Categories
Investeerimine: raha sinu eest tööle Laenud ja ühisrahastus

Millal tasub laenu võtta?

Isiklikult olen selle koolkonnaga nõus, mis ütleb, et laenu kasutamine aitab väga palju kiiremini edasi jõuda ning seda võiks investeerimisel kasutada ja olen ka ise seda mitmeid kordi kasutanud. Samas on siin päris mitu aga, miks ma sellest varem kirjutanud pole.

Miks ei ole eriti hea laenuga investeerida?

ohud laenuga võimendamisel
Autor: Tax Credits

1. Inimesed ei saa aru intressidest

Üks põhjustest, miks ma seda teemat ei ole käsitlenud, on lihtsalt see, et inimesed ei saa sellest aru ja kasutavad seda siis moodustel, mis lõppevad hoopis kahjumlikumalt, kui selle kasutamata jätmine.

Siiani võib praktiliselt iga päev kohata mõnda inimest, kes ei saa aru intressist ja ei mõista vahet aasta- ja kuuintressil (vihjeks nii palju, et vahe on tavaliselt 10-50-kordne). Samuti ei mõisteta, mida tähendab KKM ja miks on just eriti investeerimiseks laenates oluline see, mitte intressimäär.

Seda kohtab paraku ka nende inimeste puhul, kes on juba investorid ja tõenäoliselt oma elus korduvalt erinevaid laene kasutanud, mitte ainult nö finantskirjaoskuse osas võhikumate seas.

2. Ülevõimendus on liiga lihtne

Investeerimise puhul räägitakse laenu kasutamisest kui võimendusest (leverage). Kõige lihtsam võimendamise viis on laenu abil (nt võtad olemasolevate aktsiate tagatisel laenu ja ostad selle eest veel samu aktsiaid), kuid sama tulemuseni võib jõuda ka erinevate muude instrumentide abil, nagu näiteks optsioonid, futuurid. Ka forexi maaklerite poolt pakutavad võimendused, kus sa ei pea laenu võtma, aga saad näiteks nö osta 100 € eest 1000 € väärtuses valuutat.

Võimendus aitab investeeringu volatiilsust suurendada, nii et väiksemad hinnaliikumised börsil aitavad sul teenida/kaotada rohkem, kui ainult enda raha eest saaksid.

Näiteks, kui sul on 1000 €, sa ostad selle eest aktsiat, mille hind tõuseb 5%:

1000 € * 5% + 1000 € = 1050 €

Teenisid: 50 €

Kui sa aga tead väga kindlalt, et aktsiahind läheb üles ja võtad veel lisaks 1000 € laenu 2% intressiga:

(1000 € + 1000 €) * 5% + 2000 € – (1000 € * 2% + 1000 €) = 1080 €

Teenisid peale laenu tagastamist: 80 €

Kui sa ühe korra oled suutnud sellise tehingu läbi teha, kus justkui tühjast kohast lisaraha tuleb, siis on väga lihtne hakata mõtlema, et mis siis, kui võimendaks rohkem. Halvemal juhul satud sellest hasarti, võimendad ennast üle ja kui hind läheb teises suunas, oledki omadega võlgades.

PS! Kui ülevalolevad arvutused sulle segadust tekitasid, siis see on väga hea märk, et peaksid võimendamise mõtte maha matma.

3. Võimendus suurendab riski ja kaotusi

laenuga võimendamine suurendab riski
Autor: bark

Kui eelmises näites hind oleks liikunud 5% teises suunas, siis oleks sul järel kõigest 880 € ja kaotuseks 120 €. Teisisõnu, võimendus suurendab sinu tootlust, kui hinnad liiguvad õiges suunas, kui aga hind läheb vales suunas, siis sa kaotad selle raha, mis sa oleksid kaotanud ilma võimenduseta, kaotad sama suure osa oma võimendusest ning kaotad ka laenu eest makstava intressiosa.

Laenuga võimenduse puhul on potentsiaalne kaotus alati suurem, kui potentsiaalne võit ja seega on sellest kasu siis, kui negatiivne tootlus on praktiliselt välistatud või väga minimaalse tõenäosusega. Kuid ka siis peaksid olema võimeline halvima korral kaotuse vastu võtmiseks ehk sul peaks olema piisav puhver, et saaksid oma laenud ära maksta.

