste erinevus 74k € vs 36k € ehk II sambasse jäädes on su portfell pea 105% suurem. 30 aasta pärast on vahe juba kasvanud ligi 180k € – 85k € = 95k € (110%) peale.

Tõsi, II sambast lahkudes on sul poliitiline lubadus, et sellelt negatiivse numbriga I samba eelarverealt makstakse sulle kunagi pisut rohkem. Eks see ju ka midagi väärt vast. Kui palju? Eks see selgub 30 aasta pärast.

Senised aktiivselt juhitavad pensionifondid on pikaajaliselt kõigest 4-5% tootlust näidanud (5a ja 10a perioodid), nii et äkki olime optimistlikud.2

Kui teha sama simulatsioon läbi nii, et sinu tootlus on 8% ja pensionifondil 5%, siis 30. aasta lõpuks oled sa endiselt maas (92k € vs 85k €). Kui pensionifond aga teenib kõigest 4%, siis jõuad 25,5 aasta pärast sellest mööda.

Lühidalt öeldes, iseseisvalt investeerides on päris keeruline madalate tasudega II samba indeksfondi edestada. Põhjuseks raha välja võtmisel makstav 20% tulumaks ja sotsiaalmaksu 4% (56 €) panus. Ise investeerides lisanduvad tehingutasud ja kõrgemad haldustasud, mida ma antud juhul ei arvestanud.

Proovi erinevaid stsenaariume oma numbritega

II samba raha ise investeerimiseks tekib aga veel teine variant.

Pensioni investeerimiskonto

Reformiga tekib pensioni investeerimiskonto. Olemuselt luuakse justkui uus pensionifond, mille juhiks oled sina. Raha kantakse II samba fondist välja sinu pensioni investeerimiskontole, kus ise otsustad, kuhu investeerida.

Otsustada saad aga piiratud varade vahel. Piirangud on esialgu samad, nagu tavalisel investeerimiskontol, aga tulevikus plaanitakse seda valikut laiendada. Pensioni investeerimiskonto tingimuste valguses tundub ebarealistlik, et seda laiendamist lähiaastatel näeme.

Pensioni investeerimiskontolt raha välja võtmiseks tuleb kõik investeeringud rahaks teha ja kogu summa korraga välja võtta. Ilmselt tulevikus, kui 1 sent on hapuksläinud ühisrahastuse laenus kinni, ei saa väljuda ega pensionit omale maksma hakata?

Ja kui lõpuks tahad raha välja võtta, seisab see paar kuud kontol, enne kui välja makstakse.

Hea teada: Pensioni investeerimiskontole liigub maksueelne raha ehk selle edasi investeerimiseks tulumaksu tasuma ei pea. Tulumaksukohustus tekib peale raha pensioni investeerimiskontolt välja võtmist.

Pensioni investeerimiskontoga parem tootlus?

Seega saad investeerida umbes samadesse asjadesse, kuhu II samba fondidki. Parema tootluse teenimiseks pead turgu ületama. Ja seda nii, et saad aktsiate ostmiseks igakuiselt 2%+4% palgast (keskmise palga puhul 84 €) kontole.

Arvestades, et ostutehingule rakendub teenustasu, siis maksad kas naeruväärselt kõrgeid tasusid või kogud üsna mitu kuud raha, enne kui mõne tehingu teed. Mõlemil juhul muutub turu ületamine keeruliseks.

Ilmselt lisandub veel konto haldustasu ja fondide haldustasud. Suure tõenäosusega tulevad jooksvad tasud tunduvalt kõrgemad, kui tänased II samba indeksfondide tasud.

Järelikult tänaste tingimuste juures on pigem tõenäoline, et saad pankadele rohkem tasusid maksta ja jõuad kehvemate tulemusteni.

Miks mitte tavaline investeerimiskonto?

Kui riik tõesti usub, et inimesed suudavad oma pensionirahaga arukalt ringi käia, siis piisaks II samba raha tavalisele investeerimiskontole lubamisest. Siin ei oleks samamoodi vaja midagi deklareerida, sest see on maksueelne raha.

Deklareerida tuleb alles siis, kui võtad välja rohkem, kui investeerimiskontole sisse panid. Kui sul on vaja 500 € näiteks kriitiliseks hambaraviks (nagu poliitikute loosungid väitsid), siis nii palju võtadki välja, mitte kõik kogunenud 10 000 € kümneks aastaks.

InvesteerimiskontoPensioni investeerimiskonto
Tehinguid võib tehaainult finantsvaragafinantsvaraga + II samba fondid (plaan laiendada)
Maksukohustus tekibpeale tulu välja võtmistpensioni investeerimiskontolt väljudes
Saab tulu maksustamist edasi lükata++
Saab dividendide maksustamist edasi lükataosadel juhtudel?*
Saab raha välja võttaiga kell ja soovitud mahusainult kõik korraga ja viiteajaga
Võimalik raha lisada+

*Dividendide maksustamine ei ole selge. Kas tekib topeltmaksustamine? Kas läheb aastatulu arvestusse, kui maksud kinni peetakse?

Investeerida saad samadesse asjadesse, kuhu pensioni investeerimiskontoga (II samba fondi võiks tavalisele investeerimiskontole avada). Varaklasside valikut võiks samuti tänase investeerimiskonto jaoks laiendada.

Seejuures on võimalik kanda raha juurde, nii et sellest 84 €-st võib saada näiteks 500 € ja teenustasude suurus muutub juba mõistlikumaks. Inimesel on reaalselt võimalik hakata elamisväärset pensioni ehitama.

Kuna sellisel juhul on II samba raha ja inimese enda säästud samal investeerimiskontol, tuleb tasuda väiksemaid teenus- ja haldustasusid, nii et lõppkokkuvõttes on tootlus omajagu parem. Vajalikud seadused, kontod, tuludeklaratsiooni süsteemid jne jne on valdavalt juba olemas, nii et raha säästab nii riik kui ka pangad.

Ainus miinus tänase investeerimiskonto kasutamisel pensioni investeerimiskonto asemel, on see, et inimene võib tõesti hakata raha arukalt kasutama ning riik jääb täna maksutulust ja pangad lisatasudest ilma.

Kokkuvõtteks

Kui soovid peale II samba reformi oma pensioniks mõeldud raha laiaks lüüa, siis see võimalus tundub tõesti tulevat. Kui aga arukas inimene tahab II samba raha ise investeerima hakata, siis täna plaanitav lahendus seda ei soosi.

Seejuures ei teki ka mõistlikku võimalust selle raha kasutamiseks mõne kriitilise olukorra puhul. Selle asemel, et võttagi sealt välja 2 000 € erakorralise katuseremondi jaoks, pead väljuma kogu kupatusega, maksma sellelt tulumaksu ja jääma II sambast välja järgnevaks kümneks aastaks.

Kuigi varasemalt arvasin, et võiksin oma II samba raha investeerimiskonto kaudu ise investeerida, siis tänaste lahenduste puhul pigem ei näe, et see mõistlik oleks.

Kellele sellised lahendused kasulikud on?

Üheks suureks kaotajaks on kindlasti kindlustusseltsid ja võitjaks inimesed, kes plaanisid lähiaastatel II samba pensioni kasutusele võtta. Pensionilepingu asemel on tulusam see raha muul moel välja võtta ja kasvõi hoiusele panna.

Muus osas aga olen nõus Tõnu Pekiga, et inimene tänavalt võib suures plaanis olla kaotaja rollis.

II samba puhul on täna valik tegelikult lihtne. Sul on valida, kas võtta rohkem riski või vähem ja kas uskuda kõrgete tasudega aktiivset fondijuhti või soodsat passiivset indeksinvesteerimist. Samuti on olulise punktina seadus täpsustanud ja piiranud tasude suurust.

Raha välja võtmise lubamine tähendab aga seda, et ühel hetkel võime kaubanduskeskustes kohata müügiinimesi, kes mitte ei müü meile pensionifondi, vaid meelitavad meid pensioniraha liigutama mõnda “põnevamasse” investeerimistootesse.

Näiteks sellisesse, mille tasu reklaamitakse väga madalana, aga mille sees olevate fondide tasud on ülemõistuse kallid. Investeerimiskauged inimesed ei saa sellest aru ega mõista, kui palju 1% kõrgem tasu pikaajalist tulemust mõjutab, aga see on viga, mis läheb väga kalliks maksma.