Näide börsil võimendamisest:

Oletame, et aasta on 2010 ja investeerid üsna mahukalt USA börsil. Sa oled väga kogenud investor ja siiani oled praktiliselt kõigi oma tehingutega arvestatavat tootlust teeninud.

Leiad jälle ühe aktsia, milles sa oled oma analüüsidele tuginedes kindlam, kui ühegi teise aktsia puhul kunagi oled olnud. Ostad omale võimalikult suure positsiooni ja selle jaoks võtad ka nende samade aktsiate tagatisel 50% eest laenu, et võimendada. Sa saaksid ka rohkem võtta, aga kogenud investorina tead, et tuleb igaks juhuks varu jätta, sest aktsiahinna langedes võidakse sinu aktsiad automaatselt maha müüa, kui neil enam piisavalt tagatist ei ole.

Saabub 6. mai ja sinu aktsia on üks neist, mis paari minuti jooksul käivad oma hinnaga praktiliselt põhjas ära ja tulevad seejärel uuesti üles.

Mis vahepeal juhtus?

Ilma võimenduseta ei oleks midagi juhtunud peale selle, et kui sa oleksid arvuti ees olnud, siis ilmselt südamerütm oleks tunduvalt kiirenenud või kui oled nõrganärvilisem ja investeeritud summa oleks sinu jaoks väga suur, siis ehk oleks ka püksid veidi niiskemaks saanud.

Tänu võimendusele aga läks sinu positsioon kusagil -30% hinnaga müüki, et võimendus ära katta (kui läks hästi ja müük ei toimunud veelgi madalama hinnaga) ja jäid sisuliselt kogu oma rahast ilma. Tol päeval juhtus selline tore asi, nagu Flash crash.

4. Võimendusest saab kergesti tarbimine

Behavioral economics (käitumuslik majandus?) on üks huvitav valdkond, mis uurib seda, kuidas inimesed, firmad ja valitsused finantsküsimustes käituvad ja mõtlevad.

Üks asi, mis on korduvalt välja tulnud, on see, et inimesed mõtlevad oma rahast kategooriates. See tähendab, et peas jaotatakse raha selle kasutamiseesmärgi põhjal mitmesse erinevasse kategooriasse: näiteks toiduraha, üüriraha, meelelahutuse jaoks, säästud, laenude maksed.

Kui me seda kasulikul moel teeksime, siis oleks väga vinge ja poleks eelarvet ega midagi koostada vajagi. Kahjuks tähendab see aga hoopis seda, et inimesed, kellel on 50,000 € hoiusel 0,9% aastase tootlusega seismas, võtavad 25% intressiga laenu, et omale külmkapp osta või reisile minna. Need rahad on erinevates kategooriates ja peas neid kokku ei suudeta panna.

Ilmselt tänu sellele omadusele, võib juhtuda (ja suure tõenäosusega ka juhtub) väga lihtsalt see, et võimenduseks võetud laen läheb üsna kiiresti tarbimiseks. Ma ei mõtle seda, et sa võtad laenu ja enne investeerimist jõuad selle millegi muu peale ära raisata. Kuigi ilmselt juhtub ka seda.

Ma mõtlen veidi salakavalamat viisi, kuidas see tarbimislaenuks muutub ja tänu meie aju mõtlemisviisile võib isegi juhtuda, et sul on seda minu näidet keeruline mõista ja aru saada, et see üldse nii on.

Tuleb tunnistada, et selle ohvriks olen isegi langenud ja tagantjärele on seda lihtne endale õigustada, sest ainuüksi sellest aru saada on juba keeruline. Sellegipoolest vähemalt proovin seda selgitada.

Kuidas võimendus tarbimiseks muutub?

Oletame, et võtame 3000 € laenu 18% intressiga ja see õnnestub 25% tootlusega ära investeerida. Siiani on tegemist üsna eduka võimendusega, eeldusel, et me teenitud tootluse pealt tulumaksu maksma ei pea. Kuigi isegi siis jääks väikene varu.

Järgmised paar kuud teeme laenumakseid ja kõik on hästi. Ühel päeval aga tuleb meilile väga soodne reisipakkumine. Kuna puhkus on tulemas, siis vaatame oma rahalise seisu üle ning leiame piletite jaoks raha. Teeme muidugi ka oma laenumakse ära, sest võlgu ei tasu jääda.

Kas said aru, kuidas eelmises lõigus sai võimenduseks võetud laenust tarbimislaen?

Seda on keeruline mõista, sest meie peas on igal rahal oma kategooria. Võtsime ju 3000 € laenu ja see laen on 25% intressiga investeeritud. Seega peaks justkui kõik korras olema?

Tegelikult siiski ei. Kui meil on vaba raha, siis see tuleks suunata kas:

a) selle laenu kiiremaks tagasimaksmiseks või
b) näiteks sellesse 25% tootlusega investeeringusse.

Senikaua, kuni meil on laen üleval, on kõik muud kõrvalised kulutused tegelikult sama head kui tarbimislaenu kasutamine. Antud juhul oleme aga ennast lihtsalt kavalalt ära petnud sellega, et tarbime paar kuud hiljem ja “teise” raha eest.

Seda on lihtne õigustada, sest meie peas on see laenuraha ju seal investeeringu all ikkagi. Ratsionaalses mõttes on raha siiski raha, olenemata, kus ta on või milline number meie pangakontolt kuhu liigutati.

Kui sa sellest mõttekäigust aru ei saanud, siis ära muretse. Uuringute põhjal tundub, et sa oled valdava enamuse seas. Lihtsalt tea, et kui sa seda ei mõista, siis suure tõenäosusega satud sa ka selle psühholoogilise “eripära” otsa.

Kui su võimendus on pikemaajalisem, kui paar kuud, on garanteeritud, et ühel hetkel oled ka sina üks neist, kes võttis 18% eest laenu, et reisile minna. Mis sest, et sa sellest ise aru ei saa ja teisedki ehk ei suuda seda läbi hammustada, et seda käitumist sulle välja tuua.

Mis veel hullem, isegi kui sa sellest aru said ja seda tead, satud sa tõenäoliselt samuti selle otsa. Lihtsalt siis on suurem tõenäosus, et sa sellest vähemalt tagantjärele aru saad, kui järgi mõtled. Vahest võib ka juhtuda, et sul õnnestub seda ikkagi ennetada.

Ühesõnaga, ma ei ole seda teemat käsitlenud, sest need, kellel sellest kasu oleks, ilmselt jõuavad selleni ühel või teisel moel ise. Need, kes seda valesti kasutaksid, võtaksid ilmselt seda kui head põhjendust järjekordse laenu tarbimiseks, mis sest, et see kuidagi neile kasuks ei tule. Mis kõige hullem, nad ei pruugi sellest isegi aru saada, et see kahjulik on.

Millal siiski tasuks laenu võtta?

Nüüd kus pikalt lahti kirjutatud, miks laenu võtta ei tasu, võib põgusalt kirjutada sellest, miks see kasulik on ja millal võiks laenu kasutamist kaaluda.

Hea laenu anatoomia

Kui alguses mainisin, et hea laen on see, mille abil investeerid nii, et sa teenid selle pealt rohkem, kui maksad, siis tegelikult tuleks seda veidi täiendada.

Hea laen on selline laen, mis parandab sinu finantsilist olukorda läbi tulude suurendamise või otseselt kulude vähendamise. Teisisõnu, selleks, et laen hea oleks, ei pea see tingimata raha sisse tooma, vaid võib peatada ka raha väljaminekut.

Samas, laiendaksin seda definitsiooni veelgi. Veidi ühe irratsionaalse täiendusega, mis on ratsionaalses mõttes rumal, aga psühholoogilises mõttes sageli lausa vajalik.

Hea laen on selline laen, mis parandab sinu finantsilist olukorda läbi tulude suurendamise, kulude vähendamise või suunamise.

Järgnevalt võtangi need 3 punkti ükshaaval läbi.

1. Tulude suurendamine laenu abil

Sellest on ilmselt kõige lihtsam aru saada. Sa näed võimalust teenida tunduvalt rohkem, kui laenuintress on ning kasutad selle võimaluse ära.