Ühtlasi võime ainult spekuleerida, kui paljud oleks oma pensionisäästud krüptoraha buumi tipus õhku lasknud, kui vaid selleks võimalust oleks olnud. Järgmise sellise maania ajal on see võimalus olemas.

Samuti tekib võimalus II sambaga liitunutel järgmise kriisi ajal põhjast paanikas müüa ehk omale kaotused garanteerida. Kui ajaloost midagi õppida, siis võib kindel olla, et nii mõnigi seda võimalust kasutab.

1 I samba tulevikku on keeruline mõistlikul moel prognoosida. See sõltub täielikult poliitilistest otsustest. Näiteks on arutatud pensioniea tõstmist oodatava elueani 65-aastaselt ehk sa ei pruugigi pensionini elada. Tundub siiski, et isegi üsna halbade eeldustega võib olla II samba tootlus I sambast parem.
2 Tulevased tootlused on suure tõenäosusega paremad. Põhjuseid on mitmeid: fondide tasud on täna tunduvalt madalamad, võib investeerida kuni 100% aktsiatesse (varasema 50% ja hiljem 75% piirangu asemel) ja valikus on soodsate tasudega indeksfondid.

Liitu 1% väljakutsega

Kas oled võimeline igakuiselt oma säästumäära 1% võrra suurendama? Pane ennast kirja ja saadame meilile täpsemad juhised ning igakuised meeldetuletused.

Me ei saada sulle spämmi. Kogume, kasutame ja kaitseme sinu andmeid vastavalt oma Privaatsuse Põhimõtetele. Võid igal ajahetkel listist lahkuda. Powered by ConvertKit

By Taavi Pertman

Taavi on investeerimisega tegelenud alates 2004. aastast ning psühholoogia vastu suuremat huvi tundnud 2006. aastast saati. Ta eesmärk on panna nende valdkondade teadmised ja kogemused kokku ning aidata läbi RahaFoorumi, Eesmärgipärase investeerimise e-raamatu ja koolituste inimestel oma suurimate unistuste elluviimiseni jõuda.

15 replies on “Kas tasub II sambast välja astuda või ise investeerida?”

Arvata oli, et esialgne pakkumine oli liiga hea, et tõsi olla. Praegu tundub tõesti suht mõistlik jääda odavasse indeksfondi sitsima – kogu isiklik vara ei peagi 24/7 yolotav olema. Riigistada saab sama lihtsalt kui siiani, SELECT * FROM kontod WHERE type=’pensioniinvesteerimiskonto’. Põhjast juurde osta ei saa. Tõesti täiesti läbikukkunud reform. Sõnad ja teod…

Kogu selle teema juures on positiivne see, et inimeste teadvusse on investeerimine palju rohkem kohale jõudnud. Varem oli see mingi kauge maa, millest midagi ei teatud ja pensioni II sammas käitus ka nagu ta käitub pea täisautomaatselt. Nüüd ehk on neid inimesi rohkem, kellele mõistlikud artiklid silme ette jäänud ja hakanud investeerimisele rohkem, kui pensionisamba kaudu, mõtlema.

Seda kindlasti. Loodetavasti näeme numbrite tõusu ka järgmises finantskirjaoskuse uurimuses ja saame koos selle üle rõõmustada.

Probleemiks on aga üldiselt see, et inimesed, kellel II sammast kõige enam vaja läheks ja selle kõige tõenäolisemalt välja võtavad, ei ole ka suure tõenäosusega selles grupis, kes investeerimise vastu huvi on hakanud tundma.

Selleks, et tulevikus kõigil Eestis hea elada oleks, peaks selliste inimeste osakaal jääma võimalikult väikseks. Muidu võivad vastutustundlikult käitunud inimesed tulevikus kõrgemate maksude näol karistatud saada.

Tere! Kas oled mänginud ka mõttega, et võtaks raha ikkagi II sambast välja ja suunaks osade kaupa III sambasse? Teeniks +20% ja väldiks II samba riigistamise vms poliitilist riski.