Näiteks kinnisvarabuumi ajal pakuti 9% aastatootlusega hoiust. Kui sul oleks sel ajal käes olnud 5% intressiga õppelaen, siis 4% nagu taevast kukkunud. Muidugi õppelaenu maksad tagasi kauem, kui see 9% võimalus kehtis, nii et tegelikkuses ei pruukinud just kõigi jaoks eriti hea võimalus olla, kui peale seda lihtsalt 5% intressi maksad ilma midagi teenimata.

Samasse kategooriasse lähevad näiteks ettevõtted, kes võtavad laenu, et oma tootmismahtusid suurendada või turgu laiendada. Palgatöötajad, kes lähevad kaugõppesse õppelaenu eest, kuna nende palganumber peale kõrgema kraadi omandamist tõuseb märgatavalt rohkem kui õppelaenu intress.

Sellega seotud riskidest rääkisin juba ülevalpool päris pikalt, nii et mine loe see uuesti läbi, kui jõudis juba meelest minna.

2. Laenurahaga kulude vähendamine

halb laen tuleks hea laenuga asendada
Autor: Seth Anderson

Laenude konsolideerimine

Kõige lihtsam näide on see, kui sa oled varem midagi rumalat teinud ja võtnud näiteks kõrgete intressidega tarbimislaene.

Siis on iga väiksema kuluga laen tavaliselt korralik võit ja praktiliselt alati õigustatud võimendus – seda nimetatakse tavaliselt laenude konsolideerimiseks või refinantseerimiseks.

See ei pruugi küll olla eriti hea laen selle klassikalises mõttes, et tegelikult ei tohiks sa üldse sellises seisus ollagi. Antud olukorras olles on see aga sageli hea laen.

Oluline on aga veenduda, et uue laenu KKM ei ületaks sinu praeguste laenude intressimäärasid (ja haldustasu kulu, kui see ka jooksvalt tiksub). Lisaks peaks veenduma, et peale laenude refinantseerimist on intress lõppkokkuvõttes ikkagi soodsam. Kui sa kapitaliseerid kogunenud intressid ja viivised põhiosaks ära, siis võib ka madalam intress olla tegelikult praegusest kallim.

Näiteks on sul õhus 5000 € eest laene 25% intressiga. Lisaks on maksmata 2000 € eest intresse ja viiviseid. Kui sa võtad uue 7000 € laenu 18% KKM-ga, siis 18% 7000€ laenu pealt teeb kirvemeetodil aastas 1260 € intressi. 5000€ pealt 25% on aga 1250€.

Muude kulude vähendamine

Teine võimalus võib olla see, kui sul on näiteks korter või maja, kus on väga kehv soojustus ja küttekulud on talvel tohutud. Kui õnnestub saada väiksema intressiga laenu, et see korda teha, nii et sealt saadav kokkuhoid on märgatav, siis võib ka see olla hea laen.

Samamoodi kõigi muude asjadega. Ideaalis võiks sul see raha niisama olemas olla, aga kui seda ei ole ja kulu, mille kokku saad hoida tänu laenule, on piisavalt suur, siis võib ka seda laenu heaks pidada.

Siinkohal on kõige suurem oht see, et inimesed, kes matemaatikaga eriti sina peal ei ole, teevad mingisuguseid suvalisi arvutusi ja leiavad iga asja laenuga ostmise mõtte olevat kasumliku.

Levinud vigane arvutuskäik on näiteks see, et võrreldakse eluasemelaenu kuumakset ja üürimakset. Selle põhjal langetatakse otsus, et kuna eluasemelaenu makse on väiksem, siis tasub ära.

Samuti pea silmas, et isegi kui see aitab raha kokku hoida, siis sul peab ikkagi jätkuma raha, et see laen ka tagasi maksta. Teisisõnu, sageli on oht ennast suure säästmisvõimaluse pärast lõhki laenata, nii et iga väikseimgi sissetuleku vähenemine lõppeb tragöödiaga.

NB! Mõnikord on kulude vähendamise asemel mõistlikum hoopis kulust tervenisti loobuda. Näiteks pidevalt remonti vajaval autol osa vahetamise asemel hoopis autot vahetada või sellest koguni loobuda.