Sellise lükkega sa +20% kindlasti ei teeniks:
1. Maksad tulumaksu kogu II samba pealt ehk see sama 20% läheb maha (+ võimalik lisakulu aastatulu kasvu näol, sõltuvalt sinu sissetulekust).
2. III sambasse on mõistlik panna kuni 15% (või 6000 €, kumb iganes on väiksem) oma brutotulust. Olenevalt olukorrast võib II samba summa olla väiksem või suurem.
3. Sellelt summalt saad järgmisel aastal 20% tulumaksutagastust ehk parimal juhul jääd nö nulli omadega.
4. II samba summa investeerimiseks pead esialgu tulumaksu jagu ise juurde panema, sest see peetakse väljamaksel automaatselt kinni.

Kuigi teoreetiliselt mõnes olukorras tehtav, siis kaasneb sellega taaskord see 4% igakuine sotsiaalmaksu panuse kadumine I sambasse. See on sarnane stsenaarium, nagu artiklis II sambast lahkumise näide.

Kas III sammas on samuti suure riigiriskiga või see on palju kindlam inimese jaoks kui II sammas?
Kas oleks hea variant näiteks II samba laekumist (2+4) viia üle pensionikontole ja sealt osta näiteks Tuleva III sammast?

Kui mitte puutuda II sammast kuna see kõige odavam indeksfondides, aga juhtub nii, et jälle mängitakse ümber mitte mugavaks inimestele ja seaduse jõustumiseni on natuke aega, aga kui on majanduskriis ja tootlus suures miinuses kas ikka siis tahad rutakalt väljuda (näiteks jälle muudatakse, et saad II samba varale ligi pensionieas)? Seetõttu parem vist väljuda mingil hetkel II sambast, kui on võimalik ka mingil moel soodsalt investeerida edasi, sest kui pärast oled sunnitud välja minema ei pruugi olla hea aeg ja kaotad enamgi, kui 20% tulumaks näiteks.

1. Kui mõtled välja, kuidas seda poliitilist riski mõõta ja ennustada, siis anna mulle ka teada.

2. Kahtlustan, et pensioni investeerimiskontolt III sammast osta ei saa. Kuigi teoreetiliselt ju võiks. Eks näis, kui asi selgemaks saab. Iseenesest pensioni investeerimiskonto hoiab selle raha siiski täpselt samas II samba süsteemi sees, nii et vahet siin selle poliitilise riski seisukohalt isiklikult ei näe.

3. Mis on vahe sellel, kui müüd täna näiteks hinnaga 100 € ja ostad hinnaga 100 € sama raha eest samu indekseid vs kriisi põhjas 50 € eest müües ja 50 € eest ostes? (ok, teenustasu ja maksukohustus on viimasel juhul väiksem)

Aitäh küsimast. See artikkel/graafik on kindlasti paljudele ette sattunud viimasel ajal.

Jah, arvamused jäävad kehtima. Selles artiklis ei ole mingit uut sisu. Pensionifondide piinlikult kehv tootlus pole uudis. See oli nigel juba 2009. aastal ja on olnud nigel siiani. Tegin kunagi pisikese ülevaate seda kajastanud uudistest siin artiklis. Kõik need tootluse arvutused võtavadki arvesse kogu seda olematu tootlusega perioodi. Lisaks tasub aru saada, et need arvutused vaatavad minu teada kõiki fonde tervikuna. See tähendab, et see sisaldab ka neid suure võlakirjade osakaaluga fonde, kus arvestatav hulk pensionirahast istub ja kust polegi mõtet mingit tootlust oodata (sealhulgas aktsiafonde, mis peatse kriisi ootuses juba aastaid võlakirjades ja hoiustes on istunud).

Kui aga vaadata põhjuseid, miks see tootlus olematu on olnud, siis võib ilmselt topis (suvalises järjekorras) välja tuua:

  1. Riik loosis rõõmuga uutele liitujatele võlakirjafonde, kus ka arvestatav hulk rahast on istunud.
  2. Riik piiras aktsiatesse investeerimise võimalust (väga pikalt võisid fondid investeerida max 50% rahast aktsiatesse, mõned aastad on tohtinud investeerida kuni 75%).
  3. Pensionifondide tasud on olnud naeruväärselt kõrged. Tasub meenutada, et veel hiljuti olid lisaks väga kõrgetele haldustasudele ka sisenemis- ja väljumistasud, mis samuti suure ampsu ära närisid.
  4. Riik ja paljud inimesed peatasid sissemaksed eelmise kriisi põhjas ehk siis, kui aktsiad olid kõige odavamad. Nö börsi hullude päevade ajal ei soovitud osta. Ostma hakati siis, kui hinnad olid juba 40% tõusnud.