Kulude vähendamine tulevikus

Kolmas variant esineb reaalses maailmas harva, kuid teoreetiliselt on võimalus olemas. Kuigi veel harvemini on tegemist ka reaalselt kasumliku otsusega.

Kui sul oleks võimalik täna osta ülisoodsalt midagi, mida sa niikuinii pead ostma, siis on mõnikord mõistlik see isegi laenuga ära osta.

Heaks näiteks oleks ehk see, kui saaksid praegu 5000 € eest südameoperatsiooni, mida sul on vaja, et ellu jääda ja mille hind kuu aja pärast tõuseb tänu haigla hinnakirja üle vaatamisele 7000 € peale. Kuna sul hetkel seda raha pole ja hinnatõus on 40%, siis isegi 25% KKM laen oleks hea lahendus.

Siinkohal on ilmselt suurimaks ohuks see, et hakkad õigustama 200 € kontserdipileti eest 18% intressiga krediitkaardiga tasumist, sest kuu aja pärast on hind 250 €.

See ei ole kindlasti kulu, mida sul tingimata tuleb teha ja seda teed minnes võid üsna kindel olla, et lõpuks oled sügaval võlakoorma all. Või hakkad pensionipõlves kuivikut närides mõtlema, et kuhu su raha kõik kadus – ometi ju “säästsid” kõigi kontserdipiletite ja tehnikavidinate pealt pidevalt.

3. Kulude suunamine

Varasemalt olen soovitanud kulude juhtimiseks kasutada eelarvet ning soovitan seda ka edaspidi. Samas ei peta ma ennast mõttega, et kõik seda suudaksid.

Tean väga hästi, et suur osa inimestest ei oma harjumust oma kulusid kirja panna. Enamik neist ei oma ka piisavat enesedistsipliini, et seda harjumust endas kujundada.

Just sellepärast olengi lisanud selle punkti heade laenude definitsiooni, et see aitab sageli inimestel teha seda, mida nad tahavad. Küll veidi ümber nurga minnes ja sageli on see investeerimiseesmärkide saavutamise kohapealt justkui vastutuult kusemine, aga lõpptulemus on parem, kui üldse mitte midagi tehes.

Kulude suunamise all pean silmas seda, et võtad mingi madalaintressilise laenu ning investeerid selle ära. Eeldusel, et sa investeerimisest midagi tead ja väga puusse ei pane millegagi, peaksid sa suutma sellega ca 5% või veidi pealegi tootlust ikka teenida.

Miks see hea on?

Tihti kuulen inimesi rääkimas, kuidas investeerimine on oluline ja nad harivad ennast selles vallas jne jne, aga kui on aeg esimesi tehinguid teha, siis tuleb vastuseks, et ei ole veel jõudnud nii palju asjasse süveneda või praegu on kiired ajad või ei ole piisavalt raha koos või…

Ühesõnaga, investeerimiseks raha leida on üsna raske. Samas, praktiliselt kõik neist samadest inimestest leiavad igakuiselt raha, et oma laene, järelmakse ja tähtajaliste lepingutega interneti- ja telefoniarveid tasuda.

Seega, kui sa võtad näiteks õppelaenu, siis sul on vähemalt üks vabandus läinud ja raha investeerimiseks olemas. Kui sa nüüd suudad lõpuks mõne tehingu ära teha, siis on sul ka tunduvalt rohkem huvi ennast teemaga kursis hoida ja selle kohta rohkem uurida, sest sinu raha on mängus (umbes nagu pokkeris võid näha, kuidas mängurahaga lauas praktiliselt ainult lollitatakse, aga raha peale mängides tahaksid juba päriselt ka osata).

Lisaks hakkad äkitselt leidma oma eelarvest investeerimise jaoks mõeldud raha, st maksad oma õppelaenu. Sisuliselt teed justkui sissemakseid oma investeeringusse, kuid selle vahega, et sa tegid investeeringu enne ja teed sissemakseid tagantjärele.

Ratsionaalses mõttes ei ole siin erilist vahet, kas sa maksad tagasi laenu või teeksid samas summas makseid oma investeeringutesse. Psühholoogilises mõttes tundub aga laenumaksete tegemine tunduvalt kergemini tulevat.

Jah, tegemist on sisuliselt enesepettusega, kus sa kasutad enesedistsipliini ühe korra (õppelaenu investeeringusse paigutades), et panna ennast edaspidi igakuiselt tegema seda, mida sa juba niikuinii teha tahtsid, aga mingil emotsionaalsel põhjusel ei suutnud.

See on ka enda raha investeerimisest kallim (eriti kui su tootlus jääb laenuintressile alla). Samas, kui sa viimased 6 kuud oled endale öelnud, et “ma hakkan investeerima, aga …”, siis oleks ilmselt viimane aeg tunnistada, et sul puudub piisav enesekontroll, et oma eesmärkideni jõuda. See võiks olla üks lahendus sellest takistusest üle saamiseks.

Jällegi on ka siin vajalik mõõdukus ja kaine mõistus. Alustada võiks väikselt ja võimalikult suure marginaaliga sinu potentsiaalse tulu ja laenukulu vahel. Kui võtad laenu nii, et pead pärast 50% oma sissetulekutest laenumakseteks panema, oled ilmselgelt üle pingutanud.

Suurema investeeringu tegemiseks

Mõnikord võib juhtuda ka, et laen on kasulik mõne suurema investeeringu tegemiseks. Kõige tüüpilisem näide siin on kinnisvara.

Enamikul meist ei ole lihtsalt nii palju vaba raha, et kogu korter või maja või korterelamu vmt täishinnaga lihtsalt välja osta. Meil võib see raha küll teoreetiliselt olemas olla, aga see tuleb igakuiselt osade kaupa ja peaksime seda ehk kuid või aastaid koguma, enne kui kokku saame.

Sellisel juhul on jällegi mõistlik kaaluda laenu kasutamist. Jällegi muidugi ainult juhul, kui teenitav tulu laenuga seotud kulu ära katab ja soovitatavalt ka piisava varu vahele jätab.

Endiselt ei väsi kordamast, et jällegi on siin oht ennast lõhki laenata ja enda maksevõimet üle hinnata. Võimendus on kahe teraga mõõk, mis tõusul annab saaki, aga langusel raiub päid.

Kokkuvõtteks laenudest

Nagu siin postituses välja tõin, on tegelikult päris palju erinevaid võimalusi, millal laen võib kasumlik olla. Mõnel juhul oleks lausa rumal laenu mitte kasutada.

Samas tõin välja ka üsna palju põhjuseid, miks laenu kasutada ei tohiks. Olen veendunult seisukohal, et laenu kasutamine investeerimisel on luksus, mida vaid väike vähemus võib endale lubada, kuid millegipärast enamik siiski kasutab.

Kui sina ei ole selle vähemuse seas, kes kogu ülevalolevast tekstist väga hästi aru sai ja isegi sarnastele mõtetele varasemalt on tulnud, siis palun ära kasuta laenu. Või kui kasutad, tee seda vähemalt ainult selles väikeses osas, millest sa aru saad (nt suurema intressiga laenu ära maksmine väiksema intressiga laenuga).

See on muidugi ainult minu arvamus, millele olen jõudnud enda piiratud kogemuse ja silmaringi abil.

Mida sina arvad? Kas on mõistlik laenu abil investeerida? Kes seda teha võiksid?

By Taavi Pertman

Taavi on investeerimisega tegelenud alates 2004. aastast ning psühholoogia vastu suuremat huvi tundnud 2006. aastast saati. Ta eesmärk on panna nende valdkondade teadmised ja kogemused kokku ning aidata läbi RahaFoorumi, Eesmärgipärase investeerimise e-raamatu ja koolituste inimestel oma suurimate unistuste elluviimiseni jõuda.

5 replies on “Millal tasub laenu võtta?”

[…] olen vahepeal paar korda kasutanud Bondora laenu investeeringute hajutamiseks (võtsin nö investeeringute tagatisel laenu ja investeerisin selle mujale, et riske veidi hajutada), siis numbrid tunduvad pisut imelikud, nii et väga palju ei maksa siin nende kokkuviimisega vaeva […]

Mis sa arvad?

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.