Kui tähele panid, siis mina räägin passiivselt juhitavatest II samba indeksfondidest. Seega, kui sul on pensionini veel mitu aastakümmet aega, siis neid põhjuseid saad vaadata nii:

  1. Sinu tootlust riigi loos ei mõjuta, kui valid omale ise fondi. Kuigi nüüd on ka siin muudatus ära tehtud ja loositakse edaspidi mõistlikumaid valikuid.
  2. Täna lubab riik investeerida 100% rahast aktsiatesse. Pikaajaliselt on aktsiate tootlus võlakirjade tootlust tublisti ületanud, nii et võiks edaspidi eeldada omajagu paremat tootlust (eeldusel, et sa sellise fondi valid).
  3. Riik ja pensionifondid on suuresti tänu Tuleva survele tasusid väga kõvasti alla toonud. II sambas enam sisenemis- ja väljumistasusid ei ole ja haldustasud on kõvasti kukkunud. Passiivsetes fondides on jooksvad tasud kokku alla 0,50% kunagise paari protsendi tasemega võrreldes. Järelikult kõrgete tasude negatiivne mõju ei tohiks edaspidi tootlust vähendada (vähemalt mitte indeksfondis). Jällegi põhjust eeldada paremat tootlust.
  4. Seda teeb riik tõenäoliselt ka järgmise kriisi ajal. Selle vastu pole suurt midagi teha, peale poliitikute harimise ja lootuse, et ehk on valida kedagi, kes investeerimise põhitõdedest ka midagi aru saab.

Lisaks ei arvesta see tootluse arvutus 4% sotsiaalmaksust, mis sinu II sambasse I sambast võetakse. Kuna isiklikult kahtlen, et mõnekümne aasta pärast I sambast väga midagi tulevikus saama hakkame, siis see on siinkohal veel üsna suur lisatootlus isegi seni olnud.

PS! Ühe aasta tootluse vaatamine on muidugi omaette tsirkuse tegemine. Börsil tootlus kõigub aastast aastasse päris korralikult. Mõni aasta on tootlus +25% ja teisel aastal -50%. Oluline on see, kuhu turg pikas plaanis liigub. See keskmine aktsiate tootlus, millest räägitakse, on aastakümnete peale ja see koosneb väga tugevalt üles-alla kõikuva tootlusega aastatest.

Tänud info eest Taavi!
Mul on selle aasta algusest kehtiv II samba fond valitud Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond (Aktiivne).
Seega kas oleks justkui sellest supist üks asjalik valik tehtud ja ei peaks ma rohkem pead vaevama selle teemaga? Sest siiani olin küll mõtlemas, et võtan raha välja ja enda invenst.kontole ja ise edasi.
Aga siis pole väga mõtet?

Imre

Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond on tõesti üks neist passiivsetest pensionifondidest, mille tulemus peaks tulema üsna sarnane maailma aktsiaturu tootlusele (miinus see pisut alla 0,50% tasude osa).

Jätsin veel lisaks mainimata ühe olulise puudujäägi, mis küll tootlust ei mõjuta, aga II sambast saadava pensioni suurust küll. Siiani oli enamiku jaoks valikus ainult pensionileping, mis sõi suure osa sinu kogutud pensionisambast ära. Praeguse reformiga lahendatakse kogemata see mure suuresti ära, nii et saad mõistlikematel tingimustel raha välja võtta.

Tahtsingi just veel kirjutama hakata, et ainult tootlus pole ju selle II samba süsteemi mure vaid just see hilisem lepingu osa on eriti hävitav su kogutud rahale. Aga kuidas see “kogemata” nüüd lahendub siis? Pole seda infot minuni jõudnud.

Imre

Tere!

Olukorras kus on tegu päritavate pensioniosakutega, kas oskad öelda või tead mõnda võimalust, kuidas need lasta otse üle kanda investeerimiskontole. Seega küll mitte säästa riigile muidu minevat 20%, aga seda lihtsalt edasi lükata ja potentsiaalselt edasi investeerida ise passiivselt juhitud aktsiatesse.

Jaga oma arvamust!

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.